juugend

Johnny Cash. American. VI, ain't no grave. 2010

2011-05-15T08:36:00.000-07:00

"Hello, I'm Johnny Cash!" Oma esinemisi alustas Johnny Cash just selle lausega.

Johnny Cashi peetakse Ameerika Ühendriikide üheks 20. sajandi mõjukaimaks muusikuks. Peamiselt tuntud kantrilauljana, on tema muusikas ka mitmete teiste žanrite jooni nagu näiteks rock'n'roll (eriti karjääri alguses) ja blues, samuti leiab folgi ja gospeli mõjutusi.

Sügav bass-bariton on kuulajate mällu jäänud oma tumeda esinemisriietusega ja saanud selle järgi ka hüüdnime "Mees mustas." Oma samanimelises laulus ("Man in black") kinnitab Cash: „…seni kuni maailm pole paremaks muutunud, ma vikerkaarevärvilisi rõivaid ei kanna.“ Laulu meloodia on ka paljudele eestlastele teada - seda on kasutanud Joel Steinfeldt oma tuntukssaanud laulus "Mägra maja."

Mitmekülgne Johnny Cash proovis kätt televisioonis, juhtides omanimelist muusikasaadet "The Johnny Cash Show" (aastatel 1969-1971), kus saatekülalisteks olid kuulsad muusikud. Saate muusikalise sissejuhatuse tegi alati Johnny Cash ise.

Kui Johnny Cash oli 12-aastane, suri tema vanem vend - tema eeskuju - Jack õnnetuses. See tragöödia avaldas mõju kogu Cashi loomingule ja hiljem on ta nimetanud oma melanhoolia võimalikuks põhjuseks just oma venna surma.

7-lapselise perest pärit Johnnyle on tuntud kantrilauljaks saanud veel noorem vend Tommy.

Johnny Cashi saateansambliks oli üle 40 aasta The Tennesse Two (hiljem kui liitus trummar W. S. Holland, sai ansambli nimeks The Tennessee Three). Pingeline aeg, kus esinemisi oli ligi 300 aastas, pani Cashi tarbima narkootikume, alatasa tuli ette ka alkoholiga liialdamist. Vastuse küsimusele, mis oli see, mis vabastas lõplikult sõltuvusainetest, annab Cash raamatus "Ring of fire": "Jumal. Jumal oli see, kelle kohalolekut ma enda madalhetkedel tundsin. Jumal ütles: "Ma olen ikkagi siin, Cash, aitamas sind millal iganes."" Religiooni teema läbib kogu Cashi loomingut. Ja kuigi oma mitmekülgsuses oli ta ka andekas näitleja, ei saanud temast vesternistaari just usuliste vaadete pärast.

Cashi eluloo põhjal on vändatud film „Walk the line“ ("Nagu noateral") (2005). Filmisõprade poolt on linateos hääletatud 21. sajandi parimaks muusikafilmiks. Enne surma kiitis Cash heaks Joaquin Phoenixi kandidatuuri filmi peaosatäitjaks. June Carteri rolli eest hinnati Reese Whitherspoon Oscari vääriliseks.

Käesolev CD on nii Ameerika Ühendriikides kui ka paljudes teistes maade muusikaedetabelites esikümne hulgas. Kriitikutelt on plaat suures osas saanud positiivse tagasiside osaliseks. Plaadil oleva 10 laulu läbivaks sõnumiks on eneseotsing, hingeline kõrb, sõjavastasus, jällenägemisrõõm, kahetsus, inimese tõeline rikkus. Esitatavad laulud on loodud terve sajandi vältel – kõige vanem 1877. aastast ja värskem 1990-ndatest. Sümboolselt ja lõplikult mõjub ka plaadikujundus - esikaanel on naeratav Johnny Cash lapsena, taga aga hüvastijätu pilguga "Mees mustas" vaatamas läbi akna. Sellel plaadi muusika on salvestatud 2003. aastal, maist septembrini. 2003. aasta 12. septembril Johnny Cash suri.

Johnny Cash elas pika ja viljaka muusikuelu - ligi 50 aastase karjääri jooksul kirjutas ta üle 1000 laulu ja müüs üle 90 miljoni albumi.

Evelin Pang "..."

2011-05-15T08:27:00.000-07:00

Pealkirja "..." (ehk kolm punkti) võiks tõlgendada järelemõtlemisena, et
et endasse süüvida ja teha pisike seisak keset pidevalt kiirenevat elu.

Paus, et mõelda, kui kaduv
kunst on kõik, mida luuakse. Nii on hetkelised kunstid teater ja muusika -
kuulad ja vaatad ja sellesse hetke kõik jääbki. See on sobiv plaat kui on
soovi lõõgastuda, eemalduda argipäevast, võtta aeg maha, mõelda armsatele
asjadele ja inimestele, unistada. Evelin Pang on lisanud iga laulu juurde
oma mõtted, eraldusmärkideks pealkirjast pärit kolm punkti.

Ta ise räägib oma plaadist nii: "Ma arvan, et see on päikeseline plaat,
mis külmal ja pimedal ajal pakub sooja ja helget muusikat. Lugude valikul
oli minu jaoks kõige olulisem, et need mulle endale meeldiksid ja et ma
tahaksin neid laulda. Kuid sama tähtis oli ka, et need laulud tekitaksid
kuulajates meeldivaid emotsioone. Õiged inimesed otsisid mind üles, kes
ütlesid: "Evelin, Evelin, teeme plaati!" ja tuleb välja, et mind ei olnud
väga keeruline ümber rääkida," meenutas Pang plaadi sündi. Kõik albumi
laulud on estikeelsed. Ma ütleks, et kõige magusam vihje on see, et mul
oli väga südame peal, et kuigi teater on väga kaduv kunst, siis saaks
sinna plaadile viimaseks looks lavastusest "Latern" pärinenud laul.

Plaadi repertuaar pärineb suuremas osas 60-ndatest aastatest. Kõik 11
laulu on eestikeelsed, kolm nendest tõlgitud tekstidega. Sonny Bono loodud
laul "Tants kestab veel" ("The best goes on") oli paar nädalat tagasi
Evelin Pange esituses raadio Elmari TOP10-s 10. kohal. Näitlejanna ise
lausub laulu kohta nii: "See on laul, mida ma olen päris kaua laulnud
erinevates kooslustes, kui on olnud pidu ja see hetk, kui inimesed
hakkavad lavale kolima, siis ma tavaliselt ronin lavale, ütlen
pillimeestele helistiku ja seda saab lõpmatult teha. Mulle hullult
meeldib. Väga hea tantsulugu, minu meelest."
Veel leiab plaadilt laule eesti ühelt vokaalisõbralikumalt heliloojalt
Arne Oidilt, samuti ansamblite Mahavok, Rock Hotel ja Ultima Thule
repertuaarist. Eurovisiooni 1965. aasta võidulaul "Laulev vahanukk"
("Pupee de Cire"), mille autoriks Serge Gainsbourg, tuntukslaulnud France
Gall ja Eestis Tiiu Varik. Kaasajast on pärit näitleja Aivar Tomminga
loodud "Öine takso" Linnar Priimäe sõnadele, mis on ka ilmselt laulu
esimene salvestus.

Lauljaks Evelin Pang ennast siiski ei pea. "Inimene, kes kirjutada oskab,
ei ole veel kirjanik. Inimene, kes üle lava jalutab, ei ole veel näitleja.
Inimene, kes plaadi välja annab, ei ole veel laulja. Aga ma usun, et
leidub ka neid inimesi, kes tahavad üht näitlejat laulmas kuulda",
kommenteerib Pang. Laulud on lihtsalt esitatud, pooleldi rääkivas stiilis,
saateansambliks eesti paremikku kuuluvad pillimängijad. Noor aga
kogemustega arran˛eerija Jürmo Eespere on teinud seaded, milledes
mängijate improvisatsioonid igati teretulnud.

Plaadi avaldamine on julge samm elukutselise näitleja poolt, et esitada
tuntuks lauldud repertuaari ja ehk oli sooviks ka pakkuda kuulajale pisut
äraolevat meeleolu. Kas ka tulevikus võib plaadile oodata järge, näitab
aeg.

Plaadi on väljaandnud MFM Records, kujundaja ja fotode autor Atko Januson,
produtsent ja salvestaja Ivar Must.

Anna oma hääl plaadi "..." kohta Evelin Pangi kodulehel:
http://evelin-pang.weebly.com/. Samas saab tutvuda ka näitleja teiste
tegemistega.

Kuula ja laenuta koju ka teisi Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas
olevaid helisalvestisi, kus Evelin Pang on kaastegev:

Eesti teatri laulud : muusikalavastuse CD/DVD. 2007
Olav Ehala : 47 parimat laulu. 2007
Venno Loosaar. Mürakarud : lastelaulud. 2006
Jim Jacobs. Grease : muusikal kahes vaatuses. 2004
Olav Ehala. Kaotajad : Tallinna Linnateatri muusikalavastus. 2003
Kõige suuremad sõbrad : lemmiklaulud ETV lastesaadetest. [200?]

Meeleolukat kuulamist!

Eelrand, Helen. Michael Jackson : popikuningas. Tallinn : Fookus Meedia, 2009 (Tartu : Greif)

2011-05-15T08:09:00.000-07:00

Nagu raamatu sissejuhatuses seisab, on tegu muusikageeniuse looga 107 fotol ja seega on

piltide maht raamatu kirjaliku osaga võrreldes suurem.

Saame lugeda popikuninga Jacko türanniseerimist täis lapsepõlvest, mis siiski hiljem

inspiratsiooniallikaks kujunes.

Palju valusaid hetki täis tormiline elu, kus olid korduvad, vastuseta jäänud abiellumispalved

mitmele armastatud naisele. Paar kooselu ja hiljem ainuisikuliselt kasvatatud lapsed pakkusid

Jacksonile siiski elurõõmu.

Suur luksusearmastus saatis Jackot läbi elu ja laostas teda päev-päevalt. Skandaalseks

muutus laste ajaviitekoht „Neverland“, kus toimus (või ei toimunud) poisslaste „ahistamine“.

(Vale)süüdistused ja nende katteks raha maksmine kurnasid küll popikuningat, kuid sellele

vaatamata Jacko lapselik elurõõm säilis.

Kas arvutute näooperatsioonide põhjuseks oli iseenda päritolu häbenemine või soov

vabaneda lämmatavast lapsepõlvest? Halvenev tervis nõudis pidevat arstide järelvalvet,

kirjutati aina kangemaid ravimeid ja tekkisid söömishäired.

Traagilise lõpuga tormiline, luksust, edu ja valu täis noore inimese lühike elu paneb sügavuti

mõtlema, loova suurvaimu ja maailma kitsarinnalisuse konflikti üle juurdlema.

Huvitavaid fakte ja põnevaid pilte pakkuv sujuva kirjaviisiga raamatu autor on ajakirjanik

Helen Eelrand, kujundajaks Siim Saidla.

Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007

2011-05-15T07:52:00.000-07:00

Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007.

Eric Clapton jutustab väga kaasahaaravalt oma elusündmustest, mis teda
vapustasid ja samas aitasid muusikuna tippu jõuda. Armumine George
Harrisoni abikaasasse oli kinnisidee, mis tõukas ta narkootikume
tarbima.Võõrutusravist abi saades järgnes kooselu (tolleks ajaks juba
lahutatud) toosama eluarmastuse Pattie Boydiga. Pikka aega vaevanud
alkoholismisõltuvus tuli tagasi, kuigi Clapton koos sõprade abiga sellega
pidevalt võitles. Palju armusuhteid, millest mitmed temast isa tegid, ei
kestnud kaua. 5-aastase poja Conori traagilisest surmast ülesaamist aitas
muusika, mis Eric Claptoni sõnul „on minu tervendaja“.
Detailsed kirjeldused tormilistest elusündmustest panevad sageli ka
muhelema ja tekitavad sooja tunde autori suhtes. Üksindushetki, pettumusi
ja nõrkusi avav mahukas teos on kirjutatud lihtsalt, avameelselt,
jõuliselt ja üksikasju toonitades.

Raamatu tõlkis Siiri Sau, kujundaja on Tiina Sildre.

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

2011-04-29T14:36:00.000-07:00

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

„Ma siis terve öö kütsin seda ahju. Öö saatsime kuidagi mööda. Hommikul olin näost nõgine. Arvati siis, et see on Vanemuise uus kütja...“

Helend Peepu võib pidada näitlejaks, kellele teater oli tõesti teine kodu.

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (1910-2007) oli Eesti teatris fenomen - kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ja laval esineda suudavad vaid vähesed. Oma mitmekülguses oli Helend Peep tegev nii näitleja kui lauljana, ka lavastajana proovis ta mitmel korral edukalt oma kätt. Sarnaselt näitlejate Endel Pärna, Ants Eskola ja Kaarel Karmiga ei olnud ka Helend Peebul teatrikooli haridust. Helend Peebu Vanemuise-aegse kolleegi Ago-Endrik Kerge sõnul toimus enda koolitamine toimus vähehaaval teiste pealt õppides. Helend Peep: „Teatris on ühtpidi hea töötada, aga teistpidi sa ei saa olla vaba, ei saa mängida nii nagu tahaks mängida. Näitleja peab end kogu aeg kõrvalt jälgima, muidu ei saa mängida. Aga see jälgimine on pooleldi alateadlik. Rolli ettevalmistamine läheb ikka vaevaliselt. Mulle meeldivad tõsised rollid. Aga ka koomilisi tuleb vahel mängida. Kui oled mõne traagilise rolli mõju all, siis koomiline teeb sellest vabaks ja annab lavalise vabaduse.“

Helend Peebu jaoks olid olulised tõde ja õiglus nii elus kui kunstis: „Tõetunnetus peitub sinus endas. Tõde on kui õunapuu, mis on antud sinu hoolde juba su sündimisest peale. Kui sind on õpetatud juba maast-madalast selle tõeõunapuu eest hoolt kandma, siis sa jätkad seda samas vaimus. Tõde laiemas mõttes on suur ja lai mõiste. Ja tõde on sageli suhteline: mis ühele on suur tõde, on teisele suur vale. Või ainult poolik tõde. Tõel on sageli ka oma aeg.“

Mahuka raamatu autor on teatriteadlane Eike Värk, kelle sulest kahasse Lea Armega on ilmunud varem raamat Salme Reegist. Eike Värk alustas Helend Peebu mälestuste kirjutamist 1998. aastal. Fotodega illustreeritud raamatus avaneb lugeja ees Helend Peebu lapsepõlv, kooli- ja näitlejatee. Põhjalikult on käsitletud erinevates teatrites töötamise perioode. Tõsisemate elukeerdkäikude vahelt leiab raamatust ka lõbusaid seiku.

Raamatuga on kaasas CD, millel laulud Helend Peebu esituses.

Head lugemist ja muusikanautimist!

"Võluri õpipoiss"

2011-04-21T15:13:00.000-07:00

„Kui sa oled juba sisenenud, pole enam tagasiteed. Ma olen otsinud sind tuhat aastat....“ on võlur Balthazar Blake’i sõnad.

„Võluri õpipoiss“ („The sorcerer's apprentice“) on fantaasia-seiklusfilm, mida võiks kõrvutada Harry Potteri filmidega. Eriefekte täis linateoses ei tule üllatustest puudust ja põnevust jätkub filmi viimase hetkeni. Tänapäevases Manhattanis elav meisterlik võlur Balthazar Blake püüab linna kaitsta oma põlise vihavaenlase Maxim Horvathi eest. Balthazar ei suuda seda teha üksinda, seepärast võtab ta appi Dave Stutleri, pealtnäha tavalise ja pisut häbeliku noormehe, kelles näib peituvat varjatud andeid. Võlur annab enda õpilasele nõiakunsti kiirkursuse ja koos peavad nad peatama pimeduse jõud. Võluri õpipoiss Dave peab võtma kokku kogu oma vapruse, et teha läbi kurnav väljaõpe, päästa linn ja võita unistuste tüdruku Becky süda. Kogenud võlur Balthazar Blake aga peab võitlema oma elu armastuse Veronica tagasivõitmise nimel, mis annab tema tegudsele jõu ja suure tähenduse. ”Võluri õpilane” on hoogne seiklusfilm, milles reaalse ja fantaasiamaailma piirid kipuvad kaduma. „Võluri õpipoiss“ on 2010. aastal valminud film. Balthazar Blake’i osas on võrratu Nicholas Cage, kelle näitlejatööd on saanud mitmeid auhindu (sh Oscareid). Veronica osa etendab mõjuvalt Monica Bellucci. Filmi režissöör on John Turteltaub, kes on teinud koostööd Nicholas Cage’iga ka varemgi, näiteks filmis „Rahvuslik aare“ („National treasure“). Noor Kanadast pärit näitleja Jay Baruchel teeb filmis samuti meeldejääva rolli Dave’i osatäitmises. Dave’i kallimat Beckyt kehastab Austraalia näitleja Teresa Palmer.

Riine Pajusaar. "Armsale sõbrale. Laulud väikestele ja suurtele"

2011-04-21T15:02:00.000-07:00

„Kiirustades kastan armsaid unistusi, valusatel mälestustel paitan pead…“

Pole vist palju selliseid lalulude autoreid, kes oma lauludele on ise sõnad kirjutanud. Riine Pajusaar igatahes nende hulka kuulub.

Noore helilooja on Riine Pajusaare laulud on jõudnud kõlada juba ka laulu- ja tantsupidudel. Ja kes ei teaks tema Eesti Eurolaulu finaali jõudnud laulu „Ice-Cold-Story“ Iirise esituses?

Noodis „Armsale sõbrale“ on avaldatud autori sõnul tema jaoks „kõige magusamad laulud“ aastatest 2007-2010. Laule on noodis 16. Noodis on kirjas laulude meloodiad akordimärkidega. Leidub valsilikke lugusid, aga enamus lauludest on 4/4 ja paar lugu ka 6/8 taktimõõdus. Valikus on nii soolo-, dueti- kui ansamblilaule, nii algajale kui ka kogenumale lauljale. Laulude teemadeks on teiste hulgas loodus, kodu, sünnipäev ja unistused.

Noodiga on kaasas CD, kus on üheksa laulu instrumentaalpõhjad. Instrumentaalpõhjades on kaunid saksofonisoolod, kitarri mõtlikud meloodiad rahustavad hinge, õrnad flöödihelid loovad heleda värvingu ja klaver mõjub hinge puhastavalt.

Noodi illustratsioonid on teinud Katrin Ehrlich.

Ilmunud on ka samanimeline CD, kus kõik laulud esitusele tulevad. Saatepartiid mängivad Riine ja Tarmo Pajusaar, Leena Laas ja teised. Mõnede laulude taustad on miksinud Elmu Värk ja Tarmo Pajusaar. Esitajateks Meero laulustuudio lapsed, Iiris, Madis Arro, Kaisa Lõhmus, Merit Männiste, Elizabeth Heinmäe ja mitmed teised.

Rõõmsat muusikanautimist!

Roxette "Charm school"

2011-04-21T14:39:00.000-07:00

Viis aastat pausi plaadi ilmumisest on läbi ja 2011. aasta veebruaris ilmus Roxette’il uus CD „Charm school“. Plaadiümbrisest leiab koguni kaks plaati - ühel stuudios salvestatud uued laulud ja teisel live-esitused Venemaal, Rootsis ja Norras toimunud kontsertidest. Ballaadilikud laulud („No one makes it on her own“, „Speak to me“, „Sitting on the top of the world“, „I’m glad you called“) leiavad tee hinge ja Roxette hiilgab oma pop-rokilikus jõulisuses lauludes „Way out“, „Only when I drem“, „“She’s got nothing on (but the radio)“, „After all“.

Roxette sai alguse aastal 1984. Rootsist pärit duo laulab inglise keeles. Põhiliikmeteks on lauljad Per Gessle ja Marie Fredriksson. Mõlematel lauljatel on ilmunud ka sooloplaate, seda nii inglise kui rootsi keeles. Enamus laulude helilooja ja sõnade autor on Per Gessle. Laulud „The look“, „Dressed for success“, „Sleeping in my car“, „Wish I could fly“, „Things will never be the same“, „How do you do!“, „Dangerous“, „Joyride“ ja „Listen to your heart“ on tuttavad nii mõnelegi. Mitu aastakümmet tegutsenud edukal ansamblil on olnud ka raskeid aegu. Aasta 2002 avastati Marie Fredrikssonil peaajuvähk, mis katkestas Roxette’i kavas olnud tuuri ja lükkus edasi teadmata ajaks laulmise üldse. Operatsioon oli edukas - Marie andis pool aastat hiljem välja sooloplaadi „Change“.

Roxette’i praegustel ja tulevastel fännidel on aga lähitulevikus põhjust rõõmustamiseks – märtsis ärajäänud Tallinna kontsert toimub kõigi eelduste kohaselt 18. juulil 2011 Saku Suurhallis. Kui andunud fänn juba teab, siis tulevasele olgu siinkohal ära toodud Roxette’i ingliskeelne veebilehekülg: http://www.roxette.se.

Olavi Noronen "Pingest vabaks". Tõlkinud Tõnu Ülemaantee. Tallinn, Varrak, 2005. "Jännittäjän kirja"

2010-10-02T03:03:00.000-07:00

Raamatu kaas

Olavi Noronen (foto internetist: http://essence-euro.org/evenements/suicide2001/programme.html)

Põhjalikult analüüsib autor pabistamise inimtüüpe ja väljendumist erinevates elusituatsioonides.

9. punkt: Pabistamisest vabaks.

OLUKORD / SÜNDMUS >

> KAS TOHIB PROHMAKAT TEHA?

> A: EI TOHI! : <> HIRM EBAÕNNESTUMISE EES = PABISTAMINE >SÜMPTOMID >HIRM SÜMPTOMI EES >LISANDUNUD PABISTAMINE >LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE

A2: EI TOHI: EBAÕNNESTUMINE :HIRM UUE EBAÕNNESTUMISE EES : UUS EBAÕNNESTUMINE+LISANDUNUD PABISTAMINE+LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE /UUS EBAÕNNESTUMINE+SUUR HÄBI JA MASENDUS+LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE .

TOHIB!+KOHTAMINE+TUNDUB ROHKEM VÕI VÄHEM RASKE+KOHATU MÕISTMINE+MÕISTETU INTEGREERIMINE OMA ELLU+ISEENDA AKTSEPTEERIMINE+LISANDUNUD TASAKAAL JA ELURÕÕM

Esimesed sammud: ise pead otsustama, kas soovid vahetada põgenemise kohtamise vastu ja kas soovid tõesti lubada endale niisuguseid asju, mida sa seni lubanud ei ole. Selle otsuse teed (ikkagi ainult) sina ise.

(Kuldne lause): IGASUGUSE KARTMISE JA PABISTAMISE TAGA ON HIRM KANNATUSE EES.

Sodaja =soul builder= NAERATA AINULT SIIS, kui tunned sisemuses heaolu tunnet. Nuta siis kui miski nutma ajab. TUNDEVÄLJENDUSTES OLE SIIRAS JA AVAMEELNE.

=PEENETUNDELINE huumorimeel. Ei tunne vajadust teistele meeldida.

=väliselt ärgas ja elujõuline. Aistingud toimivad hästi. Suurepärane võime lõdvestuda ja pehmelt tegutseda.

=suhtumine ellu ja loodusesse on positiivne. Käitub loovalt ja spontaanselt.

=Saab rahuldust iseendast ja oma tegudest, tunneb üksi olles mõnusamalt kui inimesed tavaliselt.

=s. on suuteline suhtuma ebaõnnestumistesse ja kannatustesse tunduvalt vähem agressiivselt kui meie ülejäänud. Ta ei hakka kurjale kurjaga vastu.

=s. armastab iseennast. See pole enesearmastus, vaid mõistev iseenda tundmine ja aktsepteerimine. Ta suudab ka teisi armastada.

=s. on rohkem kokkupuutes praeguse hetke kui mineviku või tulevikuga.

=s. puudub vajadus teisi inimesi enda sarnaseks muuta.

=s. on võime teise inimese tunnetesse ja ellu sisse elada. Talle on peaaegu loomuomane soov ennast arendada ja asju uuest vaatenurgast näha. Nõnda suudab ta sõlmida rikkaid, olulisi ja püsivaid inimsuhteid. Ta on võimeline loobuma siis, kui on loobumise aeg.

Hea põhjalik raamat-mitmeid soovitusi ja tarkusi Soome terapeudilt, Turus tegutsevalt Olavi Noronenilt.

Zoltan Rina, M.D. "Vaktsineerimise alternatiivid" Natural alternatives to vaccination.

2010-10-02T02:22:00.000-07:00

Raamatus on toodud immuunsust tugevdavad retseptid.

Vaktsineerimisel ma pole siiani "osalenud". Õnneks on mul olnud sõbrannasid, meditsiinharidusega, kellelt saan asjakohast nõu küsida ja kelle jutt mind on "päästnud"!!!! :)

Sellest raamatust saan mõtetele veelgi kinnitust.

Ja-peaksin tutvuma jällegi (ammu tutvutud ja unustatud) homöopaatiaga!!!

"PÄÄSTERÕNGAD":

-Orgaaniliselt kasvatatud aedviljade söömine

-Rohke vee joomine

-Värske aedviljamahla joomine

-Tervislike rasvade söömine (omega3-6 ja 9). KANEPISEEMNEÕLI!!!! 1 spl päevas.

Või: LINASEEMNEõli.

-Suhkru vältimine.

-Transrasvhapete vältimine st hüdrogeenitud taimsed rasvad. (Lugeda toidukaupade koostist, mida teen pidevalt.... ja kahjuks peab seda ikka edasi tegema kui lähed n tavapoodi).

-Pastöriseeritud piim polegi meie sõber vaid VAENLANE.

-Puuviljamahla VÄLTIDA-sisaldab (üllatus ÜLLATUS) suhkruid ja (VEEL SUUREM ÜLLATUS) - hallitust. ((( JA: suhkur ja hallitus pärsivad immuunsüsteemi!!!!!

-Vältida sealiha.

-Vältida töödeldud liha - soolatud kuivatataud liha, eriti peekon, vorst, salaami, sink ,hot dog, konservliha. Hakklihatoodetes võivad olla saastavad bakterid.

-Kohalike puuviljade söömine. Rosinaid mitte süüa (ÜSNA kurvastav avastus). Põhjus: KÕRGE SUHKRUsisaldus. Mida kõrgem suhkru, seda kõrgem ka hallitusesisaldus. :(((

-Karploomi vältida. homaar, krabi, krevett on raisasööjad, sageli saastatud bakterite ja viirustega, mis võivad immuunsust pärssida.

-Kasutage meresoola.

-Vältige mikrolaineahju.

IMmuunsusttõstavad toiduisandid:

A_VITAMIIN.

TERNESPIIM.

PROBIOOTIKUMID.

ARABINOGALAKTAAN (taimedes, porgand rõigas aeduba pirn nisu tomat, lehisepuu, päevakübar).

Lisaks on veel raamatu lõpus mitmeid retsepte. )))

Helmut Fuchs ja Andreas Huber. Tundeterroristid-kuidas neid ära tunda, läbi näha ja relvituks teha

2010-09-29T12:26:00.000-07:00

Raamatu kaas

Raamatu on tõlkinud Krista Räni.

Tundeterrorist võib olla kes iganes, eelkõige mina ise muidugi :)))))

Tõsi, et sõnad on teravamad kui nuga... nagu siin raamatuski kirjas.
Kahjuks võime me kergesti kahju teha nii endale kui teistele, ise veel seda märkamata.... Jah, ja tunneme veel pärast ennast "tähtsana". Nagu siingi kirjas. Veel räägib raamat, et nendest meile öeldud mahatõmbavatest märkustest, mida meile keegi on öelnud, saab mõjutatud meie minapilt. Ja-lapsele ei tohi öelda mahatõmbavaid märkusi (!!!!!).
Ja minu arvamus (vahekokkuvõttena), et kergem ja targem on alustada iseendast!!! :)

Kõige suurem küsimus on ehk selles, et minus endas ei kipu olema seda enesekontrolli, et häid märkusi teha (halbade ja terroriseerivate asemele). No näiteks (nagu raamatus kirjas) abikaasa viisijupi ümisemisele hommikul mitte öelda: "Ära hõiska enne õhtut", vaid näiteks: "Tore, et sul on kohe ärgates nii rõõmus tuju!" On vajalik kindel eesmärk, mille nimel positiivseid märkusi edastada, et see ka välja tuleks. (Selle olen ise läbi elanud :) Minu kogemusest võib olla eesmärgiks ainult inimesest kõrgemal asuv ideaal ehk siis jumalariik.

Tõde on ka see, milles ka siin kirjas, et "suured ja dramaatilised vahejuhtumid on need, mis meile haiget teevad ja suure, hävitava konflikti eest vastutab sageli terve rida näiliselt väikesi vallandajaid, mida me esialgu ei tajugi." (Tähelepanu pöörata siis pisiasjadele).

Tore on see, et raamatust (lk 52) leiab veel praktilisi nõuandeid: kuidas mõelda ja käituda (positiivsed nõuanded!!!)

Toon siinkohal ära raamatus toodud

SEITSE TÕRJESTRATEEGIAT:

1. Teised on targemad ja ilusamad kui mina!

=Võrdlen end pidevalt (enda kahjuks) teistega.

:Ilmselt leidub alati inimesi, kes on õnnelikumad, intelligentsemad, rikkamad või paremini koolitatud kui teie. Kuid miks see peaks olema teie mure?

2. Olen midagi väärt vaid siis, kui teised mind armastavad!

:Kui vajame teisi selleks, et oma alaväärsustundeid varjata, siis ei armasta me neid mitte nende endi pärast, vaid omaduste tõttu, mis meil endal olemas. Kes endale ei meeldi ja ennast ei hinda, enne kui keegi temasse armub, ei tunne end ilmselt väärtuslikumana ka siis, kui see on sündinud.

3. Pean oma elu kujundama selliseks, et olen kõigile meele järele!

: Inimesed kes arvavad, et peavad olema kõigile meele järele, saavutavad enamasti vastupidist. Vaid siis kui, kui panna teistele paika piirid ja neid kontrollida, tekib turvalisuse, julguse ja eneseusalduse tunne. Vaid siis KUJUTATAKSE ENDAST TEISTELE VÄLJAKUTSET NING ARENETAKSE INIMESEKS, KELLEGA ARVESTATAKSE.

4. Pean olema täiuslik- ja seda otsekohe! =sean endale saavutamatuid eesmärke.

:Püstitage endale oma eesmärgid ja tehke seda nii, et need on teie taset arvestades saavutatavad. Kui tahate võite neid ju homme alati veel ühe astme võrra kõrgemaks seada. (!!!)

5. Miski ei anna mu elule mõtet! =Otsin alati ja kõiges elu mõtet!

: Elul polegi mõtet (!!!!!) - peale selle mõtte mida te ise talle annate. See konstateering annab teile ainulaadse võimaluse luua enda jaoks mõttekaid asju ja kogemusi. Need on sageli lühiajalise kestusega, kuid enamasti on neid võimalik korrata.

6.Kõik on nii igav! =Panen kõik mängu, et tunda igavust nii tihti kui võimalik.

:Kui tunnete igavust, olete alati ka igav partner. Ei ole vist ebaatraktiivsemat inimest, kes annab pidevalt mõista, et ei ole enda meelest vaeva väärt või et tal ei ole midagi (mõistlikku) teha. Siis hoitakse temast küll parem eemale põhikmõttel: "Kui sul tõesti mitte kui midagi teha ei ole, siis palun ära tee seda siin".

7. Mul ei ole nagunii mingit võimalust oma elu mõjutada või see võimalus on minimaalne! =Minu saatuse määravad jõud ja väed, mida mina niikuinii mõjutada ei saa.

:Paljud asjad jäävad teie elus tegemata, kui te ise selle eest ei hoolitse. Teie elu kvaliteedi oluliseks mõõdupuuks on teie isiklike püüdluste ning pingutuste määr.

Lisan enda poolt lõpetuseks tuntud väljendi: "Ise ilu tegija". ))))

God says to your dream (having a boyfriend):

2010-06-28T02:40:00.000-07:00

When you want a boyfriend, think -
[God says:]
No, not until you are satisfied, fulfilled and content with being loved by Me alone,With giving yourself totally and unreservedly to Me,With having an intensely personal and unique relationship with Me alone,Discovering that only in Me is your satisfaction to be found,Will you be capable of the perfect human relationship that I have planned for you.You will never be united with another until you are united with Me alone,Exclusive of anyone or anything elseExclusive of any other desires or longings.I want you to stop planning, stop wishing,And allow Me to give you the most thrilling plan existing,One that you cannot imagine.Please allow Me to bring it to you.You just keep watching Me, expecting the greatest things.Keep experiencing the satisfaction that I AM.Keep listening and learning the things I tell you.You just wait. That's all.Don't be anxious. Don't worry. Don't look at the things you think you want;You just keep looking off and away up to Me,Or you'll miss what I want to show you.And then when you are ready, I'll surprise you with a love far more wonderful than any of you could dream of.You see, until you are ready and until the one I have for you is ready(I am working even at this moment to have you both ready at the same time),Until you are both satisfied exclusively with MeAnd the life I prepared for you,You won't be able to experience the love that exemplified your relationship with Me.And this is perfect love.And dear one, I want you to have this most wonderful love, I want you to see in the flesh a picture of your relationship with Me.And to enjoy materially and concretely the everlasting union of beauty, perfection and love that I offer you with Myself.Know that I love you utterly. I AM God. Believe it and be satisfied.

Gary Chapman. Viis armastuse keelt

2010-06-22T12:46:00.001-07:00

"Paljud meist abielluvad armumise tõttu. Kohtame, kedagi, kes mõjub meile sütitavalt. Meie häiresignaal lülitub välja ja me soovime seda inimest rohkem tundma õppida. Läheme üheskoos hamburgerit sööma või lõunatama, sõltuvalt rahakotist. Tahame oma tunnetes selgusele jõuda.

Vahel juhtub, et tunded lihtsalt hajuvad ja me ei leia enam põhjust koos välja minna. Aga juhtub ka vastupidist, kui edasised kokkusaamised viivad selleni, et peame endale tunnistama: oleme tõepoolest armunud. Lõpuks veendume, et asi on õige, ja ütleme seda oma armastatule, lootes, et ka tema samaga vastab. Kui ei, siis jahtume pisut maha või kahekordistame pingutusi, et siiski muljet avaldada ja lõpuks oma eesmärk saavutada. Kui meie tunded on vastatud, siis hakkame abielust rääkida, sest oleme arvamusel, et armumine iseenesest on juba küllaldane alus toimivaks abieluks.

Oma kõrghetkel on armumiskogemus eufooriline. Meie emotsioonid on kinnisidee küüsis. Läheme magama armastatule mõeldes. Kui tõuseme, on armastatu esimene, kellele mõtleme. Tahame temaga koos olla. Ühiselt veedetud aeg tundub taeva eeskojas viibimisena. ---"

"Armunule tundub, et tema armastus on veatu. -- Sõbrad võivad näha ebakohti, kuid ei hakka armunut hoiatama. Ja tema ei küsi ka, sest kõik tundub täiuslik olevat ja teiste arvamus ei loe.

Oleme oma abielu õnnestumises täiesti kindlad. Teame, et teeme üksteist õnnelikuks. Teised võivad ju tülitseda, aga meie mitte, sest armastame üksteist. Muidugi ei ole me naiivsed. Temae, et kindlasti tulevad ka arusaamatused, aga oleme kindlad, et kõik need saavad kindlasti edukalt lahendatud. Üks meist korrigeerib ikka oma seisukohti ja koos leiame lahenduse. On raske midagi muud uskuda, kui oled armunud.

Usume, et see seisund kestab igavesti. Oleme veendunud, et need imelised tunded jäävadki meie osaks läbi kogu elu. Mitte miski ei saa meie armastust takistada. Oleme täielikult lummatud armastatu isiksuslikest võludest ja veetlustest. Meie armastus on kõige imelisem asi, mida eales kogenud oleme. Näeme küll, et mõned abielupaarid näivad oma esimese armastuse kaotanud olevat, aga meiega ei juhtu seda kunagi. "Neil vist ei ole seda tõelist tunnet kunagi olnudki", teeme järelduse.

Kahjuks on armumise igavesti kestmise võimalus vaid müüt. Uuringutes on selgunud, et armunud olemise keskmine kestus on kaks aastat".

"Kui oleme armumise seisundist maa peale tagasi jõudnud, hakkame end analüüsima ja hindama. Mõlemad partnerid hakkavad oma igatsusi väljendama, aga need on kummalgi isesugused. Paar koosneb kahest isiksusest. Nende mõtted ei ole ühte sulanud ja nende emotsioonid segunesid vaid lühikese ajavahemiku jooksul armumise ookeanis.

Armumine ei ole armastus kolemel põhjusel (Dr M. Scott Peck): esiteks - see ei ole tahteakt ega teadlik valik. Enamasti armume ebasobival ajal ja inimesse, kellesse ei peaks armuma.

Teiseks - selleks, et armuda, ei pea me mingisuguseid jõupingutusi tegema. Mida me sellel perioodil ka ei teeks, ikka vajame vaid pisut enesedistsipliini või väheke teadlikku tegutsemist.

Kolmandaks - see, kes on armunud, ei ole huvitatud armastatu isiklikust kasvust. Armumisseisund ei toeta ka inimese isiklikku kasvu. Pigem on tegemist just vastupidise tõdemusega - kõik võib jääda nii, nagu on. See on hea. Oleme õnne tipul ja meie suurim igatsus on, et nii ka jääks. Meie armastatul pole vaja enam areneda, sest ta on meie jaoks niigi täiuslik. Me lihtsalt loodame, et ta selliseks jääbki.

TUNNUSTUSSÕNAD: "Küsimus : mees ei taha tuba värvida, vaid vahatab hoopis oma autot. Naine ei tea, mida teha. - Mitte kunagi enam ärge tõstke üles värvimise teemat - ta juba teab seda. Minu teine soovitus, et järgmisel korral, kui teie abikaasa midagi head teeb, öelge talle mõni lahke sõna. Kui ta viib prügi välja... kui ta maksab elektriarve ära... Väljendage talle oma heameelt".

"Võib-olla on sinulgi abikaasal mingi varjatud potentsiaal, mis ootab vallapääsemiseks julgustust. Sinu sõnad võivad anda abikaasale vajaliku impulsi, et astuda oma kutsumuse esimene samm. Peaksite julgustama abikaasat just nendes asjades, milles tema seda vajab. Julgustada midagi tegema saab vaid siis, kui kaasa seda ise soovib. Vastasel juhul mõjub jutt jutlusena ja tekitab julgustuse asemel süütunnet ja nii ei väljenda need sõnad armastust.

Julgustamine eeldab empaatiavõimet ja oskust näha maailma teise inimese silmade läbi. Peame esmalt välja uurima, mis kaasale oluline on. Alles seejärel saame teda julgustada. --- LAHKED sõnad: Selleks, et armastust sõnaliselt edasi anda, on tarvis lahkust välja näidata. --- Viis, kuidas kõneleme, on väga tähtis.

ALANDLIKUD sõnad: Armastus seisneb palumises, mitte nõudmises. Abielus oleme aga võrdsed partnerid. Me ei ole täiuslikud, aga oleme täiskasvanud ja võrdsed. Kui tahame lähedastes suhetes edasi liikuda, siis peame teineteise vajadusi teadma. Kui tahame üksteist armastada, siis peame mõistma, mida teine pool vajab. ---

Oluline on ka, kuidas me oma soovi avaldame. Kui esitame need nõudmise vormis, siis hävitame intiimsuse ja tõrjume partneri kõrvale. --- Kui sa midagi abikaasalt palud, siis tunnustad tema väärtuslikkust ja võimeid, annad tale teada, et temas on miski või ta oskab teha midagii, mis sinu jaoks tähtsust omab. Kui sa nõudmisi esitama hakkad, oled armastajast muutunud türanniks. Sinu abikaasa ei tunne end julgustatult, pigem alandatuna. Soovi palve vormis esitamises sisaldub valikuelement. See annabki palvele tähenduse --- Me ei leia armastust, kui teiselt seda nõuame. Abikaasa võib meie nõudmised küll täita, aga mitte armastusest. Niisiis - viisakas palve avab tee armastusele, nõudmiste esitamine lämmatab selle.

(Kokkuvõtteks:) Kui su abikaasa esmane armastuskeel on tunnustussõnad:

1. Enda jaoks kirjuta nähtavale kohale: SÕNAD ON OLULISED!

2. Ühe nädala vältele öeldud tunnustussõnad pane kirja päevade kaupa, nädala lõpus vaadake need koos üle.

3. Ühe kuu vältel iga päev tee oma kaasale 1 kompliment.

4. Meediat kuuldes-lugedes-vaadates jäta meelde tunnustussõnad, mida näed-kuuled-loed. Jälgi ka inimeste omavahelisi suhtlemisviise. Kirjuta kuuldud tunnustussõnad üles ja lehitse seda märkmikku tihti. Pea meeles - sõnad on olulised! ---

5. Kirjuta oma kaasale armastuskiri või lihtsalt 1 lühike lõiguke armastuse teemal ja poeta talle see vaikselt pihku (või tee seda hoopis nö fanfaarihelide saatel).

6. Tee oma kaasale komplimente tema vanemate ja sõprade kuuldes. Sellest tõuseb topelttulu: sinu abikaasa tunneb end armastatuna ja tema vanemad saavad niivõrd meeldiva minia v väimehe üle uhkust tunda.

7. Otsi üles oma kaasa tugevad küljed ja ütle talle, kui väga sa neid omadusi temas väärtustad. Selle tagajärjel võib abikaasa endas neid külgi veelgi enam väärtustama hakata.

8. Öelge oma lastele, kui imeline nende isa v ema on. Tehke seda nii oma kaasa juuresolekul kui ka siis, kui ta ise eemal viibib.

9. Kirjuta luuletus, milles väljendad kaasale oma tundeid. Kui sul luuletajaannet pole, siis võid osta tekstiga kaardi. Olulised sõnad jooni alla ja lisa mõned sõnad, mis sinu tundeid iseloomustavad.

10. Kui tunnustussõnad üle huulte ei tule, siis harjuta neid peegli ees!

KVALITEETAEG

1 Jalutuskäik piirkohda, kus üks teist üles kasvanud on. Huvitu abikaasa lapsepõlvest ja julgusta teda tema mälestustest rääkima. Päri tema kõige naljakamate juhtumiste kohta ja küsi, milline lapsepõlvemälestus talle kõige rohkem valu valmistab.

2. Minge parki ja laenutage jalgrattad. Sõitmisest väsinud, istuge pargipingile. Jälgige ümbrust - inimesed, tiik linnukestega jm. Uuri välja, mis värvi roos on su abikaasa lemmik.

3. Ilusa ilmaga korralda oma kaasale väike vabaõhueine. Ameeriklased tavatsevad sõita kohalikule kalmistule, laotada seal sobivas kohas liniku maapinnale, einestada ja tänada Jumalat, et nad veel elus on. Samas jagavad nad teineteisega oma mõtteid selle kohta, mida nad enne surma kindlasti korda saata tahaksid.

4. Palu abikaasal koostada nimekiri 5 tegevusest, mida ta ühiselt ette võtta tahaks. Järgmise 5 kuu jooksul püüdke iga kuu 1 nendest asjadest plaani võtta. Kui raha probleemiks osutub, siis paigutage vastav ettevõtmine oma õiget aega ootavate asjade nimestikku.

5. Küsi abikaasalt, KUS talle meeldiks vestelda. Järgmine kohtume korraldagegi selle paigas.

6. Mõtle tegevustele, mis abikaasale meeldivad, sulle aga endale huvi ei paku. Ütle abikaasale, et soovid oma silmapiiri avardada ja temaga koos nendes ettevõtmistes osaleda. Leppige kokku teile mõlemale sobiv aeg ja andke parim, et oma kavatsus ellu viia.

7. 1 vaba nädalalõpp vaid teineteisele. Veendu, et sul pole sel ajal mingisuguseid muid tööalaseid kohustusi (ja ka teler on välja lülitet).

8. Iga päev 1 hetk, kus teineteisega arutate päeva sündmusi.

9. 1 kord kvartalis korraldage Meenutuste õhtu. Varuge selleks vähemalt tund. Püüdke leida vastused:

1-kes oli kooliajal sinu parim ka halvim õpetaja. Miks?

2-Meenuta olukorda, mila vanemad sinu üle rõõmu tundsid.

3-Milline on suurim viga, mida sinu ema kunagi teinud on?

4-Milline on sinu isa kunagi tehtud suurim viga?

5-Mida sa oma lapsepõlvest jumalasõna õpetusest mäletad?

10. Korraldage endile 1 elutoalaager. Laotage madratsid ja voodiriided põrandale. Keskpunkti pange kamin v oranž lamp. Varustage endid karastusjookide ja näksiga. Püüdke rääkida nii nagu seda kohtamas käimise ajal tegite. Vestelge seni, kuni päike oma esimesed kiired kardinate vahelt sisse poetab.

KINGITUSTE SAAMINE

Kingitus on midagi niisugust, mida käes hoides võid öelda: "Vaata, ta mõtles minu peale," või "Ma olin tal ikka veel meeles". Selleks, et kellelegi kingitust teha, peab see südamest tulema. Kingitus sümboliseeribki sinu hoolimist. Hind ei oma tähtsust. Oluline on, et oled oma sõbra peale mõelnud. ---

KINGITUSED JA raha: Kui oled säästja tüüp, siis ei ole kingituste tegemine sinu jaoks just kõige meeldivam ülesanne. ---

ISEENDA kinkimine: st tegelik kohalviibimine. Olla kohal, kui sinu abikaasa sind vajab, see on suurim kingitu sikule, kelle esmaseks armastuskeeleks on kingituste saamine.

1-korralda oma abikaasale 1 meeldiv kingitusteparaad.

2-looduses abikaasaga jalutades hoia silmad lahti ja otsi kingitusi (väike kivike jm). Omista neile leidudele eriline tähendus.

3-valmista kingitused ise.

4-1 nädala jooksul tee iga päev abikaasale kingitus. Ilma mingi põhjuseta.

5-Pea Kingiidee päevikut. Kui näed abikaasat kingituste üle rõõmustamas, märgi see üles. Ole tema kommentaaride suhtes tähelepanelik. Võite ka koos kingikataloogi lehitseda.

-Kui ideid ei tule, küsi kelleltki, kes samuti su abikaasat tunneb.

7-kingi abikaasale kvaliteetaega. "Millisele üritusele võiksin koos sinuga sel kuul tulla?" Suhtu sellesse üritusse entusiasmiga.

8-Kingi oma abikaasale raamat ja loe see ka ise läbi. Vali raamat talle huvipakkuva teema alusel.

9-tee abikaasa sünnipäeva, teie pulmaaastapäeva või mingi muu märkimist vääriva sündmuse puhul kingitus kogudusele kuhu kuulute või mõnele heategevusorganisatsioonile. Paluge ka oma abikaasat sellest informeerida.

10-tee üks elav kingitus. Potilill, ilupõõsas, istutage see aeda, väetage, kastke seda.

TEENIMISE KUNST

1-nimekiri palvest mis abikaasa viimaste nädalate jooksul on esitanud.

2-südamekujuline kaart, millele kirjuta "Täna näitan ma sulle oma armastust selle läbi, et ma..." lõpeta see lause mõne tegevusega, mis abikaasa jaoks tähtsust omab. Iga kuu kolmel päeval oma kaasale selline kaardike ja täida ka kirja pandud lubadus.

3-palu abikaasal kirja panna 10 tegevust mida ta meelsasti näeks sind järgmise kuu jooksul tegemas.

4-kui abikaasa kodunt ära on, valmista talle lastega üllatus, ja tee 1 teenimisakt.

5-MIllise teenimisviisiga abikaasa viimasel ajal rahul pole? Vaata see üle.

6-tee midagi mis abikaasat rõõmustab. Kinnita sinnasamasse sildike "Kallile... armastusega". Alla kirjuta oma nimi.

7-kui aega pole, aga raha on, palka keegi neid asju ära tegema (muru niitma, värvida magamistoa seinad või korrasta terrass).

8-küsi oma abikaasalt, mida võiksid teha et abikaasat rõõmustada. Lisa need teenimisaktid oma päevaplaani. "Pisiasjad" tähendavad palju.

9-Küsi abikaasalt sageli: Mida ma sinu heaks sel nädalal teha saaksin? kui vähegi võimalik, tee seda ja näed, kuidas su abikaasa armastusanum armastusega täitub!

FÜÜSILISE PUUDUTUSE KEEL

1-võta abikaasal käest kinni nii sageli kui võimalik.

2-küsi abikaasalt "Kas ma olen sulle viimasel ajal öelnud, et ma sind armastan?" võta ta käte vahele ja kallista, Samal ajal ütle "Sa oled parim". Vabasta end ja tegel edasi asjadega, mis pooleli jäid.

3-kui abikaasa istub, mine masseeri ta õlgu. tee seda vähemalt 5 min, juhul kui abikaasa seda katkestada ei palu.

4-kui abikaasa koju tuleb, mine talle vastu suure kallistusega".

Pühha abbiello ramat. Tartus 1866. Trükkitud ja müa H. Laakmanni juures.

2010-05-28T14:21:00.000-07:00

Essimenne jaggo:

1. Kihlamissest.

----Sepärrast ära wata mitte rikkuse ja riete, waid süddame tundmisse ja heakombede ehte peäle, ja ärra hakka mitte wina jomisse, waid Jummala sanna tähhelepannemise ja palwega omma abbiello. ----

Mis wannematte öigus ja kohhus siin jures on tehha.

---Agga sa ei pea last mitte wäggise sundima sedda wötma ehk sellele minnema, kelle pole temmal ennesel mitte öiged tahtmist ep olle ; waid pead ssiin hästi ennefe ette waatma, et fa nouandes lapfele, isfeärranis hinge poleft, mitte kahjo ei te. Kui ta omma kohhalisse leidis, mis temmale ihho ning hinge polest kassulik on, ja sinna tedda kelad, ehk kui sa sunnid, et kaks kokko peawad minnema, kellel seks armastust egga tahtmist ei olle, siis astud sa ülle Jummala seädusse, ja olled öäläm kui paggan ; sest et sa omma melewalda, mis Jummal sulle on annud, mitte parrandamisseks, waid hukkatusseks prugid. Sest sunnitud kokkosaminne ep olle Jummala ees mite abbielluks arwatud, mis läbbi need, kes sedda tewad, otsegu kurradit omma ukse kohta maliwad, ja laste abbiello önnetumaks, pörgo elluks tewad ; nenda kui saggedaste nähha on, mis santi asja wasto meelt pariminnemissest tulleb. Siiski weel on rohked Jummala armo tarwis, kui abbiello korda peab minnema, mis heal melel armastusses ja palwega sai hakkatud.

Sallaja kihlamissest.

Need, kes sallaja kihlawad, tewad wannemattele wägga paljo murret ning waewa, ja rojastawad endid hirmsa surma pattuga, mis kül tükki aega rahhul ning warjul on ....

--- feft halp poeg ehk tüttar on omma kaswatajattele fureks önnetusfeks (Õpp. S. 19, 13).

2. Pulma teggemissest.

Kui fa pulmad teed (Luk. 14, 28-30 !) , fiis istu enne mahha ja arwa järrel, kui paljo woöraid fa woid wastowötta, kui kaua neid piddada, ja kui paljo rahha fa feks woid prukida, et fa mitte pärraft ei fa kahhetfeda, kui nappus kätte tulleb, nenda kui mönned, kes omma järrel mötlematta melega hulga rahwast kokko aiawad ja fedda, mis mitto aega on korjatud, pulma õhto futumaks ärraraiskawad, ehk hopis wölla fisfe jäwad, mis pärraft wägga raske on ärramaksta. Sest et nore rahwale nende abbiello hakkatusfes mona koppikad ja mitmefuggufid asjo tarwis lähhäb.

Nifammoti hpoia ka felle eeft, et fa mitte uhked pulmad ei te ; feft jubba monnigi noor paar on omma uhke pulmaliste möllo eeft waft wälja piddand pöggenema, oues külmetama, ja wägga rahhutumad füddame luggu tundma. Teifed jälle häbbenefid omma waefid wannemid pulma tuppa wies, ja pannid neid willo pöningi peäle, ehk niiske kuri alla ! - Ilma fe peälemötlematta, kui fuurt waewa ja kurbtuft isfa ning emma füddamed tundfid, ja kui raske fe fulle ennefele fiis faab ollema, kui fe iggawenne hinge Peigmees find finno pattuft pöörmatta ello pärraft, feäl omma taewa pulma kotta, nende önfa pulmaliste feltfi, kes walge rietega on ehhitud, mitte ei woi wasto wötta.

Ärra kutfu ka mitte Jummala lapfi ja jodikuid seggaminni, mis läbi keik pahhandud fawad (1 Kor. 6 , 15) ; feft Kristus ja pahharet ei fünni mitte ühte. Ufklikkude osfafamift arwab mailm jölledusfeks, ja mailma luft ning rööm teeb patto kahhetfewa pattustele fuurt füddame wallo ning kurbtuft. Sepärraft, kui fe feu ial woimalik on, fiis kutfu keik ühhemelelisfed, kes waimus waefed, Isfa ünnistud, ka meie Isfanda Jefusfe kunninrigi pärriad on (Matt 5, 3 ; 25, 34. Luk. 14, 13, 14 !).

--- Saggedaste kaebatakfe, et pulmad isfeärranis Ma paikus, wägga liig pitkalt, mitmes kohhas näddal otfa petakfe; nenda et pulmateggiad, ja ka pulmalisfed hopis ärratüddinewad, ja maiapiddamisfe ning omma tö ja ja tenistustega mittokord lonkama jäwad.

3. Abbiellust.

Jummala Seadus.

"Se ep olle mitte hea, et innimenne ükfi on, ma tahhan temmale abbi tehha, mis temma kohhane on. Ja Jehowa Jummal ehhitas fe külje lu, mis t ainnimesfeft olli wötnud ja fatis tedda Adama jure". Adam ütles: "Se on nüüd ku minno luuft ja lihha minno lihhaft; tedda peab mehhe naefeks hütama, feft et ta mehheft on woetud".

Abbiello au.

"Keikide ures olgo abbiello au fees ja abbiello wodi olgo rojastamatta (Ebr. 13, 4!). Nende fannadega näitab apostel Paulus, kui armas, kui wägga kallis ja pühha abbiello feifus Jummala filma ees on. Sepärraft peab abbielluft allati aufal kombel rägitud ja öppetud fama; feft ta on fe keige armfam, puhtam ja keige waimolikkum, fuur ning pühha feifus , mis Jummal Paradifi önfas pölwes, enne patto langmift feädis. Ta on fe esfimenne ja keige loma hakkatus, mis ial Ma peal ellawad, otfego üks fuur teime=aed, kelleft meie keik tulleme ; lähhäb keige teiste feifuste ette ja ullatab ülle keige rahwa fuggu arrude, mis läbbi mailm ja Kristusfe koggodus wiimfe päwani faab üllespetud, fepärraft on Jummal tedda ka ennam önnistanud, ja keik teifed feifusfed tedda tenima pannud.

Abbiello willi on innimesfe fuggu kaswaminne ja eddafifaminne, kelleft, kui hallikaft, paljo head, ni hästi ülle fure mailma rikide, kui ka ühhe pisfokesfe maiapiddamisfe jure wälja jookfeb. Koggodusfes noutakfe Jummala au, mailma rikides rahho, ja majapiddamisfes lastekaswatamift, mis ilma felge feadusfe , ja abbiello feifusfeta, keik peakfid langema ja raisko minnema. Ehk fiin hulkas ka kül paljo ülleannetumaid ja wastafid ülleskaswab, fiis ep olle fe mitte abbiello, waid jummalakartmatta rahwa fü, kes mitte öiete ei ella ; feft kui fa Önnisteggiaga omma abbiello hakkad, ja temma käest armo ning abbi pallud, fiis faad fa keikis asjus, ja ka lastekaswatamisfes rohked önne ning önnistuft leidma.

Abbiellus pead fa üksnes Jummala feädusfe, ja temma pühha tahtmisfe peäle waatma, miska wäggede Isfand esfi wannemid önnistas, ja fedda feifusft otsego keige kallima kulla ja perlidega ehhitas, kui ta ütles: "Teid fago paljo" (1 Mof. 1, 28!)Se on fe waimolik kuldne kroon, mis keik waggad, ja jummalakrtlikkud abbiello rahwas omma peade peäl kandwad.

Ühhendaminne abbiellus.

Adam ütles: "Tedda peab mehhe naefeks hütma ; feft et ta fellega, kui löbbus ja armas abbiello feifus on, kelles naene mehhe nimme fees paistab. Seft keik, mis mehhel on, fe on ka naefe pärralt, nenda et neil üks osfa pärrandusfe, laste ja peatoidusfega on, et neil kuskil maial wahhet ei pea ollema, kui omma lodud ollemisfes ja kes, et mees on naefe Pea, nenda kui Kristuski on koggodusfe Pea (Ewef. 5, 23); agga muido on naene nifammoti kui mees, ja hakkab iggaft asjaft kinni, otfego olleks fe ta omma ollema; feft temma mehhe füdda lodab ta peäle, et ta omma ihho ning ello, rahha ka warra naefe kätte usfub. Nifammoti hoiab ka naefe füdda mehhe pole, ja temma on ka keigeüllem warra fiin Ma peäl, feft mehhe jures leiab ta kaitsmift, troosti ja abbi keige hädda fees. Ni armaft ühhendamift ep olle orjade, egga isfandate, ei ka laste egga wannematte wahhel, feft feäl ei olle armastus mitte ni täielik kui abbiellus, kus innimenne omma isfa nin emma mahha jättab ; ja jääb kindlaste omma naefe pole, ja need kaks peawad üks lihha ollema (Matt. 19, 6), ühhes osfafamisfes ellama, ühhes omma koorma kandma ja abbiks ning toeks etine teifele ollema. Siin ei pea truus egga armastus ial wähhenema, waid ikka furemaks kaswama ja ikka ennam püüdma teift aidata, parrandada ja kahjo eeft hoida.

Jummala önnistus abbiellus.

Saggedaste on nähha, et mönned, kes pari minnes öiete waefusfega hakkawad, pärraft Jummala önnistusfe läbbi waikfel wifil parreminni toidetud fawad, kui need, kes fure rikkusfega kokko lähwad ; agga ürikesfe aiaga kaub ja köddeneb keik nende kätte wahhel ärra !

---Monni püab waikfel wifil maia piddada, fiis tulleb tülli ja önnetus kätte, on ehk wilja ikkaldus, lojukfed ei lähhä korda, ja ühhesgi asjas ei olle önne egga önnistuft. Mikspärraft mitte ? Sepärraft, et fa mitte omma jou ja tarkusfe, ei ka mitte mailma egga Mammona, waid ellawa Jummala peäle pead lootma, ja temma käeft önne ning önnistuft palluma ; agga mitte laufujatte jureft abbi otfima, egga paggana kombel, ue aasta öfe, uste ja aknade teäle ristifi teggema, egga tinna önnefi wallama, mis find egga fo lapsi mitte ei woi aidata.

Agga fedda peawad abbiello rahwas öppima, et nad hoolfaste tööd tewad, nenda kui Jummal on käfknud ja üttelnud: "Omma palle higgi fees pead fa omma leiba föma, fenni kui fa mullaks faad" (1 Mof. 3, 19). Sa ei pea mitte teife rikkusfe peäle lootma, egga otama, et temma find peab toitma, waid fa isfe pead omma palle higgi fees, fes feifusfes ja kutsmisfes, kuhho Isfand find on pannud, truiste tööd teggema ja Jummalat palluma, et ta fo tööd önnistaks. Seft ehk kül meie tö ja murretfeminne ükfi ello üllespiddamift ei woi fata, nenda kui nahk eisfeenefeft ei toida kinkseppa, egga pöld Ma meeft; aga kui feäl kallal truiste tööd faad tehtud, fiis tahhab Jummal meid fe läbbi önnistada, ja meie iggapäwaft leiba meile anda.

Kannataminne ja waew abbiellus.

Jummal tahhab, et igga abbiello mees ja naene omma palle higgi fees lihha teud peab furretama, ja ei pea töteggemisfe waewa mitte raskeks pannema.--- Agga murre peaotidusfe, laste ja maiapiddamisfe eeft, teeb abbiello ühhe koli farnafeks, kelles find hästi õppetakfe et fa risti ja willetfusfe fees mite arraks ei lähhä, egga usko ärra ei heida; waid et fa õppid tööd teggema, Jummala fanna uskuma, ja temma armo peäle lootma, kellft wallalinne inime, kes ükfi omma pead toidab, ühtegi ei tea. Seft abbiellus on nüüd rööm, ta kurbtus ; nüüd pudus, ta abbi ning ärrapeäftminne, mis wagga abiello rahwaft öiete füddamelikko tännoandmisfe ja palwele aiab. Isfeärranis fiis, kui ful üks usknata abikaas on, waid fa möttelda ; minno ommaga ei woiks teine päwagi rahho fees ellada ; agga Önnisteggia on mulle fedda armo annud, et ma tean ja moistan, mis Apostel ütleb: "Kui kellegil üks uskmatta naene on, se ärgo pölgago tedda sepärrast" (1 Kor, 7, 12-14!).

Kergemeel abbiellosse minnes teeb suurt kahjo!

Monni mötleb: Kui ma naese wöttan ehk mehhele lähhän, siis pölle mul ennam ühtegi waia, siis saan ma omma lihhahimmusi täita, ja tahhan allati lahke ning räämsa melega abbikasa süddamest armastada, egga tahha ialgi sedda räida, mis teisele pahhandusseks ehk kurbtusseks woiks tulla. ---

4. Abbikasade kohhus nende wastastikko ollemisses.

Kolme asja pärrast ollen ma römus, mis Issanda ja innimeste melest armsad on : Kui wennad ühhel melel on, kui söbrus liggimessega, ja kui mees ja nene hästi teine teisega leppiwad. (Sir.25, 1). Aga se on kolle ja wägga hirmus, kui abbiello rahwas taplewad, riidlewad ja teine teisega wihha peawad, kui nad ehk kül woöraste innimeste ees ja teiste seltsis silmakirjaks lahked ja kannatlikud on ; agga issekeskis kui koerad purrelevad, ja kiuste sannade ning teggudega allati teine teist wihhale ärritawad . Kui mehhed tiggedad ja waljud on omma naeste wasto, ja kui ka naesed iggalt poolt wallitsust endi kätte tahhawad, egga pea meestest suremad luggu, kui oleksid nad nende sullased ollema. ----Pattolangemine on koik inimesse suggu nendaärarikkunud ja näotumaks teinud, et lodud meel teine teise jures ühtegi muud ei woi nähha, kui wigga ja pudust. --- Mehhed, armastage ommad naesed nenda, kui Kristuski on armastanud koggodust! (Ewes. 5, 22.25). Ja teie naesed! Kuulge omma meeste sanna, nenda kui Issanda sanna. Mees peab naest armastama ja naene peab meest kartma; agga mollemilt polilt kassinaste ja puhtaste. Üks puhhas armastus peab mehhest wäljapaistma, ja puhhas kartus peab naesel ollema. Kartust peab wähhm pool suremale näitma ja armastusega peab surem wähemmad kandma. ---- Kui siiski wahhest middagi sannawahhendamist juhtub, sest et sesinnane ello täis wigga ja pudust on, miska teine peagi teist woib pahhandada ja kurwastad, siis peawad waggad abbiello rahwas walmis ollema keik eksitussed kui sured ja rasked need ka olleksid, ärraunnustama, teine teise käest andeks palluma, andeks andma ja jälle omma endisse söbrusse ure taggasi tulema. Ka selle eest tulleb wägga hoida, et sa mingisuggust asja, mis sulle kurbtust ja waewa teeb, omma süddames warjul ei hoia, et se kuri us keik so ihho ning hinge joudo ärra ei riku, waid rägi keik asjad, ja keik omma süddame luggu ilma wivitamata abbikasale selgeste ülles, siis saad waevast lahti ja teine õppib sedda ennemini, kuida ta selle ehk teise asja polest eddespiddi se wasto peab ollema. Sest monikord olli ta koggematta sanna üttelnud, mis sulle koormaks jäi ja wahhest on asi, mis sind kurwastab, teisele hopis teadmatta. Sepärrast olle ilma kawwalusseta, anna omma sowimist abbikasale teada ja otsi, ehk leiad ka ennese jures wigga ; ja siis katsuge ommad asjad isekeskes waiksel wisil toimetada nenda kui Jummala sanna öppetab, Agga ärra jookse imtte ni ussinaste suggulaste ja söbradele kaebama, nende käest troosti otsima ja neid tedda nomima kutsuma; sest se ei parranda mitte iggakord santi ollo, waid saab se läbbi saggedaste weel ennam ärrarikkutud, ja jääb sedda suremaks koormaks so süddamelle. Sest armastus ei tulle mitte nomimisse, ei sundimisse egga ähvardamissega, wais armastus peab armastama, heldus helde ollema. Sepärrast armasta isse essite teist ja te, mis Jummala tahtmiste möda ta melepärrast on, et ta siis sind jäll woib armastada ja allati lahke ning heameleline so wasto olla. ----

Abbiello mehhele.

Armastust nouab Jummal mehhe käest, kui Apostel Paulus ütleb: a) "Mehhed, armastage omad naesed ja ärge sage wihhaseks nende wasto. Sest Jummal on armastus ja kes armastusse sisse jääb, se jääb Jummala sisse ja Jummal temma sisse." (Kol.3,19. 1 Joan. 4.16). ---- b) "Teie mehed, ellage nendega targaste ja tehke naesterahwale kui nödrema astjale au nenda kui need, kes ka armoello päriad on, et teie palwesid ärra ei keelda" (1 Petr.3,7)- ---- Sa ei pea mitte keik sannad ni wägga terraseste tähhele pannema, ega igga tühja asja pärrast nurrisema ja taplema, waid pead önsa Lutterusse nöuandmist möda wahest otsego läbbi sörmede waatma, eest ärra minnema ja naesele ka omma au andma, et riidlemisse ja wastastikko waidlemisse läbbi teie palwesid ärra ei keelda. (1 Tim. 2,8!) Naene on ka Jummala tö riist, agga ihho polest nödrem kui sinna, kes lapsi ilmale kannab, södab, harrib ja seespiddise maia asja eest murret peab ja selleks pead sa sedda piddama, ning nenda temmaga ellama, et ta südda sudab kanda. Sa pead naesega ümberkäima nenda kui kärner omma örna wina puga (Laul 128,3), kes mitte suurt raud ahhelad egga jämmedad köit ei wötta, kui ta wössokest toe külge kinni panneb, waid seub tedda penikesse ninenarmaga. --- Naesele olled sinna se tuggi, kelle külge sa tedda armastusse läbbi pehmeste pead siduma, et ta waljo ollemisse läbbi liig arraks ei lähhä ja pärast mitte ennam ei tea, mis ta peab tegema. --- Loe ja panne tähhele, is kirjotud on essimesses Mosesse ramatus kolmandamas peatükkis kuendamas salmis, mis ka ehk sinno naese kohta tähhedab, ja lö häbbi tundes tölneriga omma wasto rindo. --- d) "Nenda peawad ka mehhed ommad naesed armastama, kui omma enneste ihhud; sest kes omma naest armastab, se armastab isse ennast. (Ewes.5,28). --- Kui ihho igdakord mite so mele järrel ei olle, kui ta must, többine ja haige on, kas lükkad teda siis sepärrast ennesest ärra? Kas sa ei toida, harri j aarmasta teda? Kas sa ei kanna hoolt ta eest ja kannata temaga? Nenda pead sa ka omma naese nödrust nind pudust armastusega kandma ja lahke maenitsusega parrandama. Sest se woib ka juhtuda, kui ta küll Jummalat kardab ja temma sanna armastab, et ta siiski sadana pettuste ja iseeenesse nödrusse läbbi wahhest eksib sulle wasto meelt on ja mitte igga kord so tahtmist möda ei joua tehha; siis kannata temmaga, kui omma ennese ihhoga. --- Pallo ennesele sedda öiged tarkust, mis üllewalt on ja tulleb mahha walgusse Issalt, et temma sind öppetaks Jummalale andma, mis Jummala pärralt on ja omma naesega ellama nenda kui Aposte maenitseb: e) "Mehhed, armastage ommad naesed nenda, kui Kristuski on armastanud koggodust ja on isse ennast selle eest ärraannud:" (Ewes. 5,25). ---- Se on, et meil nisuggune puhas, tössine ja jädav armastus peab ollema, mis Kristusse armastuse ja tema verre seest on juurdunud ning iggaweste kestab.--- Se armastus on pitkameelne (1 Kor. 13,3-8). --- Ja selle armastusse seest tulleb see wäggi, et sa omma naest öiete süddamest woid armastada ja temmaga kannatada head ja kurja, tömo ja willetsust, rikkust ja waesust, egga taha temast ärralahkuda, enne kui se keigewäggewam Jummal isse teid lahhutab aialikko surma läbbi. Sest jummalik armastus ja se meel, mis Kristuse Jeesuse sees ka olli, ei kannata egga sali sedda mitte, et sa naesega waljuste ümberkäid, teda söimad, sajatad ja ta hinge kitsikusse aiad; waid sadad sind seks, et sa wait olles ühte üksiko paika lähhad ja tuhkas ning pörmus isseennese ja omma waese naesele Önnisteggia käest abbi ning armo pallud. Siis annab pühha Waim sulle sedda öiged wallitsusse keppi, kellest kirjotud on Joannesse Ewangeeliummi kolmeteistkümnema peatükki neljateistkümnemas ja wieteistkümnemas salmis ja Apostel Peetrusse essimessest kahhekümne kolmandemast salmist sadik. Küllap siis so allandlik, lahe wait olleminne ja so waikne ellaminne naese süddame peäle möedub nenda, et ta ennast heamele ja süddamelikko römoga Jummala tahtmisse alla heidab sinno ees, ennem kui teise Jummala tahtmisse alla heidab sinno ees, ennam kui teise omma waljo sanna, taplemisse ja peksmisse läbbi. Sest siis sa küssid ja kuled keige asjade järrel, mis ta süddamele waewa ning murret teeb ja peästad pehme sannaga omma abbikasa koorma alt ära, miska mitto waest enneaego hauda lähwad! ---

Abbiello naesele.

---Jummal pärrast patto langmist naest mehhe melewalla alla panni, ütteldes: "Sesamma peab so ülle wallitsema" (1 Mos.3, 16). ---Jummala käsk wötab nese käest tarkusse ja wallitsusse ärra, kui Apostel ütleb: a) "Naesele ei anna ma mitte lubba öppetada egga mehhe ülle wallitseda, waid ta peab waikne ollema. Sest Adam on tehtud essite, pärrast Ewa (1 Tim.2,12-15!). Mees ei olle ka mitte naese pärrast lodud, waid naene mehhe pärrast." (1 Kor. 11, 9-12!).

Sepärrast peab mees sind kül armastama, agga mitte so wallitsusse al ollema.

Hinge polest olleme meie keik ühhesuggused ja ep olle mehhe egga naese wahhel ühtegi wahhet; agga ihholikkus elus tahhab Jummal, et mees peab wallitsema ja naene allaheitlik ollema. ---- Sinno sanna kuulminne on se essimenne assi, mis abbiellusse minnes Issand so käest nöuab, ilma se peäle waatmatta, missugguse mehhele sa läksid. --- b) Apostel Peetrus ütleb: "Sest seks ollete teie kutsutud, et ka Kristus teie eest on kannatanud ja teile tähte jätnud, et teie temma jälgede sees peate käima (1 Peetr. 2, 21.23). ---- d) "Nendasammoti, teie naesed, kuulge omma meeste sanna, et kui monningad on, kes sedda sanna ei ussu, naeste ello läbbi woiksid sada ilma sannata öige usso pole (1 Petr. 3, 1-6). --- e) "Agga nenda kui koggodus Kristusse melewalla al on, nenda ka naesed omma meeste melewalla al, keige asjade sees" (Ewes. 5, 24). Panne tähhele : keige asjade sees. --- Anna mehhele nou, agga kui ta omma ettewötmist parremaks arwab, siis jätta järrele, et mitte pahhandus ei tulle ; sest se woib ka olla, et monned asjad sulle rasked on ärramoista ja kui sa siiski ennast targemaks arwad, eks se olle siis, nenda kui önnis Lutterus ütleb, ühhe sandi ride sarnane mis selga ei passi.

Kui juhtub, et assi, mis mees sinno wasto meelt, omma tahtmisse järrel ette wöttis, korra sandiste lähhäb, kül ta siis teine kord sedda enneminne so head nouandmist wasowöttad ilma, et sul tarwis on allati waieldes ja rieldes peäle aiada. ---

Kui monnikord äkkitse melega sannad suust peaksid tullema, siis pallu warsti andeks ja ärra seisa mitte omma öigusse egga sannakuulmatta mele peäl, waid ütle Lutterusse maenitsust möda: "Armas mees, se ehk se sanna on wihhalse melega mo suust tulnud, anna mulle sedda andeks". ---

Olles Apostli Paulusse maenitsusse järrel:

1. Moistlik ja hea majapiddaja. Kanna hoolt, et keik seestpiddised tööd korra järrel ja ikka öigel aial tehtud sawad. Ärra jo ennast täis wina, kus üks önneto ello tulleb (Ewes. 5,8), mis läbbi mitto abbiello, maiapiddamisst ja lastekaswatamist iggawesselks aiaks on langend. ----

2. Olle tark ja noua ka wäljaspiddi kassinust, sest harrimatta luggu riette ja maiapidamisse polest on so seestpiddise ello ja süddame lo pegel. --- Korrista, pesse, ja kanna hoolt, et lapsed, rided ja pima nind söma noud iggal aial korra järrel harritud sawad, nenda kui wagga ristiinnimesse kohhus on.

3. Murretse, et toit öigel aial walmis saab, sest koddosel innimessel on se ehk ükskeik millal süakse ; agga selle, kes wälja lähhäb, on hopis teine luggu.

Wahwa naene on paljo ennam väärt kui perlid (Öpp. S. 31, 10-31). --- Mehhe sarnane naene römustab omm meest ja se mees täidab omma ello aastad rahho sees (Sir 26, 2.16-20).

Abbikasade armastus.

Öige ja tösine abbiello armastus on ülle wannematte=, wendade=, öddede ja ülle söbrade armastusse; sest ta on kui prudi ja peigmehhe armastus, mis pölleb kui tulli ja ei otsi ühtegi muud, kui sedda armastud endale hopis ommaks sada. Sepärrast on armastus üks suur Jummaa armo and, mis Loja isse on käsknud, innimesse süddamesse pannud ja aitab omma pühha Waimoga, et sa seäl sees mitte ärra ei wässi, waid sest armastussest, mis Önnisteggia sees on, uskus ello otsani kinni woid piddada. Ja siis saab so kässi hästi käima, kui sind ei kurwastus, ei wihhastus egga minisuggune assi armastussest ärra ei lahhuta. Agga kui sa omma rammo peäle lodad, ja mitte pühha Waimo abbi ei pallo, siis on so armastus köikumwa körre sarnane, mis ühhe ainsa läbbi katkikistud ja ärrarikkutud saab. Sepärrast oleg mollemad, nihästi mees kui ka naene ühhemelelissed, ärda melega teine teise wasto, Önnisteggia armastajad, süddamest halledad ja lahked.

Abbiello rahwa rahhota ja leppimatta meel.

--- Kust tulleb se, et woöra sant sanna ei lähhä mitte ni wallusaste so süddamesse kui se, mis omma abbikaas ütles?

Se tulle essite sest, et sada abbiello rahwa rahho ja ühtmeelt allati püab ärrarikkuda ; agga pordo ello aiajattel aitab ta sedda kaswatada, ja neid ikka ennam pattude sisse kinnisidduda.

Sest waenlane teab wägga hästi, et abbiello rahwa langeminne ja hukkatus rahhota ning leppimatta ellust; agga horapiddajattel nende kokkoleppimissest ja rahholissest loost tulleb.

5. Abbiello ärrarikkumissest.

----

6. Abbiello lahhutamissest.

Mis nüüd Jummal on ühte pannud, sedda ärgo lahhutago innimene mitte. Matt. 9,16. ---

7. Abbiellopälgamissest ja pordo ellust.

Jummal loi innimesse omma näo järrele (1 Mos. 7, 27), Jummala näo järrele loi ta tedda, mehheks ja naeseks loi temma neid (p. 2, 22), ja Jummal satis Ewat Adama jure. ----

8. Wallalissest pölwest.

----

8. Ei ükski aialik seisus, waid ellaw usk Önnisteggia sisse teeb önsaks.

---

9. Kristusse risti auustus.

---

Teine jäggo.

Lapsed on Jehowa pärrisossa! Laul 127, 3.

Üks wägga tähhelepannemisse wäärt maenitsusse sanna wannemattele

I Peatük. Mis assi se on, mis ristirahwa lapsi meie Issandale ni wägga kalliks teeb?

II Peatük. Önsa Lutterusse maenitsusse sanna laste wannematte ja kaswatajattele.

III Peatük. Öppetus, kuida lapsed öieti ja jummalakartlikkult peawad kaswatud sama.

Lisalink internetis raamatu kohta: http://www.muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/laos.pdf

Mu kallis Niina! : Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944-1949. SE&JS. 2010

2010-05-13T08:25:00.001-07:00

Helilooja Raimond Valgre ja Leningradist pärit inglise filoloogi Niina Vassiljeva kirjavahetus sattus sõjaaega, aastatesse 1944-1949. Raamatus on kirjade valikul lähtutud tegevuse arengu põhimõttest. Kirjades paratamatult esinevad kordused on teadlikult lühendatud ja/või vähendatud.
31-aastase Valgre ja 21-aastase Niina esimese silmapilgu armastusest väljakasvanud kiindumus oli sedavõrd tugev, et teatud perioodil kirjutati teineteisele lausa iga päev. Suurem osa kirjadest kirjutati inglise, harva ka vene keeles. Paljud kirjadest läksid kaduma range sõjaväetsensuuri tõttu. Niina Vassiljeva arvamusel võisid kaduma minna isegi pooled kirjad. Kahjuks puuduvad andmed Niina Vassiljeva poolt Raimond Valgrele saadetud kirjade kohta. Need on kas hävinud või alles ootavad avastamist. Niina Vassiljeva arvamisel võis osa neist hävitada ka Raimond Valgre abikaasa.

Sadu armastuskirju vahetanud Niina ja Raimond kohtusid kokku kõigest kolmel korral. Niina Vassiljeva meenutab: „Esimest kirja ootasin väga kaua. Lõpuks kirjutasin ise – ei suutnud kauem oodata. Aga samal päeval, kui oma kirja posti panin, jõudis minuni ka tema kiri.“
Valgre oli Niina kirjade üle tohutult õnnelik ja väljendas seda otsekohe: „Kallis Niina! Palju tänu kena kirja eest. Tegite mind sellega väga õnnelikuks! See on nagu kuldne päikesekiir, mis murdis läbi halli pilvise taeva..." Keerulisel ajal sõjakeerises olles unistab Valgre siiski ühisest ajast Niinaga: „Igatahes olen suur unistaja ja… südamega muusik. Kogu muusika on ju unistus… igatsus kellegi järele… Teie võiksite olla minu jaoks see „keegi“ – kas tahaksite? …kuid praegu on veel vara unistada... Usun, et saame olla kahekesi koos ja nii on kergem mööda „konarlikku eluteed“ käia". Niina oli millegipärast kurb, mille peale vastas Valgre: “Igal ööl ripub taevas hele kuu. Ma kadestan kuud – ta näeb Teid alati… Mina näen ainult Teie fotot ja võin Teist ainult unistada. Olen joonistanud Teid vist küll juba sadat moodi… Kallim, ärge olge kurb, naeratage… Minulgi on nii palju põhjusi olla kurb, millest ma ei saagi kirjutada. Kõige parem on neile mitte mõelda. Mina mängin tavaliselt siis mõnd kiiret fokstrotti, kuni mu tuju muutub. Olge õnnelik, mu kallim! Ma armastan Teid alati, ainult Teid, uskuge mind!“
Süngel sõjaajal leidis Valgre lohutust muusikast: „Üldiselt tunnen, et olen kohutavalt väsinud. Kogu see sõda ei liigu edasi – või kui, siis väga aeglaselt. Ma igatsen oma kodu, tõelist elu – ja Teid... Sõja ajal muutuvad inimesed tühjaks. Ka minuga oleks see juhtunud, kui mul ei oleks Teid ja minu muusikat. Need kaks asja muudavad kõik meeldivaks. Ilma nendeta oleksin hoopis halvem... Sain kätte oma akordioni ja koos sellega sadu toredaid laule, mis lohutavad mind ka kõige hullemas olukorras. Mul on komme, et õhtuti mängin paar tundi oma lemmiklugusid – ja unistan Teist, mu kallis – „üht muinaslugu muusikas ma kuulen… Ainus, mis aitab, on muusika.Üks ilus laul nagu pühiks ära kõik selle halva ja tooks asemele unistuse – hea ja õrna… Muusikas peab olema romantikat, nii nagu kirjutasid Tšaikovski, Chopin.“
Valgre kiire ja tihe elu oli pidevalt täis kontserteerimisi: „… on üsna suur töö nii suurele orkestrile kirjutada ja seada muusikat: meie jazz-is on 41 pillimeest. Kõik lood oli tarvis uuesti seada. See on muidugi väga huvitav töö, võtab aega. Viimastel päevadel oli meil nii palju tööd, et vaevalt jätkus aega, et süüa või magada – ning homme algab see kõik uuesti… Ja nii see päev läheb – proovid, treeningud ja ei märkagi, kui päev on käest kadunud.“ Noor andekas helilooja võttis aga elu üsna vabalt ja leidis „lahenduse“ elu nautimiseks: „…ma sain aru, et kõige ilusa taga on nii palju kõntsa ja eluraskusi, et imeline suvepäev muutub needuseks sellele, kes teeb higistamapanevat tööd, hõbedasel merel võib puhkeda torm, inimesed, kes naeratavad, hauduvad mõtetes räpaseid trikke. Ja kõik ilus on ainult väline kest, mille taga peidab ennast alatus. Inetus. Kui ma sellest aru sain, valdas mind pettumus – tahes-tahtmatult muutusin masendatuks. Ja inimene, kes armastab ilu, kas võib talle pahaks panna, et ta selleks, et näha maailma ilusamana, võtab mõned napsid…"Alkoholiga liialdamise tõttu toimus Valgre elus mitmeid keerulisi olukordi nagu näiteks abielu täiesti võõra inimesega: „Selline on saatus. Kui ma selle peale mõtlen, hakkan ma minema hulluks… Kuid nüüd ma olen kõige õnnetum inimene maailmas, ma arvan. Ta on ilus, hea ja mida kõike veel, kuid ma ei armasta teda. Ma isegi ei taha teda näha, isegi tema varju mitte. Olla koos kellegagi, kellega ei ole millestki rääkida, mõelda, et see peab nii kestma kogu elu... Selge see, et ma ei suuda seda taluda...“ Lootes Niinalt abi saada, kirjutas Valgre: „… mõtlesin, et te tulete mind päästma. Ma lootsin, et me koos mõtleme midagi välja, et sellest kohutavast situatsioonist välja rabelda. Kuid te ei tulnud…“ Valgre ellu hiilis vargsi sisse harjumus, mis hakkas noore helilooja elu hävitama ja sellele „aitasid kaasa“ ka Valgre sõbrad. Kuigi Valgre mitmel korral otsustavaid samme astus, ei saanud ta sellest ikkagi võitu: „… mul pole midagi head kirjutada. Vigastasin oma paremat kätt, üks luu oli murdunud. Käsi pandi kipsi, aga valesti ja ma sain teda vaevu liigutada. Olin nii meeleheitel ja vihane, et hakkasin ikka rohkem ja rohkem jooma. Viimaks, ühel süngel pühapäeva hommikul, kui kõik mu raha otsas oli, müüsin maha ka oma akordioni ja jõin tükk tükilt ka selle raha maha. Mõtlesin: mida ma teen selle akordioniga, kui ma ei saa mängida? Ma isegi ei tahtnud ta peale enam vaadata ja olin peaaegu õnnelik, et sain temast lahti." Masendusse langenud Valgre lootis Niinalt lohtutust leida. Niina aga, nähes Valgre otsustamatust, oli nõuks võtnud enam kirjadele mitte vastata. Valgre, olles Niinast emotsionaalselt sõltuv, kirjutas: „Palun lubage, et kirjutate mulle peagi. Tunnen end nagu põrgus ja ainult Teie kirjad toovad mulle veidigi päikesepaistet – teadmise, et Te pole mind unustanud... Tunnen, et mu elu on tüütu ja üksildane. Olgugi, et mu ümber on nii palju inimesi, tunnen end nii üksi. Nad kõik räägivad toidust, riietest, hindadest. Kuid mina unistan. Tean, et see on hullumeelsus tahta midagi enamat. Vahel tõesti mõtlen, et mul oleks parem surra, et ma olen ära elanud oma elu parema aja ja nüüdsest alates ei järgne enam muud kui ainult kannatused. Muidugi tulevad need pessimistlikud mõtted sellest, et momendil pole õiget tööd ega teenistust, raha on vähe ja ka mu heliloominguga on asjad halvad."Ajalooliselt ootavad naisterahvad meesterahvastelt otsustavaid samme või aktiivset osalemist elu juhtimisel. Ei ole aga võimalik, et naine järgneb mehele, kui mees ei suuda naist juhtida. Paraku niimoodi juhtus Raimond Valgre ja Niina Vassiljevaga. Niina pidi tagasi tõmbuma ja seda ta tegi, jättes Valgre kirjadele vastamata. Valgre oma viimases kirjas siiski loodab veel Niinalt vastust saada: „…Öelge mulle palun ükskõik, mis see ka poleks ja ükskõik, kui raske see poleks. Tõde on ikkagi parem kui teadmatus…“ Niina aga ei suuda Valgrele enam vastata.
Raamatus toodud Niina Vassiljeva intervjuu Eesti Raadiole aastast 1977, kus küsitlejaks oli Lembit Lauri, on samuti põnevaks lugemiseks: „..lõpuks mõistsin, et olen muutunud tema jaoks mingiks lootuseks… Kui inimesel on, kellest unistada, kellele mõelda, siis on see kõik hea ja talle tundub siis, et kui halb ka hetkel ka poleks, pruugib vaid tahta, ja kõik muutub heaks. Nagu Raimond ilmselt mõtles: Mul on tema, Niina. Tema armastab mind, mina teda. Kui me ainult koos oleksime… asjaolud segavad, elu lahutab, aga kui meil õnnestuks see kõik ületada, muutuks kõik heaks. Algaks uus elu, imeilus elu. Nii ta mõtles. See oli talle ankur, millest vajadusel haarata. Tookord oli neis kirjades kogu me elu. Kirjutasin talle peaaegu iga päev. See oli nagu temaga vestlemine. Ja iga päev rääkisin temaga kõigest sellest, mis mu elus toimus ja oma unistustest ka."
Veel leiab raamatu vahelt Raimond Valgre poolt ingliskeelse värssidena kirjutatud ja joonistustega illustreeritud „My lifestory“, mis oli adresseeritud Niinale. „My lifestory“ on 21 postkaardist koosnev vaimukuste ja fantaasiatega pikitud omanäoline autobiograafia. 21 postkaardi taga on tekstide eestikeelsed tõlked. Humoorikas väljenduslaad ja positiivne ellusuhtumine nakatab: „… kõndisin katkise kingaga 30 miili külmas, lumes. Igal sammul ütlesin oma paljale varbale „tere!“." Ka tundlikum Valgre tuleb märkmetest esile: „Olin algusest peale unistaja ja vaatasin läbi härmas aknaklaasi kuud. Mu väikses südames olid suured plaanid. Aga kõik ainult naersid mu üle nagu ikka.“
Elaviku sarja kuuluv 10. raamat on illustreeritud paljude fotodega. Kirjade tõlked on teinud Heino Avarsoo, kes oli helilooja polgukaaslane ja on Valgre elulugu põhjalikult uurinud. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvad Valgre kirjad Heino Avarsoo isikukogus. Eessõna ja vahetekstid on kirjutanud Alo Põldmäe. Raamatu on kujundanud Kadi Pajupuu.

2010-05-11T04:29:00.000-07:00

Eino Tamberg 80

27. mail tähistab helilooja Eino Tamberg oma 80. juubelit.

Eino Tamberg ei ole kunagi kippunud meie kultuurikeskkonnas esile ei oma isikuga ega pretensioonika sõnaga, ta on püüdnud ikka ja alati jääda tahaplaanile. Aga müstilisel kombel on isegi tema vaikimisel kaalukust, targa inimese autoriteeti. Oma loominguliseks väljendusvahendiks on Eino Tamberg valinud muusika. Ainuüksi olulisemate teoste loetelu kõneleb Eino Tambergi tohutu suurest töövõimest, pühendumusest ja andest. Oma loomingumeetodi kohta on juubilar öelnud: „See oleks nagu teekond. Teose vorm tuleb sellest, kuidas teema viib mind kas teiste teemade, enda varieerimise või muude arenduste juurde…“
Helilooja lapsepõlv möödus Tallinnas Nõmmel. Ema Linda (neiupõlvenimega Maksim) ja isa Martin Tamberg abiellusid 1924. a „Isa ei olnud musikaalne, ema aga küll“, meenutab Eino Tamberg. Lapsepõlvest sai Eino Tamberg kaasa terve ja optimistliku elutunnetuse, teadmisjanu, kirjanduslembuse, teatrihuvi, keelteoskuse ning muusikaharrastuse. Klaver hangiti koju ema initsiatiivil. „Kõigepealt hakkasin ma ise klaveril meloodiakäike otsima. Hiljem, kui sain juba klaveritunde ja tundsin noote, kirjutasin oma esimesed lood ka paberile“.
Eino Tambergi koolitee algas 8-aastaselt tollases 6-klassilises Rahumäe algkoolis. Rahumäe algkoolis tegutses orkester, kus tulevane helilooja mängis harmooniumi. Orkestriga toimusid ka esinemised. „Kodus oli ema see, kes muretses kangesti, et ma saaksin muusikat õppida. Alguses toodi koju pianiino, et ma hakkaksin ise proovima ja mängima. Seejärel võeti mulle klaveriõpetaja, kelleks oli Valentine Riives. Sõjaajal sain oma esimese solfedžotunni helilooja Kaljo Raidilt. Kokkuvõttes oli klaverimängu iseõppimine ja kuus solfedžotundi kogu pagas, millega sai konservatooriumisse astutud, olles veel kümnenda klassi keskkooliõpilane.“ Keskkooli 10. ja 11. klassis oli Eino Tamberg paralleelselt Tallinna Konservatooriumi (praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) tudeng, mis tol ajal oli üsna harilik ja võimalik. Päris paljud sisseastujad tulid tollal konservatooriumi lõpetamata keskharidusega. Konservatooriumis õppis Eino Tamberg heliloomingut Eugen Kapi käe all.

Eino Tambergi mõtteid

Miks heliloojaks?
„Minult on küsitud, kas looming oli minu ainus võimalik valik muusikas. Jah, ega ma lauljaks küll ei ole tahtnud kunagi saada. Ja olin ka küllalt laisk ega viitsinud klaverit harjutada, nii et pianisti poleks must samuti saanud. Ma armastasin palju lugusid lehest mängida ja tutvusin päris hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks. Tookord ei mõelnudki ma ju selle kui elukutse peale, need mõtted tulid hoopis hiljem, võib-olla keskkoolis. Selleks ajaks oli minus selginenud tunne, et ega ma eriti midagi muud ei oskakski teha. Muusika tuli justkui ise ja loomulikult, kuigi konservatooriumiajast mäletan, et ega ma ennast eriti andekaks heliloojaks ei pidanud. Mõtlesin, isegi, et kuna ma olen suhteliselt arukas inimese, siis võib-olla peaksin hoopis muusikateadusega tegelema. Hiljem tuli siiski välja, et ma sain komponeerimisega hakkama.
Õppimise aeg oli keeruline, kuna see langes sõjajärgsesse perioodi. Näiteks kui meenutada muusikaajaloo loenguid, siis olid tunnid vaid teoreetilised, ei olnud isegi heliplaate, Hugo Lepnurm mängis klaveril lihtsalt olulisemad teosed ette. Muusikaharidus oli selles mõttes suhteliselt poolik. Samal ajal oli muusikaelu Tallinnas väga elav, praegu nii häid soliste meil ei käigi. Sai palju kontsertidel käidud kuigi repertuaaris valitses vene heliloojate muusika, mis peagi ei pakkunud enam rahuldust“.

Loomingu mõjutajad

„Helilooja saab luua ainult sellest, mis on temas sees – ta on iseenda jaoks instrument. Meie psüühika, elukogemused ja kõik, mida me elus näeme ja kogeme, meie kokkupuuted inimestega ja loodusega, armumised ja kannatused, see, mida me raamatutest loeme, teatris näeme, kontserdil või plaadilt kuuleme – kõik ladestub meisse. Näitlejad nimetavad seda emotsionaalseks mäluks. Kõik elu jooskul kogetu peitub meie psüühika tuhandetes sahtlikestes. Ma olen kindel, et inimene vajab kõiki elus esinevaid tundeid. Kannatus on loojale sama väärtuslik kui õnn. Nende proportsioon peaks olema selline, et õnne oleks pisut rohkem. Muidu võib loominguline isiksus mõnikord murduda. Loomingu muutumine johtub ühest küljest iseenda ja teisest küljest ikkagi ümbritseva muusikalise keskkonna muutumisest. See mõjub üsna tugevasti, sest kui muusikaline keskkond jääks samasuguseks ja mina ise muutuksin, siis muutuksid teostes olevad emotsioonid, aga mitte niivõrd nende kõlaline külg. Väga olulised olid mulle nooruses loetud raamatud, mida ühendas üks läbiv teema – oma elu kujundamine mitmeks erinevaks elud, elamine kui loomingu aine, püüd olla näitleja elulaval. Elu muudab vaheldusrikkamaks kõige rohkem reisimine, mis varem võimalik ei olnud ja mida nüüd sa võid teha igal hetkel, kui tuleb tuju. Lihtsalt lähed sõidad kuhugi. Ega selles vanuses suuri ja erinevaid seltskondi enam ei jõuaks ega tahakski kaasa elada. Küll aga on mind kogu elu saatnud lugemine. See ei ole vaheldus, see on lihtsalt elulaad. Olen kunagi ammu ütelnud, et kergemini võiksin ma loobuda muusikast, aga mitte raamatute lugemisest. Olen sama raamatut ka mitu korda kätte võtnud. Neli korda näiteks olen lugenud „Sõda ja rahu“. Armastan lugeda enne und, see oleks nagu traditsioon. Kuna mul on aega, loen palju ka päeva ajal. Lugemine on mu elustiil. Põhjus, miks lugemine meeldib rohkem kui muusika, on tõenäoliselt see, et muusika on ajaline, ajas kulgev kunst. See on asi, mis kestab just oma aja. Pigem midagi, mida võiks kutsuda spontaansuseks. See, mis murrab ennast välja siis, kui sa oled mingi plaani teinud või ei ole, aga mis iseseisvalt, sinu tahtest hoolimata välja tuleb. Väljendusjõud on mingi tugev laeng, mis kandub kuulajale üle, juhul, kui kuulaja avatud on. Ja mis paneb ta kuulama – vähemalt selle kuulajatüübi, kes sellele muusikatüübile vastab. Spontaansus, inspiratsioon, teisalt töö ja rutiin on lahutamatult seotud „Väga tõenäoliselt me tõlgime oma elu, mälestusi ja tundeid muusikasse. Tähendab meil on oskus ja tehnoloogia millegi väljendamiseks, ja kui meil on midagi väljendada, siis see võib ka tõlge olla. Kompositsioonitehnika peaks kuulajat aitama. Näiteks sonaadivormid on selleks mõelddu ja ka helilooja aitamiseks. Minu jaoks hakkab muusika eksisteerima alates kuulajast. Ideaalset partituuri väga sügavate mõtetega ei ole olemas, kui ta pole kuulajani jõudnud, kuni ta ei ole kuulajaga dialoogi astunud. Vastuvõtjat vaadates või tundes saab ka looja aru, mis team muusika on shead, mis seal on halba, mis seal on vääriti tehtud. Mulle on küll esiettekanded kohutavalt tähtsad. Kui ma istun saalis ja kuulan koos publikuga esiettekannet, siis ma olen nagu karmim enese vastu. Sul on koos naabriga piinlik kuulata seda, mis igavaks muutub. Üksinda olles see võib-olla polegi nii hull. Mõeldes oma loometeele, pole mul midagi dramaatilist olnud. Koos selle muusikaga, mis minu kuuldeulatusse jõudis, tulid uued elemendid juurde. Inspiratsioon tähendab minu jaoks loodava teose jaoks pideva tööga ettevalmistatud psüühikat. Teost alustades pean peaaegu alati sundima end regulaarsele tööle. Siis aga tunnen, et iga nädalaga muutub töö kergemaks ja kiiremaks. Probleem, mille lahendamiseks kulus töö algul terve päev, laheneb neljandal nädalal kümne minutiga. See imeline kergus, mis järgneb visale ettevalmistavale tööle, ongi minu jaoks inspiratsioon. Aga ka üldises mõttes pean vaimu kas raamatute lugemise või mõne muu vaimse pingutusega pidevalt tegevuses hoidmist erakordselt vajalikuks. Täpselt nii, nagu keha hoitakse vormis võimlemisega, peame ka oma vaimu vormis hoidma ja lahti võimlema. Kui vaim on hulk aega laisk olnud, siis tunned, et ta funktsioneerib vaevaliselt“.

Tööstiil
„Klaverit vajan ma päris palju. Improviseerin, otsin temaatilist materjali ja kujundeid. Aga see on ainult üks osa loominguprotsessist. Pikkade teoste puhul, mida kirjutan rohkem kui kuu aega, hakkab mu psüühika elama selle teose rütmis ja meeleolus. Ideed ja lahendused tulevad ootamatutel hetkedel ega sõltu enam klaveri või töölaua taga olemisest. Ma olen olnud ikka teelemineja. Ma hakkan kuskile minema ja umbes ka tean, kuhu tahan välja jõuda, aga ei tea eriti täpselt, kuidas ma lähen. Esimene impulss – see peab küll olema. Mis mind koos hoiab ja mida ma kasutan, eriti sümfooniates, on monotematism. Mul on paar teemat, mis käivad läbi kogu teose ja need hoiavad n-ö vormi koos. Mu muusikalised ideed ei ole vahest kõige paremad ja säravamad, aga teatud ajal olen ma osanud nendega päris palju peale hakata. Sellepärast meeldivad mulle üldse rohkem „töötlevad“ heliloojad. Tööharjumus ja töötamine on regulaarne. Ideaal oleks muidugi see, et ma oleksin 2-3 nädalat toas ja ei liiguks üldse välja. See oleks siis olemine nii-öelda tööprotsessi sees. Niimoodi aga pole veel kunagi juhtunud. Esimesed nädalad suure töö puhul on rasked, siis ma lähen sinna sisse. Ja kui ma olen seda küllaltki kaua teinud, hakkab see spontaansus tulema. See psüühika ettevalmistamine, psüühika lahtivõimlemine. Loomingut kirjutades püüan ikka teha nii et ei tuleks oopereid või teisi lava-asju palju kõrvuti. Et seal vahel oleks piisavalt sümfoonilist või kammermuusikat, et seda normaalset, absoluutset mõtlemist ikka elusana hoida. Pigem midagi, mida võiks kutsuda spontaansuseks. See, mis murrab ennast välja siis, kui sa oled mingi plaani teinud või ei ole, aga mis iseseisvalt, sinu tahtest hoolimata välja tuleb. Väljendusjõud on mingi tugev laeng, mis kandub kuulajale üle, juhul, kui kuulaja avatud on. Ja mis paneb ta kuulama – vähemalt selle kuulajatüübi, kes sellele muusikatüübile vastab. Spontaansus, inspiratsioon, teisalt töö ja rutiin on lahutamatult seotud. Helilooja jaoks on aga muusikal veel teisigi aspekte. Ma armastan tööprotsessi, rumal küll ütelda – kas just rohkem, aga vähemalt niisama palju kui tulemust. Ma ei tea, kas tulemus on hea või halb, tihti on ta halb ja mõnikord hea, aga tööprotsess ise, eriti pikemate teoste puhul, kus ma elan ühe teosega kaks, kolm, neli kuud, mõnega isegi aasta, teeb mind küll õnnelikuks. Teeb õnnelikuks ka siis, kui asi on väga raske: kas selles mõttes raske, et ma ei saa temaga hakkama, või et teema on väga masendav. Töötamine ise teeb õnnelikuks, isegi kui sul sellest midagi välja ei tule“.

Õpetamine
„Minu juures on lõpetanud üle 30 kompositsiooniõpilase ja seda on päris palju. Õpetamine on mõjutanud küll, sest see on ju suhtlemine ühe teise põlvkonna mitte üksnes muusikalise mõtlemisega vaid üldse mõtlemisega. Ja mis on kohutavalt põnev olnud – kohtuda isiksustega. Muidugi on õpilased isiksuse põnevuse suhtes olnud erinevad. Mõnikord vestled mitte muusikast, vaid hoopis millestki muust. Kõik see on rikastanud. Teise põlvkonna maailmanägemine ja muusikamõistmine on teistsugune. Seda tundma õppides saan ma natuke kauemaks ellu jääda. Alati on mul olnud raskem õpilastega, kes kuulekalt kõik omaks võtavad, mida ma ütlen. Siis olen ma hirmu tundma hakanud. Sellel hetkel ma julgen neile väga vähe ütelda. Ka õpilane peab pakkuma nn. üllatusmomendi või takistuse. Mul on hea olla kunstiga, mille juures mul on tunne, et ma peaaegu saan temast aru, aga midagi jääb kaugeks – et ma justkui ei jõua sinna peegli taha. Loomingus saab õpetada kõigepealt tehnoloogiat. Aga võib ka impulsse anda ja aidata välja mõnikord tekkinud ummikust. Minu meelest on õppejõud katalüsaator, mis püüab midagi õpilase seest esile tuua. Mis aitab tal mõnikord endas midagi leida ja vabastada. Kui tekib näiteks dialoog mingi probleemi üle – see dialoog on väga väärtuslik nii õpilasele kui ka mulle endale. Õpetajana on igal juhul vaja olla suur psühholoog ja diplomaat. Inimestega suheldes on vaja teatud viisakust. Ja psühholoogia on mind küll huvitanud. Ma ei ole seda kunagi õppinud, aga kohutavalt põnev on püüda inimestest aru saada. Lihtsalt näha võõraid inimesi ja püüda mõista, mis nendes on. Sa võid teda muidugi valesti mõista, aga see mõistatamine ise on tore protsess. Inimene on nagu kunstiteos – sa vaatad või kuulad teda ja mõtled, kas seda teost võiks kuidagi parandada või muuta või suunata. Et kas sinna saaks midagi juurde lisada või ei. Ja kas tohib lisada. Inimene on igal juhul protsess. See teeb inimese olemise väga võluvaks, et sa pidevalt muutud. Inimestele ei tohi küll kunagi ette heita, et nad on muutuvad. Tal on ju õigus muutuda“.

Atonaalsus ja tonaalsus
„Atonaalsus on minu jaoks üks kõige normaalsemaid asju. Kui dodekafooniasse võib teatud kahtlusega suhtuda, siis atonaalsus – tonaalsusest vaba olemine – on väga tähtis. Samal ajal atonaalsus ei pruugi olle tonaalsuse eitamine, Nad võivad paralleelselt eksisteerida või üks võib olla näiteks teise sees. Joannas on ka dodekafooniat ka kasutatud niimoodi, et selle taustal jookseb üks täiesti lihtne viis ja dodekafoonia ümbritseb teda mingi foonina. Minu meelest kõige otstarbekamad ja kasulikumad on just niisugused ristsugutised erinevate asjade vahel. Oleme niikaugele jõudnud, et meil on väga palju vahendeid ja meil on võimalus neid kasutada ja mitte keegi ei takista enam neid kasutamast, sest dodekafoonia kohustuslikkuse aeg on mööda läinud. See dodekafoonia kohustuslikkus oli küll koomiline. Dodekafoonia oli üks vahend, mis oli uus ja mille kõige suurem väärtus oli see, et ta välistas maitsetuse. Uuena oli ta põnev“.

Sünteesimine
„Süntees kui nähtus huvitab mind üldse. Igasugused sünteesid on toredad, aga kui kogu looming läheks sünteeside peale, oleks see jälle põrutavalt igav. Igal juhul peab vahepeal midagi puhast ja absoluutse muusikaga seonduvat olema. Minu meelest, mida avaramate võimalustega on helilooja, seda kergem tal on. Ja mida rohkem ta ennast väga pika aja jooksul piirab, seda raskem tal on. Kuigi enesepiiramine võib olla ka loomingulis mõtet stimuleeriv – sa sead endale piiranguid ja seal tekivad huvitavad vastuolud ja võib-olla suuremadki pinged. Eduka loomingu üks retsepte on seada endae piirangud ja nendest õigel ajal ka loobuda. Mitte alatasa ennast piirata ja mitte ühtmoodi piirata, vaid piirata just selle hetke tunde järgi – mida ma nüüd ära jätan neist tohutuist vahendeist, millele ma oma tähelepanu keskendan“.

Hea maitse
„Muusikas on hea maitse muidugi kohutavalt oluline, aga see on asi, mida ei saa garanteerida. Tagasi vaadates paljudele oma teostele näen, et seal on heast maitsest küll puudu olnud. Ühest küljest. Teisest küljest ma mõtlen – parem üks elus mõte, mis on veidikene halva maitsega antud kui mingi surnud konstruktsioon, mis on väga hea maitsega. Labasus on parem kui meeletu igavus. Midagi öelda on tähtis. See labasus ei pruugi ju väga võitlev labasus olla. Ja kui ta igav ei ole … Ma olen niisuguste asjade peale hakanud mõtlema, et kõigel, mida me nimetame kitšiks, on ka oma eluõigus, kui see teeb nii paju inimesi õnnelikuks. Mis teda ei pruugiks siis olla? Miks me peaksime tema vastu võitlema? Tekstiga asja on suhteliselt kergem kirjutada. Tekst annab ette mingi emotsionaalse sisu ja oma rütmi, Kui sa instrumentaalset teost teed, siis pead need kõik ise välja mõtlema, Ooperi tekst on mingil määral nagu kargud, millele võid toetuda, kui sa veel halvasti käia oskad. Aga on ojht, et sa hakkad liialt teksti usaldama, hakkad lihtsalt teksti kirjeldama – seda, mis teeb asja publiku jaoks võib-olla väärtuslikumaks. Minu ooperiideaal on läbitungiv dramaturgia. Kindlasti mitte numbriooper. Ooperilaadne teos sümfoonilisega võrreldes ei tohiks olla teist laadi. Kui sul on oma loojanatuur, siis ooper peab samade ideede teenistusse minema. Tal peab olema oma areng ja ta peab publikule pakkuma huvi. Ma tahaksin, et ooper oleks liikuv, et temas oleks tegevust, et ta ei oleks väga pikka aega ilusasti lauldud asi, kus pole tegevust. Ma armastan ooperis dünaamilisust nii loojana kui ka kuulajana-vaatajana. Ma tahaksin, et publik hakkaks kaasa tundma, kaasa elama paarile tegelasele. Et publikule oleks tähtis, mida nad teevad, et ta tunneks rõõmu nende üle ja kahjutunnet, kui neil hästi ei lähe. See kaasaelamine on väga tähtis, see on ooperis teistmoodi tähtis kui sümfoonias. Ma ei taha süžeed mis mind ükskõikseks jätab. Sümfoonia tahan, et publik elaks sellele kaasa sama pingsalt kui ooperile. Valin pingelisi ja rahulikke momente ja pidevalt kõrvutan neid. Kogu aeg pinget hoida on mõttetu, sest publik väsib sellest ära ja siis ei ole enam pinget.

Psühholoogia

„Pean seda kasulikuks, kui helilooja oskab tunda huvi inimpsühholoogia vastu – kui ta neist kirjutab ooperites või kutsub publiku oma teosega kaasa elama. Hea kunstiteose retsept on küllaltki vana. Ainuke asi, mis on muutunud – see on aja kulgemise tajumine. Kui publik 200 aasta eest suutis taluda pikki teoseid, ja kui tuhandete aastate eest lauldi ja räägiti igasuguseid eeposi, ja on rahvaid, kes veel praegugi suudavad viis tundi mingit lugu jutustada veidike lauldes ja rääkides, siis meie ajatunne on teistsugune. Me oleme närvilisemad, meil on kiire, ja ka väga hea muusika minevikust ei suuda meid niimoodi köita, et suudaksime temaga poolteist tundi koos olla ja mitte närviliseks muutuda. Mina muutun küll närviliseks. Muusika on üldse üks riskantne kunst – ta toimib ajas. Heliloojal on suur vastutus, kui ta kasutab inimese aega. Kui ta kasutab seda pikalt ja ebaotstarbekalt, siis on see natukene kuritegelik. Raamatu võtad kätte ja jätad mõne lehekülje vahele kui igav on, võiu loed kahekordse kiiusega. Kõik see on ju võimalik. Maali sa vaatad just niikaua, kui sa vaatad. Aga kui sa igavat muusikat kuulates kontserdisaalis istud – sa ei saa isegi ära minna. Heliplaadi paned kinni, aga saalis istudes oled muusika vang. Kuulaja köitmine on minu jaoks teatud mõttes lausa eetiline küsimus. Heliloojate usaldus väga pikkade konstruktsioonide vastu vajab vähemalt ülekontrollimist. Võib muidugi juhtuda, et erakordselt hea helilooja suudab ka liikumatus muusikas inimeste tähelepanu köita väga pikaks ajaks. Aga see on erand. Helilooja on endale kõige parem kriitik, sest keda ta muud usaldab peale iseenda. Sellega võib muidugi ka suuri vigu teha. Tuleb osata ennast kõrvalt näha, kui olla selleks võimeline. Ma pean sõpru ja inimesi, kes mind ümbritsevad kohutavalt tähtsaks. Ma oleksin olnud teistsugune inimene, kui mind ümbritsevad inimesed poleks nii eredad olnud. Mind huvitab inimpsüühika. Ja selles mõttes ma väga armastan kirjandust ja teatrit. Ise suheldes ma ei saaks kunagi nii paljude erinevate tundelaadidega kokku puutuda kui kirjandust abiks võttes. Kirjandus on see peamine, mis on mind abistanud. Ja kirjandus on aidanud mind tund huvi ka inimeste vastu. Kirjandus oleks nn katuskunst, kui selle peaks valima. Lugemine on mu meelishobi, aga iga kord pole lugemine lõõgastus“.

Mis on kunst?
„Kunst ei ole ju mitte väga püha asi. Ta on väga mitmesugune. Minu jaoks ei ole kunstis mingisugust absoluutset tõde. Ma armastan kunsti, milles on mingi saladus. Kui ma loen raematut ja saan esimesel hoobil kõigest lõpuni aru, siis ta muutub mulle juba keskel igavaks. Aga ma armastan niisuguseid teoseid, millest ma võib-olla lõpuni aru ei saa. Marquezi „100 aastat üksindust“ või… Neid asju on väga palju. Midagi peab nagu peidetuks jääma, midagi, mille ust sa ei suuda avada, võib-olla ainult pisikesest praost piiluda. Muusikaga on sama. Olen hakanud mõtlema, et selleks et midagi nautida, ei tohigi temast lõpuni aru saada. Muusikas segab mind see, et kuulates hakkan teinekord mõtlema tehnoloogia peale – kuidas ta kokku on pandud. Ja mu rõõm jääb ära. Aga kunsti puhul on rõõm kõige tähtsam. Ma ei armasta kunsti, mis on pidevalt ühesugune. Muusikas eriti. Enda karakterist lähtuvalt armastan ma muusikat, kus on kontraste, üllatusi – üllatus on mulle väga tähtis. Samal ajal – üllatus saab tekkida siis, kui on enne midagi väga püsivat olnud, mille pinnalt saab üllatada. Kui muusika on üllatusi täis, siis seal ei ole mitte ükski üllatus enam üllatus. Kui ma ise kirjutan, siis kujutan ka publikut ette, tema psüühikat – millal tal võiks igav hakata, mida ma peaksin tegema, et ta uuesti hakkaks suhtlema sellega, mida ta kuulab. Kunsti mõte on teha inimene õnnelikuks, valmistada talle rõõmu. Probleem on ainult selles: mis siis teeb rõõmu? Inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad, aga mõte on ikkagi üks ja sama. Õnne hulka kuulub ka suur portsjon valu. Kui me istume kontserdil või vaatame mõnda traagilist ooperit, siis see ongi just kunst, mis teeb meid valu kaudu õnnelikuks. Mõnikord. On hiiglama tore, et leidub väga erinevat kunsti. Igasugusel kunstil on eluõigus, kui talle leidub vähegi vaatajaid, kuulajaid, lugejaid. Neid ei pruugi alati olla väga palju, aga kui kunst teeb kedagi õnnelikuks, siis on see ju hea! Seejuures ei pruugi suurteos tõesti olla tähtsam kui mõni väike teos. Ma armastan väga Beethoven Üheksandat sümfooniat, aga peaaegu sama palju armastan ma ka Eliset“.

Õnn
„Olen kirjutanud palju muusikat draamalavastustele, kuuldemängudele ning filmidele ja teinud seda erakordse rõõmuga. Teatrimuusikat luues muutun konkreetseks ja illustratiivseks. Just sellepärast olen alati püüdnud lava- ja filmimuusikat kirjutada vaheldumisi sümfoonilisega, sest see aitab ka ooperites ja ballettides saavutada suuremat üldistusastet ja sümfoonilisust. Ma olen kohutavalt õnnelik inimene, mul on kogu elu sedavõrd vedanud, et hakkasin üksvahe sellepärast juba hirmu tundma. Iga loominguline natuur vajab ka õnnetusi, peab tundma, mis on mure ja ahastus. Õnneks sain lõpuks ühe suure õnnetuse ja mu tundeelu tasakaalustus. Aga mul on tõesti vedanud nii loominguga kui ka isiklikus elus. Olen tõesti õnnelik inimene“.

Looming
Eino Tamberg on kirjutanud muusikalisi lavateoseid (4 ooperit , 4 balletti). Palju on ta loonud vokaalsümfoonilist muusikat: (sh Kuupaisteoratoorium, 2 oratooriumi („Rahva vabaduse eest“ ja „Amores“)), kantaate, poeeme jm. Ta on kirjutanud sümfoonilist muusikat (4 sümfooniat jm.), mitu instrumentaalkontserti ja instrumentaalkammermuusikat. Lisaks leiab tema loomingu hulgast veel vokaalkammermuusikat (soololaulude tsüklid ja eraldi laulud) ja ka näidendi- ja filmimuusikat.

Eino Tambergi elust ja teostest lähemalt Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt:

http://www.emic.ee/helilooja/einotamberg

Järelkuulatav saade Eino Tambergist Klassikaraadios:

http://1.bp.blogspot.com/_ktk84SIql_0/S-lAKmY7hNI/AAAAAAAABFU/fKv6C2xQgtk/s1600/E+Tamberg.jpg

Epikurose koondatud mõtted (Dünaamiline eetika)

2010-04-22T04:24:00.000-07:00

Dünaamiline eetika (originaal ladina keeles).
(Idee Epikuroselt).
1. Meie eesmärgiks on õnnelik elu.
2. Selleks püüame seada oma elu nii, et selles oleks võimalikult palju dünaamilisi elamusi, püüame võimalikult suuremal määral seesmiselt rikastuda.
3. Dünaamiline on selline elamus, mille puhul me seesmiselt rikastume (tõuseme, avardume, omandame uusi kvaliteete).
4. Teostunud (perfektse) dünaamilise elamuse produkt on rõõm; teostamata (imperfektse) dünaamilise elamuse produkt on kannatus.
5. Me eelistame perfektseid dünaamilisi elamusi. Püüame vältida kannatust me tegusemise tulemusena.
6. Peame vältima printsiibina kannatuse muutumist noruks ja veel enam rõõmu muutumist rahuloluks. Rahulolu ja norg printsiibina on staatilise suhtumise produkt ja sellisena taunitavad.
7. Me hindame tarkust, mis seisab nende abinõude õiges valikus, mis viivad rikastumisele.
8. Rikastamine on väärtuslikemaid vorme rikastumiseks. Rikastamiseta me ei suuda sellisel määral rikastuda, et elu oleks õnnelik, seda enam, et vaimsed dünaamilised elamused on oma olulises osas väga tihedalt seotud ühiskonnaga. Rikastada saame ainult ühiskonna kaudu. Me rikastume enim, kui me saame rikastada ühiskonda ja jääda ise selle juures indiviidiks.
9. Paratamatustesse tuleb suhtuda dünaamiliselt ja ka nendest võimalikult rikastuda.
10. Me eelistame vaimseid dünaamilisi elamusi meelelistele, sest et need loovad pidevama potentsiaali uuteks dünaamilisteks elamusteks ja nende perfektne teostumine sõltub vähem välisest.
11. Rikastumine peaks olema harmooniline, isiksust võimalikult igakülgselt avardav.
Nõnda on meie elu õnnelik.

Koostasid: Valmen Hallap, Boris Mirov, Kulno Süvalep, Eino Tamberg.
30. august 1949

Fryderyk Chopin 200

2010-04-15T05:36:00.000-07:00

http://tln.lib.ee/naitus/chopin/

Esther ja Jerry Hicks. Külgetõmbe seadus. Abrahami õpetused. Pilgrim Books, 2008

2010-03-18T09:04:00.001-07:00

http://www.abraham-hicks.com/
...Tundes end õnnelikuna tõmbad ligi õnnelikke olukordi.
...Tundes end tervena, tõmbad ligi tervisest pakatavaid olukordi.
...Tundes end jõukana, tõmbad ligi jõuukust toovaid olukordi.
....Lahendust otsides tunned positiivset emotsiooni, probleemi otsides aga valdavad sind negatiivsed emotsioonid.

Jerry ja Esther Hicks

Keegi teine sinu elu ei loo. Sa tegid kõike ise. Tunnustus kuulub ainult sulle.

Kas otsin lahendust või vaatlen probleemi?

T. Harv Eker "Miljonäri mõtteviisi saladused" Ersen, 2009

2010-03-18T06:54:00.001-07:00

Originaali pealkiri "Secrets of the millionaire mind", 2005. Inglise keelest tõlkinud Melena Liivet.
John D. Rockefeller, Andrew Carnegie, Mary Kay, Donald Trump, Warren Buffett, Jack Welsh, Bill Gates, Ted Turner....
"Õnnista seda, mida ihkad"-Huna filosoofia (Hawaiilt pärit filosoofia).
...Rikkad usuvad: "Mina ise loon oma elu".
Vaesed usuvad: "Elu määrab minuga juhtuva".
...Rikkad mängivad raha võitmiseks rahamängi.
Vaesed mängivad rahamängu, et mitte kaotada.
...Rikkad on rikkaks olemisele pühendatad.
Vaesed tahavad rikkad olla.
...Rikkad mõtlevad suurelt.
Vaesed mõtlevad väikselt.
...Rikkad keskenduvad võimalustele.
Vaesed keskenduvad takistustele.
...Rikkad imetlevad teisi rikkaid aj edukaid inimesi.
Vaesed põlgavad rikkaid ja edukaid inimesi.
...Rikkad samastuvad positiivsete ja edukate inimestega.
Vaesed samastuvad negatiivsete ja saamatute inimestega.
....Rikas on valmis end ja oma väärtusi reklaamima, vaesed suhtuvad müümisse ja reklaamimisse halvasti.
...Rikkad suudavad probleemidest üle olla. Vaesed kardavad neid.
....Rikkad on suurepäprased vastuvõtjad. Vaesed on kehvad vastuvõtjad.
...Rikkad tahavad, et neile makstakse tulemuste eest. Vaesed tahavad, et neile makstaks kulutatud aja eest.
...Rikkad mõtlevad "mõlemat". Vaesed mõtlevad "emb-kumb".
....Rikkad keskenduvad oma koguväärtusele.
Vaesed keskenduvad oma töötasule.
...Rikkad haldavad raha edukalt.
Vaesed ei oska raha õigesti hallata.
...Rikkad panevad raha enda kasuks tööle.
Vaesed rügavad tööd raha nimel.
...Rikkad tegutsevad vaatamata hirmule.
Vaesed lasevad end hirmul takistada.
...Rikkad jätkavad õppimist ja arenemist.
Vaesed arvavad, et nad teavad juba kõike.
...
"Tõelist jõukust näitab see, kui palju sa ära saad anda". T. Harv Eker.

http://www.millionaire-mindbook.com/

Rhonda Byrne Saladus The secret. Pilgrim, 2008

2010-03-18T05:01:00.000-07:00

"Ma ei taha koledat soengut" = Ma tahan alati koledaid soenguid.

Ma ei taha hilineda. = Ma tahan alati hilineda.

Ma ei taha, et need kingad hõõruksid" = Ma tahan et kõik kingad hõõruksid.

... Jah, tegelikult nii ongi - negatiivsed käsud-keelud pidurdavad ja lõpuks kukub kõik välja nii nagu ma ei taha.

"...ainus põhjus, miks inimestel pole seda, mis na d tahavad, on selles, et nad mõtlevad rohkem sellele, mida nad ei taha, kui sellele mida nad tahavad.

...kui sa ei tunne end hästi, siis on see seetõttu, et mõtled mõtteid, mis loovad halva enesetunde...

...Universumis ei ole armastusest suuremat jõudu. Armastustunne on kõrgeim sagedus, mida saad välja saata. Kui sa vaid suudaksid iga mõtte armastusse mähkida, kui sa suudaksid kõike ja kõiki armastada, siis muutuks su elu täielikult...

...et kaotada kilosid, ära keskendu "kaalu kaotamisele". Keskendu selle asemel hoopiski ideaalkaalule. Tunne tõeliselt, justkui oleksid juba oma ideaalkaalus, ja see kutsubki selle esile...

...väikeste asjade alustamine nagu näiteks tass kohvi või vaba parkimiskoht, on hea moodus kogeda külgetõmbeseadust töötamas.

...Tänulikkus on võimas toiming, mille abil saad liigutada oma energiat ja tuua oma ellu rohkem seda, mida soovid. Ole tänulik selle eest, mis sul juba on, ja sa tõmbad ligi üha enam häid asju.

...Et raha ellu juurde saada, anna seda ka ära. Kui sa oled helde ja tunned end seda jagades hästi, siis ütled sellega: "Mul on piisavalt".

...Kohtle end armastuse ja lugupidamisega ning sa tõmbad ligi inimesi, kes suhtuvad sinussegi armastuse ja lugupidamisega.

...Ainus asi mida sa teadma pead, on tunda ennast hästi kohe praegu.

Arthur Rubinstein. Mazurkas, nocturnes & preludes / Chopin

2010-03-11T06:20:00.001-08:00

Aasta 2010 on Chopini-aasta ja seda põhjusega - Poola helilooja Fryderyk Chopini sünnist möödub 200 aastat.

Plaadil saab kuulata valiku Chopini masurkadest, kust leiab ka Chopini kõige viimasena loodud teose – igatsevalt kurva Masurka op. 68 nr. 4 f-moll. Prelüüdidest op. 28 on plaadile valitud neli: nr. 8, nr. 15, nr. 23 ja nr. 24. Veel kõlavad Berceuse op. 57 Des-duur ja Polonees op. 40 A-duur ning nukker-unistav-mõtlik Nokturn c-moll op. 48 nr. 1. Artur Rubinsteini peenetundeline ja kõrge tehnilise tasemega mäng ning samas jõuline ja sisutihe esitus avab Chopini suursugususe ja detailse peensuse. Kõlavärvide otsimist on pianist teinud palju - see kajastub rikkalikus paletis, millega ta maalib helikanga kauniks ja mitmekesiseks.

Poola-Ameerika pianist Artur Rubinstein (1887-1982) on eelkõige tuntuks saanud Chopini teoste esitajana. Poolas juudi perekonnas sündinud Rubinstein oli seitsmest lapsest noorim. Esimese avaliku kontserdi andis ta 5-aastaselt. Artur Rubinstein õppis klaverit Varssavis, seejärel Berliinis Berliner Hochschule’s. Esimene ülesastumine orkestri ees toimus 12-aastaselt. Ta esines pidevalt, tehes pikki kontsertturneesid nii Euroopas, Ameerikas kui Venemaal. Poolas, oma sünnilinnas Lodzis esinemiste kohta on ta kommenteerinud: „Lodz on linn, mis nõuab minult artistlikus mõttes suurimat jõupingutust. See on linn, kus ma olen sündinud, siin on mu inimesed ja ma võlgnen neile midagi. Sellepärast tunnen ma Lodzis suurimat ärevust enne lavale minekut. Ma tajun vastutusekoormat ja ei taha publiku ootusi petta…“ Artur Rubinsteini abikaasa Aniela Mlynarska saatis teda pea igal kontsertturneel. Nende abielu sõlmiti 1932. aastal ja nende kooselust sündis 4 last.

Artur Rubinstein kontserteeris veel kõrges eas – viimane avalik esinemine toimus 1977. a, kui ta oli 90-aastane. Artur Rubinstein sai oma pianistlike teenete eest mitmeid kõrgeid auhindu. 1960 Grammy-auhind Beethoveni sonaatide esituse eest, 1971. aastal anti talle Taani kõrgeim muusikaline auhind Léonie Sonning Music Prize, mis antakse välja iga-aastaselt muusikule või heliloojale. 1975 ja 1976 Grammy Award for Best Chamber Music Performance Schuberti triode esitamise eest (koos oma ansamblipartneritega).1976. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide presidendilt Gerald Fordilt Presidential Medal of Freedom’i, mis on Ameerika Ühendriikide kõrgeim tsiviilisikutele antav autasu. Aastal 1994 anti Artur Rubinsteinile, kuigi postuumselt, elutöö auhind (Grammy Lifetime Achievement Award).

Artur Rubinsteini sulest on ilmunud ka kaks autobiograafilist raamatut: „My young years“ (1973) ja „My many years“ (1979).

Artur Rubinsteini mälestuseks korraldatakse alates 1993. aastast Poolas, Bydgoszcz’i linnas noorte pianistide konkurssi „Arthur Rubinstein in memoriam“. Konkursi korraldamise idee tuli Artur Rubinsteinilt endalt, kui ta ütles, esinedes 1960. aastal äsja ehitatud Pomooria Filharmoonia saalis (poola keeles - Filharmonia Pomorska im. Ignacego Jana Paderewskiego w Bydgoszczy): „Teil on suurepärane kontserdisaal, siin peaksite korraldama rahvusvahelisi kontserte.“ Konkursil esitatavad teosed pärinevad kõik Artur Rubinsteini repertuaarist. Sellest konkursist on osa võtnud ka Eesti pianist Age Juurikas. 2002. aastal saavutas samal konkursil teise koha Poola pianist Rafal Blechacz, kes tuli 2005. aasta Chopini-nim. konkursi võitjaks.

Vaata ka alljärgnevaid videoid, kus Artur Rubinstein esitab Fryderyk Chopini teoseid:
Chopin Polonees op. 53 As-duur: http://www.youtube.com/watch?v=nsl7XDTBaJo&feature=related
Chopin Klaverikontsert nr. 2 f-moll op. 21 I osa: http://www.youtube.com/watch?v=E2zAHVi0kyg&feature=related
Chopin Valss op. 64 nr. 2 cis-moll: http://www.youtube.com/watch?v=2WpDH5zbhIk
Chopin Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur: http://www.youtube.com/watch?v=D007Tefs_yc
Chopin Nokturn op. 27 nr. 2 Des-duur: http://www.youtube.com/watch?v=kmo0H3jxGCA&feature=related
Chopin Eksprompt Ges-duur op. 51: http://www.youtube.com/watch?v=Z5PZaTWXH5A&feature=related
Chopin Polonees fis-moll op. 44: http://www.youtube.com/watch?v=KK7kFsbq06w&feature=related

Chopin Barcarolle Fis-duur op. 60: http://www.youtube.com/watch?v=dNcb3inSg2I&feature=related

Eluaeg olen tahtnud õue : Juhan Viidingu laulud

2010-03-03T07:20:00.000-08:00

Eluaeg olen tahtnud õue : Juhan Viidingu laulud. Esitavad Jaagup Kreem, Taavi Langi,Tiit KikasTerminaator Music, 2009
Plaadile mahub 16 laulu Juhan Viidingu sõnadele. Pärimusviiside kõrval on muusika autoriteks veel Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, Olav Ehala, Priit Pedajas jt. Akustilise kõlailmega plaat, kus lauljaks Terminaatori solist ja Juhan Viidingu õepoeg Jaagup Kreem. Saatepartii esitavad Tiit Kikas oma tavapillil viiulil. Mitmetel teistel eriliste nimedega pillidel ning kitarril saadab ka Taavi Langi. Oma onu Juhan Viidingu kirjutatud lauludega plaat oli Jaagup Kreemil plaanis välja anda juba ammu. Jaagup Kreem: «Ehk tuleb meil püüda läbi nende laulude uuesti jõuda nende inimesteni, kes tegelikult luulet ei loe? Need laulud on minu jaoks lood, mida olen lapsepõlvest peale kuulnud ja kaasa laulnud. See käis mul kõik koduse kasvatuse juurde. Neid ikka joriseti igal pool, kus vähegi sai,» naeratab ta. «Ikka onu laulis jah, aga põhiline laulja oli minu lapsepõlves vanaema Linda, kes viisijuppi otsast jorutama hakkas,» läheb rokimees mälestustes korraks tagasi lapsepõlve. Plaadil Juhani tekstide hulgas leidub muu hulgas ka tema ema ja Jaagupi vanaema Linda Viidingu tõlgitud ilus meremeeste armastuslugu «Truudusetu Julia», mida Jaagup siiani teda ennastki sügavalt puudutanud merelauluks peab.
Paljusid plaadil olevaid laule on laulnud Juhan Viiding ise, saatjaks Tõnis Rätsep klaveril. Osad käesoleval plaadil esitatavatest lauludest võib leida ka varem 2004. aastal ilmunud 5 CD kogumikust "Juhan Viiding", kus duo Viiding-Rätsep täies hiilguses esindatud. Jaagup Kreemi kinnitusel on käesoleval plaadil Viidingu-Rätsepa kunagiste salvestistega arvestatud palju, eriti meloodiate puhul, aga tekstideski. Anni Kreem, Jaagupi ema, oli plaati kuulates öelnud, et kohati kuuleb ta seal laulmas Jaagupit, aga kohati täpselt oma venda Juhanit. «Eks need rõhuasetused, kuidas onu ise neid lugusid laulis, on mul juba veres. Neid ei tohigi teistmoodi laulda,» märgib Jaagup Kreem. Andekas Kreem näitab plaadil võiduka rokihääle kõrval ka õrnemaid kõlavärvinguid. Igatahes olgu liialdamata öeldud, et laulud on lauldud kogu südamest.
Juhan Viiding, fanaatiline tõeotsija, koleerilise temperamendiga, mitmekülgselt andekas ja ennastteostav loominguinimene, otsustas elust lahkuda 21. veebruaril 1995. "Nii mina seisan siin enese kõrval, viibates oma eluloole."Juhan Viidingu loomingulisse teekonda kuuluvad näitlemine, luuletuste kirjutamine, laulmine. 1972. aastal tegutsenud kooslus Amor Trio, mille liikmed olid Lembit Ulfsak, Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, on samuti üks Viidingu loomingulisi väljundeid, kus esitati muuhulgas ennesõjaaegseid lööklaule.
Hingelähedaseim oli Juhan Viidingule luule kirjutamine. "Mis on see inimese osa laias ilmas?" on olnud Jüri Üdi alias Juhan Viidingu tuntuks saanud tsitaat. Viidingu mõtted on tihedad, luuleridu lugedes-kuulates peavad riimiootuses olijad tihti pettuma ja "tühjade kätega" jääma. Luuletajana oli Viidingul vastavad abivahendid alati käepärast. Kursusevend Lavakunstikateedrist Tõnis Rätsep: "Mäletan, et Juhanil olid alati taskud täis valgeid pabereid ja pliiats käepärast. Kas siis pastapliiats, sulepea, harilik pliiats. Need olid tal alati hästi korras ning see, mis käigus, laitmatu. Juhan pööras neile kohe erilist tähelepanu; välisreisidel otsis ta kirjatarvete kauplustest endale sobivaid kirjutusvahendeid".
Lavaka-ajast on Tõnis Rätsepal meeles esimene külaskäik Juhan Viidingu koju: "Juhani tuba oli lakooniline: kirjutuslaud, voodi ja raamatud. Juhan pani mind laua taha istuma ja läks kööki teed keetma. Mu pilk jäi peatuma laual lebavatel täiskirjutatud kaartidel. Kaartidel olid kirjas luuletused. Pean tunnistama, et ma polnud midagi nii head lugenud. Kui Juhan köögist tagasi tuli, küsisin: "Kust sa need said?" "Ma teen neid," vastas tema. "Kas sul on neid veel?" "On küll," vastas ta ja tõmbas oma voodi alt välja kollase Lutheri vabriku vineerkohvri ja tegi selle lahti. Kohver oli täidetud kaartidega. Siis algas luulelugemine, mis kestis hommikuni.
Ka plaadi kujunduses võib leida Juhan Viidingu luuletuste kaartide ideed või ehk ongi tegu „Juhani kaartidega“? Ka huumor pole olnud Viidingule võõras. Olgu näitena toodud üks väike lause temalt: "Austusega üksiküritaja Juhan Viiding. Sündinud 1948. Pikkus 169 sentimeetrit hommikul, 167,5 sentimeetrit õhtul.""Oo kui raske on meie kliimas, mis on umbusu udust hall..." Inimesena väärtustas Juhan Viiding üle kõige sisemist tõe- ja õiglustunnet, eetikat ning südamehäält; tema loojaelu jaoks tähendas see alati valikuid, sageli ränki loobumisi. Sotsiaalselt aktiivne, oli Viidingul palju tuttavaid. Viidingu kauaaegne sõber, kursuse- ja lavakaaslane Tõnis Rätsep on tunnistanud, et Juhaniga oli raske tänaval käia. Juhan tundis nii paljusid inimesi, et ükskord Tõnis koguni palus: ära tutvusta mind, nad ei jää mulle meelde ja pärast arvatakse, et Tõnis on ebaviisakas.

Tähepoisi laulud 1. 12 kuud.

2010-02-26T06:36:00.000-08:00

Eestimaise koomiksi-tegelase Tähepoisi laulud on nüüd CDl.

Kokku on plaadil 12 lõbusat lastelaulu - iga kalendrikuu kohta üks.

Solist on ei keegi muu kui ikka Tähepoiss ise. Laule saad ka ise kaasa laulda - iga laulu kohta on karaoke-versioon jalaulude sõnad leiad CD tekstilisast. Üllatusena on plaadil ka mobiilihelinad, milleks on Tähepoisi lugudest tuntud vahvad ütlemised, tunnusmeloodiad ja toredad laulujupid, mida saab endale telefonisse laadida. CD "Tähepoisi laulud 1" on armas kingitus, mis valmistab rõõmu tervele perele! Laulude muusika tegi Kalev Tilk, sõnade autoriks ja esitajaks on populaarne muusik Marek Sadam.

Siit saad ka endale printida laulude sõnad:http://www.kurrunurru.ee/laul/index.html

Lõbusat kuulamist ja kaasalaulmist!

2010-02-26T06:30:00.001-08:00

„Hei, pöialpoisid!“ on telelavastus seitsmest väikesest mehikesest, kes igaüks väga eriline ja vajalik.

Kui kuskil tuleb lepitada sõpru, kes on tõsiselt tülli läinud või on mõni teine tähtis ülesanne, on pöiapoisid ühel nõul valmis appi tõttama. Iga olukorra jaoks on väikestel mehikestel kindel plaan: vastused leiab Tarkuri retseptiraamatust ja siis on veel Kaugnägemise-masin, mis näitab, kus parasjagu probleeme.

Seitse pisikest meest on vaprad ja olgugi, et väikesed - koos tegutsedes ületavad kõik raskused. Abiks on Jõnnu tugevad lihased, uudised edastab Siipel, ka pesamuna Hellik oma tundlikkuse ja vabaduseihaga saab kasulik olla. Pöialpoiste juhiks on aktiivne Dilidon - tema positiivsus ja konkreetsus tekitab usalduse ja kindlusetunde. Lahendamatuid olukordi pole – uute ideede leidmiseks soovitab Dilidon ka mõnikord lihtsalt puhkama heita.

Sündmused juhatab sisse muusikasõber Vanaisa, kelle kodus on kontrabass ja mitmeid muid pille. Pöialpoiste kirjul teekonnal abistavad neid rõõmsad ja energilised laulud - näiteks pääsetakse lõksust ohtlike krabide käest. Nii et - muusikaga võib elus imesid teha!

Näitlejad on Hendrik Toompere seenior, Väino Luup, Maile Hiiet, Are Uder, Helle Laas, Malle Peedo, Mare Mander, Harri Gustavson ja Johannes Rebane.
Muusika on kirjutanud Ave Kumpas, Henn Rebane ja Jaak Jürisson. Etenduse autor on Eve Viilup, lavastaja Uno Leies ja kunstnik Gunta Randla.
„Hei, pöialpoisid“ on televisiooni jaoks seatud leedu kirjaniku Kazys Saja raamatu „Hei pugege peitu!“ järgi. Võib-olla oled Sa seda toredat raamatut juba lugenud?

Масино, Сьюзан. Let There Be Rock": История группы "AC/DC". 2008

2010-02-22T06:46:00.001-08:00

1973. aastal loodud ansambli AC/DC kohta on paari viimase aasta jooksul kirjutatud üsna mitu raamatut. Legendaarsel Austraalia bändil on pikk ajalugu.
Selle raamatu (originaalpealkirjaga „Let there be rock: the story of AC/DC“) kirjutanud rock-ajakirjanik Susan Masino kohtus bändiga nende „varajastel aastatel“ ning on neid intervjueerinud palju kordi. Et lisada „sisemist vaatenurka“, küsitles autor ka paljusid bändi liikmete tuttavaid, sõpru ja ka teisi muusikuid. Fännidele pakub kindlasti naudingut see põhjalik AC/DC elu ja karjääri „uuring“: raamatust leiab bändi biograafilised andmed põimituna huvitavate lugude ja anekdootidega. Üles on loetletud ka ansambli diskograafia ja bibliograafia.
See on väärt raamat, mida lugeda - isegi kõige kirglikum AC/DC fänn saab teadlikumaks oma lemmikbändist tänu Masino üksikasjalikele „uuringutele“ ja intervjuudele.
Lähiajal on välja tulemas ansamblist AC/DC film: 24.-26. oktoobrini 2008. aastal Wilkes-Barre'is, Pennsylvanias, kus toimus bändi esimene šõu kaheksa kiirelt möödunud aasta järel, tegi bändist ülesvõtte dokumentaali autor Saul Levitz. AC/DC muusika andunud austajatel paluti rääkida oma mälestustest, korjata kokku erinevaid pilte ja videomaterjale ning avaldada arvamust, mida nad bändi uuest albumist "Black Ice" tegelikult mõtlevad. Film peaks lahti mõtestama AC/DC muusika mõju kuulajatele, nii meestele, naistele, vanuritele kui nooremale generatsioonile.
AC/DC-lt on ilmunud ka 2008. aastal CD „Black ice“. See plaat on 2008. aasta enimmüüdud albumite teisel kohal.

Üksteist peab hoidma : Kadri Hundi ja Mart Siimeri laule. Laulavad Raadio Laululapsed. Tallinn : Eesti Rahvusringhääling, 2008

2010-02-22T06:43:00.000-08:00

„Üksteist peab hoidma“ on kokku 15 laulu. Muusika ja sõnade autorid onKadri Hunt ja Mart Siimer.Plaadilt leiad nii laule sõprusest, loodusest ja jõuludest, söömisest,haldjatest ja muudest armsatest asjadest. Laule esitavad Eesti Raadiolaululapsed, kellel õpetas laulud selgeks nende juhendaja Kadri Hunt japaaril korral võib kuulda esinemas ka Marko Matveret. Fonogrammiseaded onteinud heliloojad Tauno Aints ja Tõnis Kõrvits.Muusika ja sõnad on lihtsad ja jäävad hästi meelde.Kui tahad laule ära õppida, võid alustuseks laulusõnu vaadata (või ka kohevälja printida) internetileheküljelt:http://vikerraadio.err.ee/laululapsed/tekstid-yksteist.htmlJa kui oled juba mitu korda kaasa laulnud ja juba pisut selgemaks saanud,võid oma oskused üle kontrollida – plaadil on kõikide laulude fonogrammid.Harjutamine teeb meistriks!

Hedi-Kai Pai, Anu Röömel „Kõik koos me laulame“ II osa. Laulu-, laulumängu- ja tantsuraamat lastele. 2006

2010-02-22T06:35:00.001-08:00

Noodis on 9 laulu ja 6 laulumängu, mida saad koos sõpradega (ja miks mitte ka kodus ema-isa, venna-õega) sünnipäeval või mõnel teisel toredal koosviibimisel koos olles laulda!

Laulud on lihtsad ja lõbusad: sügisest, vihmast, sünnipäevast, unest,õhupallidest, talverõõmust, klounist, onu Vollist, hookus-pookusest. Et vahvam oleks, võid ka koos sõpradega oma liigutused välja mõelda!

Muusika ja sõnade autorid on Hedi-Kai Pai ja Anu Röömel.

Rõõmsat laulmist!

Martin Geck. „Richard Wagner“. Saksa keelest tõlkinud Heino Pedusaar. Kirjastus ILO. 2008

2010-02-22T06:28:00.000-08:00

Richard Wagner ja tema looming on saanud nii piiritu jumaldamise kui jäigatõrjumise osaliseks. Tema teosed meenutavad fantasmagooriat, misbalansseerib ohjeldamatuse ja askeesi, meelelisuse ja mõttesügavuse,revolutsiooni ja regressiooni vahel.Tema elu on tulvil vapustusi ja konflikte suhtlemises naiste, kunstnike jakuningatega. Wagneri pillav elustiil purustab (nii tema kui ka teiste)abielusuhteid, samas on sellele kontrastiks kiire areng heliloojana. AutorMartin Geck on põhjalikult lähenenud Wagneri loomingule ja ka elule, viieskokku laiemat lugejaskonda köitev kirjaviis ja muusikaajaloolised faktid. Raamatus on ka Wagneri teoste nimekiri. Samuti leiavad huvilisedbibliograafia Richard Wagneri kohta ja nimede registri.Kaasahaarav, põnevaid detaile täis raamat, mida lugedes satud heliloojakaasaega. Ka kujundus ja illustratsioonid toetavad sisseelamist. Raamatu on kujundanud Tiina Alver.Autor Martin Geck on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid, sealhulgasentsüklopeediate ning teiste väljaannete jaoks, käsitledes saksamuusikaajalugu 17.-19. sajandil. Ta on R. Wagneri koguteoste väljaande organiseerija ja toimetaja. Peatselt on ilmumas sarjas „Klassikud“ raamat Johann Sebastian Bachist,mis tõi Martin Geckile 2001. aastal Gleimi kirjandusauhinna.

Veel raamatuid sarjast „Klassikud“:C. Pilling „Friedrich Schiller“ (2008);P. Boerner „Johann Wolfgang von Goethe“ (2009);M. Geck „Johann Sebastian Bach“ (ilmub 2009).

Sulev Oll „Aeg annab kõik : intervjuu Heidy Tamme, aegumatu ja unustamatu lauljatariga“ 2008

2010-02-22T06:12:00.000-08:00

Elulooraamat tähistab meie (laulu)kultuuriloos olulise isiku - laulja ja laulupedagoogi Heidy Tamme juubeliaastat (5. aprillil 2008 oli tema 65. sünnipäev, lisaks veel 45 aastat laval ja 35 aastat tegutsemist laulupedagoogina.
Teose loojaks on Sulev Oll, autor, kes on juba tõendanud oma taset, kirjutades raamatu Indrek Neiveltist, mis oli mõeldud väärika avalöögina "Äripäeva" raamatuklubi esiraamatuks. Südamlikumat ja delikaatsemat elulooraamatu kirjutamisviisi polegi nii lihtne leida! Teos kajastab laulja ja laulupedagoogi Heidy Tamme elukäigu, haridustee ja karjääri värvikamaid ja silmapaistvamaid seikasid ning loome- jm. põhimõtteid, intervjuu vormis.

„...lava on püha... Harjutada tuleb alandlikult, aga laval peab olema nagu diiva. Iga lavaleminek on nagu põlevasse ahju hüppamine, sa pead olema julge“. Heidy Tamme ande nautijatele pakub kindlasti huvi lauljatari lavaelu, aga ka kõik muu sellega paratamatult kaasa käiv. Samas on teoses püütud jääda selle juurde, et lauljast saab kõige paremini kirjutada ikkagi läbi tema töö (mis on kulgenud mõlemal pool Soome lahte). See, kuidas ta oma esitusi ette valmistab või mida ettevalmistuseks loeb või kellega suhtleb, see annab inimesest ja tema loomepõhimõtetest pildi ning võib pakkuda laiemat huvi.
Eesmärgiks on, et raamatut sulgedes jääb hinge hele emotsioon. Ei mingit näpuga näitamist ja kritiseerimist, vaid elu, nii laval kui ka väljaspool seda, on oma pingetest ja vastuoludest hoolimata siiski ilus ja lõpptulemusena oluline nii ümbritsevatele kui ka lauljale endale. Nagu Heidy Tamme ise ütleb: „...ma olen väga õnnelik inimene, tunnen seda iga aastaga järjest rohkem...“
Raamat pakub kindlasti huvi ka eesti nooremale lauljate põlvkonnale ja algajatele artistidele - kumab ju sealt läbi see, milliseid raskuseid karjääris ette võib tulla ning kuidas neist läbi minna.

Kersti Kuusk Hiirte tants. Lõbusad lastelaulud mudilastele. 2008

2010-02-22T06:01:00.001-08:00

Noodis on meloodia akordimärkidega. Laulud on tantsulised, rõõmsad jalastepärased. Meloodiad on astmelised, sobivas ulatuses ja lastele mugavadlaulda. Suurem osa laule on mažoorsed, üks ka minoorne. Taktimõõtudeks2/4, 3/4, 4/4, 6/8. Kokku on 19 laulu hiirtest, vanniskäigust, kokast,päkapikust, vanaemast, emast, loomadest, sünnipäevast, Eestimaast, unest,söögist, pahast tujust ja lobisemisest.

Tore kingitus väikeselelaulusõbrale!

Maris Lend. Piiblilaulud. Ühendus Lapsed Eestis. 2008

2010-02-22T05:57:00.001-08:00

Viisid on seadnud Seppo J. Järvinen. Salvestus Enno ja Viive Mäemets.Lauliku ja CD on kujundanud kunstnik Aapo Pukk. Noodiga on kaasas CDlaulude ja fonogrammidega. Laulavad solist Jaan Arder koos laululastega.Igale laulule järgneb fonogramm kaasalaulmiseks. Laulikus on viisistatud26 värssi Piiblist nii Uuest kui ka Vanast Testamendist. Laulud onlihtsad, teksti järgivad, lastele sobivad, peamiselt astmelise meloodiaga,kõige rohkem kvardiliste hüpetega, kasutatud on ka kolmkõlakäike.Noodipilt on meloodia akordimärkidega, laule saab saata ka nt. kitarril.

Bella Davidovich. Chopin

2010-02-22T05:48:00.000-08:00

Bella Davidovitš on Bakuus sündinud juudi rahvusest pianist. Klaverit õppis ta Aserbaidžaani Konservatooriumi juures olevas lastemuusikakoolis (õpetajaks Maria Bõkova) ja Moskva (Konstantin Igumnovi ja hiljem Jakob Flieri klassis) ja Bakuu Konservatooriumis. Lavadebüüdi tegi Bella Davidovitš 9-aastaselt, kus ta esitas Beethoveni 1. Klaverikontserti C-duur koos Bakuu Filharmoonia Orkestriga (dirigent Nikolai Anossov).
21-aastasena võitis ta I preemia (kahasse Halina Czerny-Stefanskaga) IV Chopini nim. Pianistide Konkursil Varssavis. Bella Davidovitš on ka aktiivne pedagoogitöös ja on osalenud žürii liikmena mitmetel pianistide konkurssidel.
Bella Davidovitš plaadistustel on teosed Chopinilt, Saint-Saënsilt, Rahmaninovilt, Brahmsilt, Griegilt, Ravelilt jt. Tema lemmikheliloojaks on alati olnud Chopin. Kriitikute ja kuulajate ühtne arvamus on, et Bella Davidovitš peab esmatähtsaks tekstitruudust ja tema jaoks on üliolulised helilooja poolt noodis olevad märkused.
Antud firma Brilliant Classics väljaanne Bella Davidovich „Chopin“, milles on 2 CDd, on lindistatud 1970. ja 1980. aastatel.
Esitusele tulevad kõik neli ballaadi, ekspromptid erinevatest oopustest (kokku 4) ja prelüüdid op. 28. Krakovjakk F-duur, op. 14, koos Londoni Sümfooniaorkestriga, dirigeerib Neville Marriner.
Bella Davidovitš esitab Chopini teoseid lihtsalt, puhtalt ja kergelt ja Chopini-nukrus on esituses olemas. Ballaadis nr. 1 kipuvad tempod olema liiga aeglased, ootaksin pisut rohkem läbivat energiat ja jõulisust. Tehniliselt rasked kohad tulevad välja lenneldes ja vabalt. Jääb aga mulje, et lüürilisemates kohtades ei haara pianisti mõte edasiliikuvalt muusikat kui tervikut. Lõpetus on samas kirglik ja pedaalikasutus filigraanne. Ballaadis F-duur op. 38 on vastandatud kaks äärmust: hele, valge, puhas ja mõtlik kasvab jõuliselt välja „tormiseks“ osaks. Kolmandas ballaadis As-duur sooviks veidi rohkem energiat. Ballaadis nr. 4 on suurepärane valgusest üle ujutatus. Topeltnoodid koos meloodiaga on viimistletud ja läbi töötatud. Eksprompt op. 29 on liialt „kuiva“ pedaaliga. Eksprompt Ges-duur on õrn ja õhuline ning detailselt läbi kuulatud. Fantaasia-eksprompt cis-moll on keskmise tempoga, Chopini poolt pandud tempomärkes Allegro agitato’s jääb puudu just agitato’st, mõjub liiga rahulikuna ja keskmise aeglase osaga ei moodusta suurt kontrasti. Prelüüdid op. 28 dünaamika võiks olla urtekstilikum, samas artikuleeritud on peenelt ja täpselt: legato-kaared on jälgitud ja välja toodud, pedaaliga kaasa aidatud. Allegro- temposid Bella Davidovitš tagant ei kiirusta, hoiab väljapeetuna. Tehnilisust nõudvad palad on hiilgavad, läbipaistvad. Esile tuleb julge lähenemine muusikale ja klaverile. Krakovjakk on julge, jõuline ja tehniliselt viimistletud, on tuntav hea koostöö orkestriga.

Intervjuu Bella Davidovitšiga, mis on tehtud 1999. aastal (küsis Vafa Mastanova).
Millised lapsepõlvest pärit kogemused ja huvid on mõjutanud teie elu ja karjääri? Ma kasvasin üles ümbritsetuna muusikutest. Meie perest oli muusikaga seotud kõik, välja arvatud minu isa, kes oli üks Aserbaidžaani silmapaistvaid kirurge. Nii minu ema kui vanaisa töötasid ooperiteatris. Ema õpetas lauljaid ja mu vanaisa mängis esimest viiulit. Ema õpilased käisid meil kogu aeg kodus tundides. Ka raadio mõjutas mind väga palju. Muidugi, alguses ma ei osanud noodikirja, aga ma harjusin kuulama ja mängisin kuulmise järgi. Kui olin 3,5-aastane, ma otsisin klaveril kuulmise järgi üles Chopini valsi. Kui olin 6-aastane, ühinesin talendikate laste rühmaga ja alustasin muusikaõpinguid. 9-aastaselt mängisin Bakuu Filharmooniaorkestriga Beethoveni 1. klaverikontserti. Kui olin 12, kolisime Bakuust Moskvasse ja hakkasin käima Moskva Konservatooriumi tundides, kus õpetajateks olid K. Igumnov ja J. Flier. Aasta hiljem algas Teine Maailmasõda ja kolisime seepärast tagasi Bakuusse, kuna mu isa oli sinna kirurgina sõjaväehaiglasse tööle mobiliseeritud. Minu ema naases ooperiteatrisse tööle. 1946 õpetasin Bakuus muusikakooli ja läksin taas Moskva Konservatooriumisse. 3. õpiaastal (1949), valiti mind esinema IV Chopini nim. Pianistide Konkursile Varssavis. Võitsin I koha. Minu edu Varssavis tähistati Aserbaidžaanis. Teise Maailmasõja jooksul olid paljud Nõukogude Liidu linnad okupeeritud ja kunstielu seiskus. Kuid Bakuu oli võimeline end tolles ajas kultuurilinnana säilitama: kontserdisaalid olid pilgeni täis, inimesed janunesid muusika järgi.
Milline oli teie lapsepõlv võrreldes praeguste laste eluga?
Praegu kui loen ajalehti või vaatan TV-d, kuulen hirmsaid asju, millega noored seotud on, eriti Ameerikas. Kuidas on võimalik, et õpilane toob relva kooli ja laseb maha oma õpetajad ja klassikaaslased? Kuidas saab see juhtuda, et tütarlaps jääb rasedaks 14- 15- aastaselt, sünnitab kooli tualetis ja viskab oma lapse prügikonteinerisse? Ja uimastid? Kui minu poeg kasvas, ei kuulnud ma kunagi sellistest asjadest. Kahjuks mõistavad mitmed noored sõna „vabadus“ valesti ja teevad, mida aga heaks arvavad. Ma looda, et need asjad muutuvad. Muidugi, on alati olemas väga head koolid ja suurepärased võimalused neile, kes neid otsivad. Samal ajal rõõmustasin ma üliväga, kui naasesin Bakuusse 1998 ja ka praegu, ja nägin, et kontsertsaal on täis noori, kes tulid kuulama klassikalist muusikat. See näitab, et Bakuus on noored väga huvitatud taolisest muusikast. Ma olin põnevil seda nähes!
Millist nõu annaksite noortele, kes astuvad 21. sajandisse?
Esiteks soovin ma neile tervist. Et nad oleksid terved. Ma loodan, et 21. sajandil pole sõdu. Hetkel on palju kriisikoldeid maailmas. Isegi kui ma elan turvaliselt sellisel rikkal maal nagu Ameerika, muutun väga kurvaks kui kuulen uudiseid Tšetšeeniast, Groznõist ja Mahhatškalast. On väga häiriv lugeda massimõrvadest nendes paikades. Me pole sellel sajandil väga õnnelikud olnud. Palju on ohvreid ja inimesed on sattunud mitmetesse eluraskustesse. Ma loodan, et 21. sajand toob rahu kogu maailmale. Kuna noored on osavõtlikud, soovitaksin neil kuulata muusikat, eriti kvaliteetmuusikat. Mul on väga raske mõista kaasaegset lääne muusikat, mis on tehtud elektroonilistel instrumentidel.
Milline on olnud teie suurim saavutus elus? Mida te sooviksite, et teist mäletataks kõige enam?
Esimene tähtis edu oli Chopini nim. Pianistide Konkursi võitmine. See andis mulle võimaluse 21-aastaselt reisida ja esineda paljudes kohtades Nõukogude Liidu ja ka välismaal. See tõi mind Ameerika Ühendriikidesse, kus ma 51-aastasen ategin Carnegie Hallis lavadebüüdi. Keegi polnud mind enne kuulnud, aga saal oli välja müüdud. See äratundmine tõi mulle võimalused esineda parimate orkestrite ja muusikutega maailma tähtsaimates kontsertsaalides – Jaapanis, Iisraelis, Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Mul on väga raske tuua välja kõige tähtsamat esinemist.

Jõulusalmik

2010-02-22T05:42:00.000-08:00

Varsti on jälle jõulud käes - maas on lai valge lumevaip ja kingid kuuseall ootamas. Keset suurt pühadesaginat võib jõuluvana ette minnes salmolla lihtsalt meelest läinud.Kui plaanisid pakki saama minna luuletusega "Pagari piparkook", aga sõberjõudis sinust ette, siis ära muretse - raamatus "Jõulusalmik" on pea 300erinevat laulusalmi ligi sajalt armastatud autorilt. On nende lauludesõnu, mida kuuleb igal aastal jõuluajal kirikutes. Lisaks leiab salmikustjuba lapsepõlvest pärit "tuttavaid" nagu "Haldjate jõuluöö" ja"Aisakell". Erinevate teemade järgi on luuletused lihtsalt leitavad:päkapikud, jõuluvana, piparkoogid, kuusepuu, inglid, jõulukellad, talv,imeline jõuluaeg.Iga luuletuse juures on kirjas autorid - sõnad ja helilooja. Samuti onlisatud nootide ja helikandjate (CD või kassett) pealkirjad, kust lauludleiab. Enamus nendest on olemas Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnasja neid saab ka koju laenata.Salmiku koostajad on Maire Eliste ja Mariel Marian Eliste.Rahulikku jõuluaega rõõmsate laulude ja salmidega!

"Uinu, mu kallis : kaunimad unelaulud"

2010-02-22T05:39:00.000-08:00

Selle plaadi nimi on küll "Unelaulud", aga kui kuulama hakkad, leiad üllatuseks eest ainult muusika. Ega siis muud võimalust üle ei jäägi, kui ise laulda! Sõnad on tekstilisas olemas ja suurem osa lauludest on sulle kindlasti tuttavad, kas siis lasteaiast või oled kodus neid laulnud. Nii leiab siit vana tuttava "Mina ei taha veel magama jääda", mis kostab raadiost igaõhtust unejuttu kuulates, samuti Entel-Tenteli plaadilt kuuldud toredad "Karumõmmi unelaul" ja "Nuku hällilaul". Kui lõpuks laulmisest suu ära väsib, saad lihtsalt mõttes meloodiat ümiseda ja sõnu meelde tuletada. Muusika on nõnda ilus nagu tantsiksid õrnad lendlevad baleriinid. Ja mõned lood kõlavad veidi sügavamalt. Armsatel piltidel laulusõnade juures on kõigil jänestel ja teistel loomadel juba silmad kinni, pane sinagi silmad pilukile, pea padjale ja tõmba tekk ninani. Soovin sulle ilusaid helisevaid unenägusid!

„Laule ja muinasjutte loomadest“ Eesti Artistide Agentuur, 2009

2010-02-22T05:38:00.000-08:00

„Tulge metsa, tulge metsa, sest et pole lukus see!...“Sellelt plaadilt leiad lõbusad, lausa tantsulised laulukesed loomadest jalindudest, mida kokku koguni 11 ja lisaks on plaadil veel 3 muinasjuttu. Laule on tuttavaid ja pisut võõramaid. Näiteks „Julge tiigrikutsu“ ja„Meeril oli talleke“, mida kindlasti tead. Kas „Mutionu pidu“ sõnad on sulununenud? Siis saad siin kuulates ja kaasa lauldes uuesti need meeldetuletada. Uuemad laulud, mille võid ära õppida - „Metsa laul“ ja„Mõmm-mõmm laul“. On veel teisigi toredaid, mitmetest erinevatestloomadest-lindudest jutustavaid nagu „Lõbus jänkulaps“, „Seitse kassi“,„Hiirepoisi hirm“, „Ahvipärdik“, „Minu loomad“ ja „Peoleo peolugu“.Laulude esitajad on laululapsed Musamarist, Bel Canto laulustuudiost jaKaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolist. Veel astuvad üles Jänku Juss omasõpradega ja Armin.Muinasjutud pole päris tavalised, mida oled harjunud kuulma - onu Helduron need ise kirjutanud ja taustaks kuuled kevadisi linnuvidinaid, mistoovad sulle silme ette päikeselise metsapildi. Ja kui hundist juttu,tuleb kuuldavale ka päris hundi hääl. Öökulli huiked kõlavad otse metsastja osad teeb oma häälega ka esitaja - Heldur Jõgioja.Huvitavat ja lõbusat kuulamist!

Aristokraadid

2010-02-19T09:29:00.000-08:00

Keila-Joas mõisas ja hiljem ka mõned korrad praeguses Nelipühi kiriku majas, endises squashi keskuses. Kokku mängiti 85 korda. Armas oli...

Ave Maria : sacred arias and choruses

2010-02-19T07:15:00.001-08:00

Plaadil on 16 pala vaimulikust muusikast. Tuntud teosed pärinevad 11 erinevalt autorilt barokist romantismini, on aariaid, koorinumbreid ja vaimulikke laule.

Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Maria oli Jeesuse ema. Kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja. Ave Maria ladinakeelsele tekstile on palju kordi muusikat loodud. Üks kõige tuntumaid seadeid, mida ka siin plaadil saame kuulata, pärineb Charles Gounod'lt aastast 1859, mis lisas Johann Sebastian Bachi esimesele eelmängule prelüüdile) "Hästitempereeritud klaviirist" sõnad ja meloodia. Charles Gounod on seadnud seda teost erinevatele koosseisudele, siin saame kuulata sopranit koos orkestriga.

Baroki ühelt suurkujult Johann Sebastian Bachilt saame kuulata koraali "Jesu bleibet meine Freude" (e.k. "Jeesus jääb mu rõõmuks"). Teos on pärit kantaadist "Herz und Mut und Tat und Leben" (e.k. "Süda ja suu ja teod ja elu"), aaria on tuntud ka ingliskeelse pealkirja "Jesu, joy of man's desiring" järgi.

J. S. Bachi aaria "Bist du bei mir" (e.k. "Ole minuga") päritolus on kaheldud, mõnikord on autoriks märgitud ka Bachi kaasaegne, saksa
helilooja Gottfried Heinrich Stölzel.

Kolm pala on ka inglise heliloojalt Georg Friedrich Händelilt: tuntud aaria "Lascia ch'io pianga" (e.k. "Las ma nutan") on pärit varasel perioodil kirjutatud ooperist "Rinaldo". Hilisemast ooperist "Serse" (ehk Xerxes) saame kuulda tenori aariat "Ombra mai fu" (e.k. "Kunagi pole seal olnud varju"). Samuti on võimalik kuulata oratooriumi "Messiase" kuulsat Hallelujah-koori.

Wolfgang Amadeus Mozartilt on plaadil kolm ladinakeelset teost.
"Laudate Dominum" (e.k. "Kiitke Jumalat") on viies number teosest
"Vesperae solennes de confessore". Muusika on kirjutatud vespriks ehk õhtuse jumalateenistuse jaoks.
Moteti "Ave verum corpuse" (e.k."Ole tervitatud, tõeline Keha") tekst põhineb 14. saj. Lõuna-Saksamaa Reichenau kloostrist pärit poeemil ja on püsinud muutumatuna siiani. Sarnaselt Ave Maria tekstiga on seda
viisistanud paljud heliloojad. Nii ka W. A. Mozart aastal 1791.
Moteti "Exsultate, jubilate" (e.k. "Rõõmusta, ole rõõmus") kirjutas Mozart itaalia kastraatlauljale Venanzio Rauzzinile, kes tema ooperites oli esitajana tegev. Praegusel ajal on teose esitajateks peamiselt sopranid.

Kuulsa armastuslaulu "Caro mio ben" (e.k. "Sina oled kõik mu õndsus") autorluses kaheldakse, kas teos on pärit Tommaso Giordani või Giuseppe Giordani sulest. Peamiselt on kirjas heliloojana siiski Tommaso Giordani nimi.

Romantismi esindaja Schuberti "Ave Mariat" teavad paljud. Originaali nimega siiski "Ellens dritter Gesang" ("Ellens Gesang III") pärineb aastast 1825, kui Schubert oli 28-aastane. Teksti aluseks on inglise poeedi Sir Walter Scotti poeem "The lady of the lake" (e.k. "Järve naine"), saksakeelse tõlke autor on Adam Storck. Elleni laule on kolm. Antud laul, tuntuks saanud ka pealkirja "Ave Maria" nime all, on Elleni kolmest laulust viimane, kus poeemi tegelane Ellen Douglas palvetab Neitsi Maarja poole. Originaalis on teos häälele ja klaverile, siin kuuleme hääle (soprani) ja orkestri varianti.

George Bizet on tuntuks saanud eelkõige oma ooperiga "Carmen". Vaimulik teos "Agnus Dei" (e.k."Issanda Tall") põhineb Bizet teise orkestrisüidi "L'arlésienne" osal Intermezzo. Teist orkestrisüiti Bizet ise ei kirjutanud, see sai valmis peale tema surma, autoriks lähedane sõber Ernest Guiraud. Guiraud lisas ladinakeelse teksti ja andis teose välja Bizet nime all.

Itaalia ooperihelilooja Gaetano Donizetti vaimulik teos "Ave Maria" on aastast 1842. Originaalkoosseisuks on sopran, segakoor ja orkester, mida kuuleme ka siin.

Cesar Franckil on "Panis angelicusest" (e.k. "Inglite leib" või ka "Inglite elatis") kaks koosseisu. Esimene on sopranile, tenorile, bassile ja orkestrile. Teises soleerib tenor ja saadavad orel, klavessiin, tshello ja kontrabass. Siin plaadil on tehtud omakorda seade - tenorile ja orelile on kõrvutatud segakoor ja orkester.

Fauré "Reekviemist" ("Requiem") on plaadil võimalik kuulata osa "Pie Jesu". Kuigi "Pie Jesu"-nimelisi teoseid on mitmeid, on Fauré "Pie Jesu" kohta on prantsuse helilooja Saint-Saëns öelnud: "Mozarti "Ave verum corpus" on üks ja ainus, nii on ka Fauré "Pie Jesu"."

Ludwig van Beethoven "Die Ehre Gottes aus der Natur" on kuuelaululise tsükli neljas laul 1801. aastast. Sõnade autor saksa poeet Christian Fürchtegott Gellert. Eestikeelse pealkirja all "Kõik taevad laulvad" on teos olnud mitmeid kordi ka meie laulupidude kavas. Algselt loodud koosseisule hääl ja klaver, on siin klaveri asemel orkester.

Plaadil on suurem osa esitajatest Ungari muusikud. Rikka häälevarjundiga sopran Ingrid Kertesi, kes töötab põhiliselt Budapesti Riigiooperi koosseisus, esitab siin plaadil viit teost. Sopranite valikust saab kuulata veel Anna di Mauro, Priti Coles ja Lisa Beckley esitust.
Meeshäältest on esindatud tenor Joszef Mukk. Kooridest laulavad Ungari Raadio koor, Scholars Baroque Ensemble, Kosice Õpetajate koor, Ungari Riigiooperi koor. Lisaks on hea võimalus nautida plaadilt Inglismaa juhtiva kontsertorganisti Colm Carey mängu. Dirigentideks on ungarlased Matyas Antal ja Laszlo Kovacs, Austriast Johannes Wildner, Suurbritanniat esindab Jeremy Summerly.

Käes on talv, ammuoodatud kohev lumi on maha sadanud ja lisa tuleb iga päevaga - talvemeeleolu aina tõuseb. Aina kiiremas tempos liigub ka kogu elu meie ümber. Kuulates käesolevat plaati, on hea võimalus aeg maha võtta, pidada iseendaga väike sisemonoloog ja koguda kaminatule või küünlatule paistel mõned rahutoovad mõtted. Hingeavardava mõjuga muusika kestab kokku pisut rohkem kui üks tund.
Head muusikanautimist!

Meistri haare : Meenutusi Bruno Lukist. Toimetaja Maia Lilje. Eesti Klaveriõpetajate Ühing. 2009

2010-02-19T07:14:00.000-08:00

Bruno Lukk (1909-1991)Tänapäeva eesti pianismi on raske ette kujutada ilma Bruno Luki koolkonnata.Bruno Lukk oli täielikult pühendunud muusikale ning oma õpilastele, keda kokku lugedes tuleks umbkaudu 80. Legendaarse muusikapedagoogi ja pianisti sünnist möödus 30. juunil 2009. aastal 100 aastat.

„Pedagoogika on minu elu kirg, sisu ja mõte. Mul on olnud palju huvitavaid õpilasi. Siiski, iga inimene on omaette maailm. Igaühele tuleb rääkida erinevaid asju ja ka erineval viisil. Kõige tähtsam õpetajatöös on teadlikkus. Tuleb täpselt teada, mida tahad õpilaselt saavutada“, räägib pikaaegne pedagoog.
Bruno Lukile oli iseloomulik suur nõudlikkus oma õpilaste suhtes, autoriteksti austus. „Kunagi ei tohtinud viia midagi noodist, kohe esimeseks tunniks pidi kõik olema peas, see oli endastmõistetav“, meenutab oma õpinguid Bruno Luki tolleaegne õpilane Toivo Nahkur. Heliredelite harjutamise suhtes on õpilastele jäänud vastakad arvamused - kas nende harjutamine on ikka vajalik või mitte. Professor vastab (Toivo Nahkuri raamatus „Vestlusi Bruno Lukiga“) ise nii: "Heliredeleid tuleks aga harjutada küll".

"Võtame selle Platte"Iganädalaselt toimusid harivad muusikakuulamise õhtud professori juures kodus. Plaate, mida tol ajal polnud Eestist (ja kogu Nõukogude Liidust) saada, tõi professor Saksamaalt. Lisaks klaveriteostele kuulati veel kammer- ja ooperimuusikat. Bruno Luki sagedane soovitus oma õpilastele oli: „Kuulake keelpille, puhkpille ja eriti lauljaid, häid lauljaid!“ Professori lemmikuteks olid lauljatest Maria Callas ja Elisabeth Schwarzkopf, lemmikpianistideks aga Artur Schnabel, Claudio Arrau, Alfred Brendel, Alicia de Larrocha. Mõnedesse pianistidesse suhtus Bruno Lukk kõrge kriitikameelega nende seas oli ka näiteks Vladimir Horowitz.

Millise teose võtaksite kaasa üksikule saarele?
Sellele küsimusele vastaks professor Bruno Lukk: „Schuberti Suure sonaadi B-duur 126“.
Schubert oligi tema üks lemmikheliooja, veel kuulusid nende hulka Wolfgang Amadeus Mozart ja Paul Hindemith. Aga Skrjabini ja Rahmaninovi muusikat ta repertuaari hulgas ei soosinud.Tartu-Riia-Berliin
Bruno Lukk alustab klaveriõpinguid õe Gerda Luki juhendamisel, jätkab Martha Bäthge erastuudios ning sama õpetaja juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. „Martha Bäthge oli kohalik sakslane, õppinud Moskva Konservatooriumis, aga seda mitte lõpetanud. Tal oli ma erastuudio“. "Riia Konservatooriumisse sattusin 1927. aastal pärast keskkooli lõpetamist Tartus, muusikakooli ma ei lõpetanud". Õpetaja Martha Bäthge kolib Riiga-see on üks põhjus, miks Bruno Lukk sinna õppima asub. Ka ei ole tal soovi õppejõudu vahetada, et Tallinnas näiteks edasi õppida. Teiseks on soov lõpetada kaugõppes (ehk eksternina). 1928. aastal, mil Bruno Lukk lõpetab Riia Konservatooriumi ja läheb ta ennast mõneks aastaks täiendama Berliini. „Täiendasin ennast Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, Musik-Hochschule's, sinna sattusid inimesed, kes olid juba lõpetanud mõne tolleaegse konservatooriumi. Ühele kohale tuli kolm kuni neli soovijat-konkurents oli võrdlemisi tihe". Bruno Luki muusikateooria õppejõuks Berliinis saab helilooja Paul Hindemith, kelle "teadmised olid entsüklopeedilised".
1939. aastal asub Lukk pedagoogina tööle Tartu Kõrgemasse Muusikakooli ja 1940. aastast kuni surmani töötab ta klaveriõppejõuna Tallinna Konservatooriumis. Bruno Luki enda ja tema rajatud koolkonna puhul tuleks esile tõsta kõrget kõlakultuuri, intellektuaalset lähenemist teosele, selgelt väljatöötatud faktuuri ja peent pedaliseerimiskunsti.

Nõutud solist, ansamblist ja pedagoog
Bruno Lukk debüteeris solistina 1931. aastal Riia Konservatooriumi saalis, samal aastal esines ta esmakordselt ka Eestis. Eriti kõrgelt oli Lukk hinnatud eesti muusika esitajana (Mart Saar, Heino Eller, Arvo Pärt jpt).
Lisaks solistitegevusele on tähelepanuväärne Bruno Luki tegevus ansamblistina, millest kaalukaim on üle 40 aasta kestnud koostöö pianist Anna Klasiga. Duo esines esmakordselt 1943. aastal Moskva Konservatooriumi Väikses saalis. Igal hooajal anti kaheksa kuni kaksteist kontserti, duo repertuaari kuulus nii klassikaline kui ka kaasaegne muusika. Kahjuks ei saanud duo kordagi esineda väljaspool Nõukogude Liidu piire, mis aga oleks saanud kindlasti tohutu menu osaliseks. Mis oli Bruno Luki ja Anna Klasi duo puhul erakordne-nad esitasid alati teoseid peast. „Leivanumbriks“ kujunes Schuberti Fantaasia f-moll Op. 103.
Lisaks kuulusid Bruno Luki ansamblipartnerite hulka Jüri Gerretz, Peeter Paemurru, Mari Tampere, Ludmilla Dombrovska-Keis, Jaan Reinaste jt.

Raamatus on kronoloogilises järjestuses professori (mõnede) õpilaste meenutused oma õpetajast. Mälestusi jagavad Erna Saar, Leelo Kõlar, Evi Ross, Arbo Valdma, Toivo Nahkur, Kalle Randalu, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana, Mati Mikalai ja mitmed teised. Veel kirjeldavad oma koostöökogemusi mitmed ansambli- jalavapartnerid nagu viiuldaja Mari Tampere-Bezrodnõi, laulja Ludmilla Dombrovska-Keis ja samuti pikaaegne kolleeg Tallinna Konservatooriumist pianist Ada Kuuseoks ja Anna Klasi poeg Eri Klas. Mälestusi-meenutusi lugedes avaneb nii humoorikaid kui ka traagilisi pilte viljakast pedagoogist. Raamatu lõpus on toodud Bruno Luki esinemised, diskograafia, ansamblipartnerid ja TRK lõpetanud õpilaste nimed.

Veel raamatuid Bruno Lukist, mida saab laenutada Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnast:Heino Rannap. Tee muusikasse : [raamat nimekatest muusikutest]. 1984
Toivo Nahkur. Vestlusi Bruno Lukiga : [mälestusi]. 1989

Heliülesvõtted Bruno Luki mängust Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas:
http://ester.nlib.ee/search*est/X?SEARCH=a:(lukk%20bruno)+and+not+a:(klas%20anna)&searchscope=8
Duo Anna Klasiga: http://ester.nlib.ee/search~S8*est?/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D&SUBKEY=a%3A(lukk%20bruno)%20and%20a%3A(klas%20anna)/1%2C3%2C3%2CB/browse
Klassikaraadio arhiivist saab kuulata Bruno Luki vestlust Helju Taugiga aastast 1977. Põhjalikus arutelus räägivad nad maailmakuulsatest pianistidest, klaverimängu tehnikast ja interpretatsioonist: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=947253Professor Bruno Lukk oli külaliseks ka Lembit Lauri saates "Kirjutamata memuaare", mis toimus 6. märtsil 1983: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=945593

Eluaeg olen tahtnud õue : Juhan Viidingu laulud. Esitavad Jaagup Kreem, Taavi Langi, Tiit Kikas. Terminaator Music, 2009

2010-02-19T07:07:00.001-08:00

Plaadile mahub 16 laulu Juhan Viidingu sõnadele. Pärimusviiside kõrval on muusika autoriteks veel Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, Olav Ehala, Priit Pedajas jt. Akustilise kõlailmega plaat, kus lauljaks Terminaatori solist ja Juhan Viidingu õepoeg Jaagup Kreem. Saatepartii esitavad Tiit Kikas oma tavapillil viiulil ja samuti mitmetel teistel eriliste nimedega pillidel. Kitarril saadab ka Taavi Langi. Oma onu Juhan Viidingu kirjutatud lauludega plaat oli Jaagup Kreemil plaanis välja anda juba ammu. Jaagup Kreem: «Ehk tuleb meil püüda läbi nende laulude uuesti jõuda nende inimesteni, kes tegelikult luulet ei loe? Need laulud on minu jaoks lood, mida olen lapsepõlvest peale kuulnud ja kaasa laulnud. See käis mul kõik koduse kasvatuse juurde. Neid ikka joriseti igal pool, kus vähegi sai,» naeratab ta. «Ikka onu laulis jah, aga põhiline laulja oli minu lapsepõlves vanaema Linda, kes viisijuppi otsast jorutama hakkas,» läheb rokimees mälestustes korraks tagasi lapsepõlve. Plaadil Juhani tekstide hulgas leidub muu hulgas ka tema ema ja Jaagupi vanaema Linda Viidingu tõlgitud ilus meremeeste armastuslugu «Truudusetu Julia», mida Jaagup siiani teda ennastki sügavaltpuudutanud merelauluks peab. Paljusid plaadil olevaid laule on laulnud Juhan Viiding ise, saatjaks Tõnis Rätsep klaveril. Osad käesoleval plaadil esitatavatest lauludest võib leida ka varem 2004. aastal ilmunud 5 CD kogumikust "Juhan Viiding", kus duo Viiding-Rätsep täies hiilguses esindatud. Jaagup Kreemi kinnitusel on käesoleval plaadil Viidingu-Rätsepa kunagiste salvestistega arvestatud palju, eriti meloodiate puhul, aga tekstideski. Anni Kreem, Jaagupi ema, oli plaati kuulates öelnud, et kohati kuuleb ta seal laulmas Jaagupit, aga kohati täpselt oma venda Juhanit. «Eks need rõhuasetused, kuidas onu ise neid lugusid laulis, on mul juba veres. Neid ei tohigi teistmoodi laulda,» märgib Jaagup Kreem. Andekas Kreem näitab plaadil võiduka rokihääle kõrval ka õrnemaid kõlavärvinguid. Igatahes olgu liialdamata öeldud, et laulud on lauldud kogu südamest.

Juhan Viiding, fanaatiline tõeotsija, koleerilise temperamendiga, mitmekülgselt andekas ja ennastteostav loominguinimene, otsustab elust lahkuda 21. veebruaril 1995. "Nii mina seisan siin enese kõrval, viibates oma eluloole."

Juhan Viidingu loomingulisse teekonda kuuluvad näitlemine, luuletuste kirjutamine, laulmine. 1972. aastal tegutsenud kooslus Amor Trio, mille liikmed olid Lembit Ulfsak, Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, on samuti üks Viidingu loomingulisi väljundeid, kus esitati muuhulgas ennesõjaaegseid lööklaule.

Hingelähedaseim oli Juhan Viidingule luule kirjutamine. "Mis on see inimese osa laias ilmas?" on olnud Jüri Üdi alias Juhan Viidingu tuntuks saanud tsitaat. Viidingu mõtted on tihedad, luuleridu lugedes-kuulates peavad riimiootuses olijad tihti pettuma ja "tühjade kätega" jääma. Luuletajana oli Viidingul vastavad abivahendid alati käepärast. Kursusevend Lavakunstikateedrist Tõnis Rätsep: "Mäletan, et Juhanil olid alati taskud täis valgeid pabereid ja pliiats käepärast. Kas siis pastapliiats, sulepea, harilik pliiats. Need olid tal alati hästi korras ning see, mis käigus, laitmatu. Juhan pööras neile kohe erilist tähelepanu; välisreisidel otsis ta kirjatarvete kauplustest endale sobivaid kirjutusvahendeid".

Lavaka-ajast on Tõnis Rätsepal meeles esimene külaskäik Juhan Viidingukoju: "Juhani tuba oli lakooniline: kirjutuslaud, voodi ja raamatud. Juhan pani mindlaua taha istuma ja läks kööki teed keetma. Mu pilk jäi peatuma laual lebavateltäiskirjutatud kaartidel. Kaartidel olid kirjas luuletused. Pean tunnistama, et mapolnud midagi nii head lugenud. Kui Juhan köögist tagasi tuli, küsisin: "Kust saneed said?" "Ma teen neid," vastas tema. "Kas sul on neid veel?" "On küll," vastasta ja tõmbas oma voodi alt välja kollase Lutheri vabriku vineerkohvri ja tegi sellelahti. Kohver oli täidetud kaartidega. Siis algas luulelugemine, mis kestishommikuni. Ka plaadi kujunduses võib leida Juhan Viidingu luuletuste kaartide ideed või ehk ongi tegu „Juhani kaartidega“? Ka huumor pole olnud Viidingule võõras. Olgu näitena toodud üks väike lause temalt: "Austusega üksiküritaja Juhan Viiding. Sündinud 1948. Pikkus 169sentimeetrit hommikul, 167,5 sentimeetrit õhtul."

"Oo kui raske on meie kliimas, mis on umbusu udust hall..." Inimesena väärtustas Juhan Viiding üle kõige sisemist tõe- ja õiglustunnet, eetikat ning südamehäält; tema loojaelu jaoks tähendas see alati valikuid, sageli ränki loobumisi. Sotsiaalselt aktiivne, oli Viidingul palju tuttavaid. Viidingu kauaaegne sõber, kursuse- ja lavakaaslane Tõnis Rätsep on tunnistanud, et Juhaniga oli raske tänaval käia. Juhan tundis nii paljusid inimesi, et ükskord Tõnis koguni palus: ära tutvusta mind, nad ei jää mulle meelde ja pärast arvatakse, et Tõnis on ebaviisakas.

Plaadil olevaid laule saab kuulata ka elavas esituses - üle Eesti toimuvad mitmel pool samanimelised kontserdid. Pileteid saab osta Piletilevist:http://piletilevi.ee/est/?search=eluaeg+olen+tahtnud+%C3%B5ue.

FRYDERYK FRANCISZEK CHOPIN (1810-1849)

2010-02-18T05:38:00.000-08:00

22. veebruar 2010 on Poola helilooja Fryderyk Chopini 200. sünni-aastapäev.
Fryderyk Chopin on 19. sajandi juhtivaid heliloojaid, kes alustas oma karjääri pianistina ja kontserteeris juba varases lapseeas. Chopini, enamuses klaverile kirjutatud loomingus on ühendatud meloodia, otsiv harmoonia ja vaistlik vormitajumine, mida kroonib briljantne klaverimängu tehnika.
Fryderyk Franciszek Chopini sünnitunnistusel on kuupäevaks märgitud 22. veebruar, aga nii ta ise kui ka teised andsid kuupäevaks alati 1. märtsi.
Tema sünnikohaks on Želazowa Wola, Utrata jõe kaldal asuv Masoovia küla, mis asub Varssavist 54 km kaugusel. Fryderyk sünnib teise lapsena neljalapselisse perre. Tal on kolm õde – Ludwika Marianna Chopin (hiljem: Jedrzejewiczowa) (1807-1855), Justyna Izabella Chopin (hiljem: Barcinska) (1811-1881) ja Emilia Chopin (1812-1827). Chopinide perekond on ühiskonna poolt austatud ja sotsiaalselt aktiivne, lastele peetakse oluliseks anda lai silmaring nii kirjanduses kui ka muusikas.
Ema, Tekla Justyna Kryžanowska (1782–1861) oli poolatar ja isa, Mikołaj (sünnipäraselt Nicolas) Chopin (1771–1844), prantslane. Nicolas Chopin, pärit Lorraine’ist, tuli Poola 16-aastaselt. Chopini isa palgatakse Poola krahvinna Justyna Skarbeki poja prantsuse keele õpetajaks. Töökoht asub krahvinna majas Żelazowa Wola’s. Chopini ema on saadetud Skarbek’ide juurde juba tütarlapsena - ta oli nende kauge sugulane ja tegutses krahvinna juures tema seltsilise ja majapidajannana. Chopini vanemad kohtuvad 1802. aastal. Nad abielluvad 1806. aastal Brochówi kirikus ja jäävad elama Skarbekite juurde kuni 1810. aastani. 23. veebruaril 1810 saab samas kirikus ristitud ka Fryderyk.
Kui Chopin on 10-kuune, suundub perekond Varssavisse - Chopini isa läheb Saxoni palees (poola k. Pałac Saski) oleva kooli prantsuse keele õpetajaks, samasse asub ka perekond elama.

VARANE TALENT
Fryderyk alustab esinemisi juba varakult. Tema isal on palju tutvusi erinevates ühiskonnaklassides ja koos viibivad nad tihti seltskondlikel üritustel. Põhiliselt astubki noor pianist üles tol ajal populaarsetel salongiõhtutel. 1818 toimub Chopini esimene suurem esinemine, see toimub Varssavis, krahvinna Zofia Zamoyska salongis. 24. Veebruaril 1818 annab Chopin ka esimese avaliku kontserdi – Varssavis, Radziwiłł'i palees, kus esitab Boheemia (praegune Tšehhi-Saksa piirkond) helilooja Adalbert Gyrowetzi (ka: Vojtěch Matyáš Jírovec) (1763-1850) e-moll klaverikontserdi. Kuulajad on vaimustuses Chopini mängust, aga tagasihoidlikuks jääv Fryderyk märgib esinemiste kohta: „…publik imetles minu uhket kraed…“.
Laia silmaringiga Fryderyk loeb palju ilukirjandust, tunneb huvi Poola ajaloo vastu ja valdab vabalt prantsuse ja saksa keelt. Kirjandushuviline Fryderyk kirjutab ka luuletusi – neid võib leida näiteks kirjadest isale ja emale. Chopini sügavalt armastatud isa jällegi alustab oma kirju ka 33-aastasele Chopinile „Mu kallis laps…“.
Heliloomingu alguseks võib pidada aastat 1817 – sellest ajast on säilinud kaks poloneesi. Üks neist (g-moll ehk sol-minoor), pühendusega Wiktoria Skarbekile (u. 1791-1828), ka trükitakse samal ajal Varssavis Izydor Cybulski poolt. Varssavi ajakirjanduses kirjutatakse: „Selle poola tantsu kirjutanud helilooja on vaevalt 7-aastane ja … juba tõeline geenius“. Teistest teostest, mis loodud mõned aastad hiljem, võiks ära märkida Poloneesi As-duur Op. IVa/2, mis on loodud 1821. aastal. Selle teose pühendab Chopin oma tollasele õpetajale Wojciech Žywny’le. Varssavis elav tšehhi viiuldaja ja pianist Wojciech Adalbert Žywny (1756–1842) õpetab Chopini aastatel 1816-1821, tutvustades talle J. S. Bachi ja Viini klassikute muusikat. Ilmselt ka sellest ajast saab alguse Chopini suur armastus Johann Sebastian Bachi muusika vastu - hiljem on tema klaveril alati Bachi teosed.
3. jaanuaril 1820 kuulus itaalia laulja Angelica Catalani (1780-1849) on võlutud noore Chopini imelisest klaverimängust ja kingib noorele pianistile tänutäheks graveeringuga kuldkella.
1822-1829 on tema õpetajaks ka Joseph (Józef) Elsner - tema juures võtab Chopin alguses eratunde. Muuhulgas tutvustab Elsner Chopinile ka Karl Antoni Simoni harmoonia õpikut, samuti muusikateooriat ja nummerdatud bassi.
13-aastaselt, aastal 1823, astub Chopini Varssavi Lütseumisse, mis pakub haridust poisslastele. Ta alustab õppimist 4. klassist. Koolis on ta väga hoolas õpilane, lemmikaineteks joonistamine ja kirjandus. Fryderyk on seltsiv, leiab palju sõpru - väga lähedaseks saab ta Jan Bialoblockiga (1806-1828), hilisemast ajast on säilinud pikk kirjavahetus ka Tytus (Titus) Woyciechowskiga (1808-1879). Lütseumi lõpetab Chopin kolme aastaga, aastal 1826. Mitmed suvevaheajad veedab Chopin Szafarnias, oma sõbra, lütseumikaaslase Dominik-Jan-Henryk Dziewanowski (1811-1881) suvemõisas. Szafarnias kirjutab Fryderyk käsitsi „ajalehe“ „Kurier Szafarski“, millest võib leida naljaka sisuga uudiseid. Kuulsaks on saanud ka Szafarniast saadetud kirjad kodustele. Fryderyk on suur teatri sõber, talle meeldib ise näidendeid välja mõelda. 6. detsembril 1824 etendavad kodus Fryderyk ja ta noorem õde Emilia ühiselt kirjutatud komöödia, mis meeldib kõigile. Eriti meeleolukas on Chopini mängitud osa, kus keegi ei suuda naeru tagasi hoida.
Elsner on Chopini õpetaja ka 1826-1829 Varssavi Konservatooriumis (Kõrgem Muusikakool), kus õpetab noorele pianistile kompositsiooni. Lisaks võtab Chopin orelitunde - õpetajaks Vįclav (Wilhelm) Würfel [Werfel]. Chopini pianistlik tehniline tase on kõrge juba õpingute ajal - ei Žywnyl ega Elsneril pole talle selles vallas midagi lisaks pakkuda. Žywny isegi keeldub sel põhjusel Chopini õpetamast, pidades Fryderyki samas oma kõige andekamaks õpilaseks. Konservatooriumis õpib Chopin tundma ka nokturne, eriti suureks mõjutajaks selles vallas on iiri helilooja John Field. Heliloojana on Chopin õpingute ajal samuti viljakas – juba tollal loodud teosed on mahukad ja meisterlikud, nende seas näiteks Rondo ą la Mazur F-duur Op. 5. 1827-1828 kirjutab Chopin Variatsioonid Mozarti ”Don Giovanni” teemale Lą ci darem la mano B-duur (Si-bemoll mažoor) Op. 2, pühendusega lütseumikaaslasele Tytus (Titus) Woyciechowskile. 1828. aasta detsembris toimub kontsert klaverimeistri Fryderyk Buchholtzi (Buchholz) (1792-1837) kodus, kus Chopin esitab koos lähedase sõbra ja pianisti Julian Fontanaga oma Rondo C-duur (WN 15) kahele klaverile. Andekas Chopin saab oma õpingute lõpul kiitva hinnangu oma õpetajalt Elsnerilt, ühtlasi on Chopin tema lemmikõpilaseks. Elsner paneb Chopinile suuri lootusi - nii soovib ta, et tema andekaim õpilane kirjutaks kunagi suure poola ooperi. Kolme aastaga on Chopin Konservatooriumi lõpetanud. 1829. aasta juulis kirjutab Elsner lõputunnistusele: „Chopin F., kolmanda aasta tudeng, erakordne anne, muusikaline geenius“. Õpingute aega mahub aga ka raskeid hetki - 1827. a aprillis sureb pärast pikka haigust tema õde Emilia, kes maetakse Powązki kalmistule Varssavis.
Tundlik Chopin on oma suhetes lähedane õpingukaaslastega lütseumist ja eelistab üldiselt lävida rohkem meeste- kui naisterahvastega. 1828. aastal sureb ootamatult tema kõige lähedasem sõber lütseumi-aegadest Jan Bialoblocki, kellele Chopin on siiani usaldanud oma sügavad mõtted ja tunded. 1828 septembris-oktoobris teeb Chopin esimese välisreisi Berliini. Seal külastab ta kontserte ja ooperietendusi. Tagasiteel Poznanis esineb ta muusikaõhtul vürst Radziwilli juures.
Aprillil 1829 lahvatab häbeliku Chopini südames armuleek - Varssavi Konservatooriumis õppides kohtab ta laulja Konstancja (ka: Constantia, Constance) Gladkowskat (1810-1880). Fryderyk kirjutab neiu kohta oma sõbrale lütseumiõpingukaaslasele Titus Woyciechowskile: „…õnnetuseks on mul vist juba kujunenud oma ideaal, keda ma ustavalt teenin, kuid kellega ma poole aasta jooksul pole vahetanud ühtegi sõna; keda ma unes näen, kelle mälestusest sai minu kontserdi adagio…“. Gladkowskale mõeldes kirjutab Chopin ka laulu „Soov“ („Oleksin päikene kõrgel taevakaarel…“). 1829. aastasse mahub ka uus armumine, kelleks on Eliza (Elisabeth, Elisa) Radziwill (1803-1834), Poola-Leedu printsi Anton Henryk Radziwilli üks tütardest. Eliza Radziwill teeb Chopinist mitu tuntuks saanud joonistust.
1829 peale Konservatooriumi lõpetamist annab ta Austria pealinnas Viinis mitu kontserti. Peale esimest kontserti, kus ta esitas Variatsioonid Op. 2, kirjutab Chopin kodustele: ”Kõik plaksutasid nii valjult peale igat variatsiooni, et mul oli raskusi orkestri tutti kuulamisega”. Poolas tagasi olles esineb ta palju kordi salongides ja kontserdisaalides. Siiski märgib Chopin, et pianist-helilooja kooslus ei ole temale sobiv. Samuti pole publiku ees esinemine tagasihoidlikule Chopinile sugugi kerge - laval olemise kohta on Chopin, erinevalt Lisztile, tunnistanud: „Publiku hingetõmbed lämmatavad, uudishimulikud pilgud halvavad ja tundmatud näod muudavad mu tummaks“. Kuulajatena näeb ta meelsamini väikest naisteseltskonda kui maja, mis on täis mehi.
Vanemate korteris Krakovis esitab Chopin 1830. aasta 7. veebruaril oma f-moll klaverikontserdi mittetäieliku orkestriga, lisaks esitab ta ka teisi teoseid. Publiku seas on W. Žywny, J. Elsner, samuti poola helilooja Karol Kazimierz Kurpinsky (1785-1857).

Chopin, ületades oma vastumeelsuse suurele publikule esinemiste suhtes, esitab 17. märtsil 1830 Varssavis, Teatr Narodowy’s, oma f-moll (fa-minoor) klaverikontserdi Op. 21 (kirjutatud 1829). Publiku suuruseks on 900 inimest. 1830. a kirjutab Chopin ka teise klaverikontserdi ja 22. septembril toimub selle - e-moll (mi-minoor) Op. 11 klaverikontserdi - esiettekanne Chopinide korteris. Teos saab suurte kiiduavalduste osaliseks, öeldakse muuhulgas: „See teos on geniaalne…“.

Sõbrad innustavad teda ette võtma pikema kontsertturnee, kuid Chopin ise kõhkleb sellel teemal kaua – teda vaevavad halvad eelaimdused. Chopin otsustab, vastumeelselt, Varssavist lahkuda ja 11. oktoobril toimub hüvastijätukontsert Teatr Narodowy’s. Tuleb ettekandele e-moll klaverikontsert. Veel kõlavad Suur fantaasia poola lauludele Op. 13 ja Rondo à la krakowiak Op. 14. Kontserdil on kaastegev on ka lauljanna Konstancja Gladkowska. 1830. aasta lõpul (2. novembril) lahkub Chopin Varssavist, sõbrad annavad talle kaasa Poola mullaga täidetud laeka. 20-aastase Chopini eelaimdused, et ta lahkub kodumaalt igaveseks, saavad tõeks.

1831 PARIISIS
Poola ülestõusu verine mahasurumine venelaste poolt põhjustab tema jäämise Pariisi. Kodumaa traagilist saatust kajastab Chopini klaverietüüd Op. 10 nr. 12 c-moll (do-minoor) alapealkirjaga „Revolutsiooniline“. Poola ei pöördu ta enam tagasi, aga samuti ei saa ka Prantsusmaast tema kodumaad. Oma loomingus ja kiindumustes jääb ta elu lõpuni poolakaks.
Kui Nicolas Chopin, Fryderyki isa, Poola jõudnuna ja jäänuna, võtab endale eesnime Mikolaj, siis Fryderyk Franciszeki eesnimedeks saavad tema enda soovil prantsuspärased Frédéric Francois - seda justkui “ette aimates”, et ta jääb Prantsusmaale ja enam kodumaale ei naase.
Alati elegantselt riietuv Chopin tellib oma riided Vivienne’i tänava rätsepalt Dautremont’ilt. Chopini lemmikvärvideks on kahvatuhall, lilla ja tumesinine. Oma kirjades on ta märkinud: ”Ma eelistan lihtsust, elegantsust ja tagasihoidlikkust, vastukaaluks poe akendel näha olevatele tugevatele ja vulgaarsetele värvidele. Näiteks meeldib mulle pärlendav hall, mis pole labane ja eputav”. Kirjas oma sõbrale palub ta: ”Palun anna teada mu rätsepale Dautremont’ile, et ta õmbleks mulle paari halle pükse. ---- Samuti vajan ma musta, tagasihoidlikust kangast velvetvesti”. Chopin kannab enamasti redingote’i, mis on tol ajal kantav mantlimoodi jakk. Hoolikalt seob ta siidkaelasideme kolmekordsesse sõlme ja tema kindad on alati säravvalged. Chopin ei talu vähimatki porijälge oma mustadel lakksaabastel, mis on ühte värvi hallil satiinvoodril keebiga, millesse ta armastab end mähkida. Üürikabriolett ülitähelepaneliku kutsariga on tal visiitide tegemiseks, sisseostudele minekuks ja oma õpilastele tunde andma minnes. Selline eluviis on aga suureks väljaminekute allikaks.
Pariisi vallutab Chopin pianistina, paistes silma erinevalt teiste esitajate virtuooslikkusest ülima hingestatuse ja poeetilisusega. Pea igal kontserdil ta ka improviseerib. Esimene Pariisi kontsert toimub Pleyeli saalis 1832. a 26. veebruaril. Seal tuleb esitusele Chopini e-moll klaverikontsert, Variatsioonid Mozarti teemale ja samuti on Chopin üks pianistidest, kui esitatakse Frédéric (Friedrich) Kalkbrenneri (1785-1849) Suur polonees (Grande polonaise) kuuele klaverile.
Oma kaasaaegsetega, muusikute Berliozi, Hilleri, Liszti, Kalkbrenneri, Thalbergi ja Paganiniga on ta Pariisi muusika- ja seltsielu keskpunktiks. Ta leiab palju uusi tutvusi – suhtleb nii muusikute, heliloojate, kirjanike kui kunstnikega. Võõrsil olles aga uued tutvused Chopini ei innusta - ta igatseb kodumaale tagasi. Hingepõhjani liigutab teda Poolast pärit inimeste kohtamine - nii on ta üliväga rõõmus kohates oma kaasmaalast, luuletajat, hilisemat College de France’i professorit, Adam Mickiewiczit (1798-1855). Nendest kohtumistest, kus Chopin mängib tundide viisi oma teoseid ja vesteldakse oma kodumaast Poolast, saavad mõlemad loomingulist innustust. Chopin loob 1835 esimese, g-moll (sol-minoor) ballaadi Op. 23, toetudes Mickiewiczi poeemi “Konrad Wallenrodi” (1828) dramatismile. Samuti on teine ballaad f-moll Op. 38 (1842) seotud kaasmaalase poeesiaga. 1834. a lõpus on Chopin õpetamise, komponeerimise ja kontserteerimise rutiinis. Toimub ka meeldejääv perekondlik sündmus - novembris abiellub Chopini õde Izabella.
1834-35 on mitmeid esinemisi, tähtsamad nendest e-moll klaverikontserdi ettekanne aprillis Pariisi Théātre Italien’is, dirigendiks kuulus Francois-Antoine Habeneck (1781-1849). Teine esinemine sama dirigendiga toimub Société des Concerts du Conservatoire’s, kus Chopin esitab Grande polonaise brillante Op.22 Es-duur (Mi-bemoll mažoor).
1835. a suvel sõidab koduigatsusest vaevatud Chopin Saksamaale. Ta kohtub Dresdenis isa sõbra, poola vürsti Felix Wodzinski ja tema perekonnaga. Nähes Wodzinski 16-aastast tütart Mariat (Marie), on Chopin armunud. Tundlik Chopin on aga üsna heitliku meelelaadiga. Kohtudes Pariisis vürstinna Honorata Orłowska Komariga, viibib seal ka vürstinna tütar, klaverimängus üsna heal tasemel Delphina (Delfina) Potocka (1807-1877), kes kutsub Chopini endale tunde andma. Delfina on sel ajal abielus, aga elab oma mehest eemal, Pariisis. Peale suuri armuseiklusi, kus muuseas Chopin nimetab Delfinat „Mu üks ja ainus armastatu“, ilmub äkitselt välja Delphina abikaasa ja konservatiivselt abielusse uskuv Delphina läheb tagasi abikaasa juurde. Chopin on saanud 26-aastaseks ja hakkab endale otsustavalt abikaasat otsima.
Ka 1836. aasta suve veedab Chopin Wodzinskite juures Marienbadis (praegune tšehhi linn Mariįnské Lįzně). Marie Wodzinska joonistab Chopinist tuntud akvarellportree. Septembris teeb Chopin salaja, ilma vürsti nõusolekuta, Mariele jaatava vastuse saava kihlumisettepaneku. Võrreldes Wodzinskitega on Chopinid vaesed – pensionärist isa on olnud õpetaja, Karkovis elatakse üürikorteris. Wodzinskid kuuluvad alamaadlite sekka, neil on 50 000 aakrit maad (1 aaker on u. 4047 m2), maamõis Toruni lähedal ja arvestatav positsioon ühiskonnas. Chopin on Mariega tuttav vaid paar nädalat ja soovib temaga abielluda. Ta taipab, et ei kuulu kõrgemasse seltskonda. Kirjad Mariele seob ta kokku, peale märkides „Moja bieda“ („Moja beda“) (Minu ebaõnn - poola k.). Chopini süda on murtud. Üksinda ja kurbuses süüvib ta töösse, valmistades trükki andma Etüüdid Op. 25 ja Ekspromptid Op. 29, samuti luues teise Skertso, Noktrunid Op. 32 ja ilmselt ka kuulsa leinamarsi (marche funebre), millest saab b-moll (si-bemoll minoor) Sonaadi üks osa.
1836. a sügisel on Chopin esimest korda oma sõbra ja pianisti Ferenc (Franz) Liszti (1811-1886) korteris, kus toimuvad pidevalt eliidi kokkusaamised. Sealt seltskonnast võib teiste seast leida ooperihelilooja Giacomo Meyerbeeri (1791-1864), romaanikirjaniku Eugene Sue (1804-1857), poeedi Heinrich Heine (1797-1856), Poolast pärit kirjanik Adam Mickiewicz’i (1798-1855), kellest saab peagi College de France’i professor. Samuti on seltskonnas krahv Wojciech Grzymala (1793-1871), kes laseb ennast Albertiks kutsuda. Pianiste on peale Chopini ja Liszti veel teisigi, näiteks Ferdinand Hiller (1811-1885), kes küll unistab hoopiski komponeerimisest. Samuti on seltskonnas kirjanikud Honoré de Balzac (1799-1850) ja Victor Hugo (1802-1885). Oktoobris 1837. a kohtub Chopin Liszti juures muusikaõhtul esmakordselt kirjanikku George Sandi. Meesteriideid kandvat ja avalikult sigaretti suitsetavat Sandi nähes märgib Chopin: „Kui antipaatne isik on see La Sand! Kas ta on tõepoolest naine? Mina küll kahtlen selles!“ Samas Sand märgib Chopini nähes: „Kas see härra Chopin on tütarlaps?“ Kuid millegipärast juba tõmbab Chopini seletamatu jõud selle naise poole. George Sand (õieti: Aurora Dudevant, sünnipäraselt: Aurore Dupin) (1804–1876) hakkab meessugu umbusaldama peale oma abielu nurjumist parun Casimir Dudevant’iga, kellest ta ka lahutab. Sandi sooviks saab elamine meheks maskeerunult, sootuna ja eatuna „meeste kõrbes“. Pariisi tuleb Sand koos oma kahe lapsega - poeg Maurice (1823–1889) ja tütar Solange (1828–1899) - otsustades kirjanikuks hakata.
1837 Sand paneb tähele Chopini nõrgenevat tervist, tema pidevat köhimist. Emalikult käituv Sand loodab, et Nohanti tervistav õhk võiks Chopini kroonilisest köhast terveks ravida. Sand on üllatunud, et vajab Chopini – ta ju tavaliselt pole kannatanud puuduva tundeeleu pärast. 1838. a aprillis on nii Sand kui Chopin mõlemad läbi elanud kaotusperioodi, mistõttu nende suhe saab ”tuule tiibadesse”. Sand on Chopinist huvitatud ja soovib temaga lähemalt suhelda. Hiljem on Sand märkinud, et ta tundis Chopini vastu emainstinkti ja soovis tema eest hoolitseda. 27. (28?) aprillil toimub Sandi sõbranna, vürstinna Charlotte Marliani juures muusikaõhtu, kus Chopin esineb. George Sand on publiku seas koos sõbrannaga ja kirjutab Chopinile kirjakese: „On vous adore“ (Te meeldite meile - prantsuse k.). Meelitustele alti ja tundlikku Chopini mõjutab Sandi poolne pikaajaline „ründamine“ - ta armub ja on nõus Sandiga eraldi kohtuma. Sand loobub avalikkuses suitsetamast ja hakkab taas naisteriideid kandma. Juunis 1838 on Sand ja Chopin paar. Sandi sõbranna vürstinna Charlotte Marliani soovitab Sandile Chopiniga koos Mallorcale puhkama sõita. Minnakse neljakesi – Sandi lapsed Maurice ja Solange, George Sand ja Chopin. Oktoobris Hispaanias, Mallorca saarel, külmas ja niiskes ”Tuulte majas” aset leidvast puhkusest pole midagi head meenutada. Oma romaanis „Un hiver ą Majorque“ (eestikeelne pealkiri „Talv Mallorcal“) kirjeldab George Sand seal toimunud läbielamisi. Mallorcal elades satuvad nad rahapuudusesse, saarel elavad inimesed on aga kõike muud kui külalislahked. ”Tuulte maja”, ainus koht, mida nad saavad endale lubada, on väikse ja niiske mäe tipus asuv klooster. Ilm on pidevalt vihmane, maja katus tilgub läbi ja söök on vilets. See kõik kokku ei tee Chopini tervisele sugugi head - 28-aastaselt jääb ta tiisikusehaigeks. Detsembris kolivad nad ümber Valldemosa (Valdemosa, Valdemossa) kloostrisse. Mõlemad on sellest kohast innustunud. Chopin märgib: „Suurepärane klooster maailma kauneimas kohas“. Sand: „See on luule, see on üksindus. See on kõige kunstipärasem, kõige šikim koht taeva all, ja millise taeva all! Ja missugune maakoht!“ Chopini sõrmed silitavad klaveriklahve iga päev. Pikad ja peened, võimaldavad nad pianistil esile tuua oma lemmikinstrumendi voorusi. Valldemosas loob Chopin oma klaveriprelüüdid. Nagu Sand märgib, on need „kõige kaunimad lühivormid, mida Chopin tagasihoidlikult prelüüdideks nimetab“. „Vihmapiiskade prelüüdi“ suhtes kerkib küsimus, kas tegemist on neljanda või kuuenda prelüüdiga. Sarnaselt Johann Sebastian Bachi ”Wohltemperierte Klavier"-iga (eesti k. ”Hästitempereeritud klaver", HTK), kirjutab ka Chopin oma prelüüdid kõikides helistikes ja kvindiringi järgi. Mõned prelüüdid on lühikesed, vaid 16-taktilised. Ühed on iseloomult kui etüüdid, teised jällegi nokturnilaadsed.
1839. a suve veedab Chopin Nohantis. Nohantis tunneb Chopin eraldatust ja tugevat vajadust seltskonna järgi. Sand ja Chopin vajavad mõlemad iseseisvust - seltskonnad, milles kumbki lävib, on erinevad. Chopin on tihti Sandile armukade, mis on seotud naise varasema, mitte hea reputatsiooniga. Sand armastab Chopini üle domineerida, ta on öelnud: ”Ma vaatan tema nagu lapse järgi ja tema armastab mind kui ema”. Kirjutab mitmeid teoseid nagu Masurkad Op. 41, teine Nokturn Op. 37, Fis-duur, Eksprompt Op. 36 ja ülejäänud kolm osa b-moll (si-bemoll minoor) Sonaadist Op. 35. Oma tolleaegseid, 1840-ndatel kirjutatud teoseid, eriti Fantaasiat Op. 49 pidevalt viimistledes märgib Chopin: ”Ma ei suuda anda neile piisavalt poolalikkust”.
1843-44 suhe Sandiga mandub, seda eelkõige Chopini halva tervise pärast. Mais saab Chopin raske löögi osaliseks - sureb tema armastatud isa. Sand ja Chopini suhetes ei lähe siiski kõik mitte nii nagu ehk George Sand sooviks: 18-aastane Solange Dupin, George Sandi tütar, armub Chopini teismelise kirega. George Sand püüab tütrega sel puhul meeleheitlikult võistelda. Kuigi Chopin pidevalt halva tervise käes vaevleb, ei jäta ta Solange’i tunnetele vastamata. Sand läheb oma feministlikke vaadetega täielikult vastuollu – ta peab ainsaks võimaluseks tütar mehele panna ja hakkab selleks kiirelt ka võimalusi otsima. 1846. a sügisel Solange’i kihlus noore maaomaniku Fernand de Préaulx’ga lõpeb veebruaris 1847 – Solange on leidnud endale uue tutvuse, skulptor Jean Baptiste Auguste Clésinger’i (1814-1883). Ka see suhe lõpeb, kuna selgub et mees jahib lihtsalt naise varandust. Chopin on kogu aeg Solange’i suhtes kaitsval positsioonil ja sellega lõpeb ka Sandi ja Chopini pidevalt pingeid kogunud suhe. Delacroix’ (1798-1863) maal Sandist ja Chopinist lõigatakse pooleks. Praegu asub Chopini osa Pariisis, Louvre’is ja George Sandi pilt Kopenhaagenis.
Tundlikku Chopini mõjutab Solange’iga toimunu ka edaspidi ja ta ei saa sellest lõplikult üle. Ta tegeleb edasi õpetamisega ja annab avaliku kontserdi Pleyeli saalis. Seal tulevad esitusele viimased kolm osa Tšellosonaadist Op. 65, Chopini partneriks on lähedane sõber Auguste Franchomme (1808-1884). Juulis 1847 Sandist lahkudes on Chopini uueks silmarõõmuks laulja ja helilooja Pauline Viardot (1821-1910). „Tema [Chopini] lõppenud armulugudes pole sõprust. Kirge ei saa vähendada ja see on kõigest kõige kaunim,“ ütleb Viardot.
1848-49 kohtub Chopin uue silmarõõmu, šoti päritolu Jane Stirlingiga (1804-1859), kes tuleb tol ajal tema õpilaseks. Stirling soovib Chopiniga abielluda, meelitab ta valel ajal valesse kohta – tuberkuloosi põdev Chopin on Londonis ja seejärel Šotimaal, kus on majutatud külma, mägedes olevasse kindlusesse. Ebameeldivasse, sombusesse Šotimaa sügisesse mahub siiski ka üks rõõmus hetk kui teda külastab printsess Marcelina Czartoryska. Šotimaa niiskes kliimas Chopini tervis halveneb, ta köhib verd. Inglismaad juba varem vihanud Chopin põgeneb Pariisi, oma armastatu Jane Stirlingi hüljates.
Pariisi kohale jõudes on Chopin väga nõrk. Pisut paranenuna annab ta klaveritunde, aga haigus sunnib nendest siiski loobuma. 1849 kevadel teeb prantsuse fotograaf Louis-Auguste Bisson (1814–1876) Chopinist foto, mis on ühtlasi viimane ülesvõte Chopinist. ”Rootsi ööbik“ kutsutud laulja Jenny Lind (1820-1887) tuleb teda vaatama ja ka laulab talle. Vana armastus Delphina Potocka tuleb Nizzast, et olla tema juures. Šotimaalt saadab Jane Stirling Chopinile suure summa raha (võib-olla süütundest). George Sand murrab oma lubadust olla viimsel hetkel Chopini kõrval – enda asemel saadab ta oma tütre Solange’i. Juunis 1849 kirjutab Chopin oma vanemale õele Ludwikale: „Kui saad, siis tule. Ma olen nõrk ja ükski arst ei suuda mind aidata, ainult sina suudad seda.“ Chopin sureb oma vanema õe Ludwika käte vahel.
Matused kujunevad pidulikuks. Kantakse ette Mozarti ”Reekviem” – teos, mida Chopin väga armastas. Kõlavad mitmed tema enda teosed, üheks neist Klaverisonaadi b-moll (si-bemoll minoor) leinamarss. Sõbrad panevad talle hauda kaasa laeka Poola mullaga. Chopin maetakse Pariisi Pere Lachaise’i kalmistule. Tema süda aga on viiakse, Chopini testamendi kohaselt, Varssavisse, Püha Risti kirikusse, kus seda säilitatakse tänaseni. 17. oktoobril 1850. Aastal püstitatakse Chopini 1. surma-aastapäevaks tema hauale mälestusmärk, mille skulptoriks on Auguste Clésinger. 1879. aasta 1. märtsil viiakse Chopini süda tema viimse soovi kohaselt Varssavi Püha Risti kirikusse.
Vene helilooja Mili Balakirevi initsiatiivil avatakse Želazowa Wolas 1894. aastal Chopini mälestusmärk.

Loomingust

Fryderyk Chopin on kirjutanud põhiliselt klaverimuusikat, välja arvatud umbes 20 laulu, Variatsioonid flöödile ja klaverile Rossini ooperi "La cenerentola" "Non più mesta"-teemale ilma oopusenumbrita (1824), Klaveritrio g-moll Op. 8 (1828/29) ja kolm teost klaverile ja tšellole: Introduction et Polonaise brillante, C-duur Op. 3 (1829/30), Grand duo concertant E-duur, Meyerbeeri ooperi "Robert le diable" teemadele ilma oopusenumbrita (1831) ja Sonaat g-moll Op. 65 (1845/46). 20 laulu, mis meieni on jõudnud, on loodud erinevatele poola luuletajate tekstidele. Mõned nendest kõlavad masurkalaadselt. Kuigi Chopini laule poolakeelsete tekstidega ei saa kõrvutada näiteks Schuberti omadega, on need esimesed poola kunstlaulud suure muusikaajaloolise tähendusega. Teosed oopusearvudega 1-65 on Chopin ise välja andnud. Oopusenumbrid 66-74 on postuumselt välja antud kirjastajate poolt.

Enamasti on Chopini teosed kavandatud väikevormidest, mis oma mitmekesisuses ja arendatuses enam paljudel juhtudel väikesed vormid aga enam ei ole. Need Chopini kirjutatud väikevormid on ühed täiuslikematest tervel romantismi ajastul.

Chopin on mitmel korral klaverimuusika pioneer. Ta on esimene kirjutades sooloklaverile neli ballaadi. Siiani tähendas ballaad teost häälele ja klaverile. Samuti arendab ta skertso suuremõõtmeliseks ja iseseisvaks teoseks, kus on kasutatud nii rondo kui ka lauluvormi, rikastades seda ka suurema vormi tunnustega.

Chopini klaveristiil on tugeva väljendusjõuga, väga omanäolise meloodikaga, mis suures osas põhineb poola folklooril või selle eripäral ja intonatsioonidel. On vähe heliloojaid, kelle loomingus mängiks rahvatantsud nii suurt rolli nagu Chopinil. Rahvatants mazur, mis eriti Varssavis suur rahva lemmik oli, saab Chopini loomingu kaudu tuntuks Mazurka nime all (masurka - eesti k.). Taktimõõt 3/4, kiiremad tantsulises karakteris, aeglasemad valsilaadsed.
Chopini klaveriloomingus saavutavad poeesia ja suuri nõudeid esitav virtuoossus optimaalse ühtsuse. Peenekoelise ornamentikaga saavutab Chopin nähtavasti romantismiajastu kõrgpunkti. Teostest võib leida omanäolist, mitmekesist modulatsioonitehnikat, kus sageli tuleb ette ka enharmooniaid. Tema kompositsioonitehnikas tuleb ette polümeloodilisust (näit. läbitöötlused sonaatide põhiosades) ja polürütmilisut kirjaviisi (Etüüd f-moll Op.25 Nr.2, Prelüüd fis-moll Op.28 Nr.8, Fantaasia-eksprompt cis-moll Op.66, Nouvelle etude Nr.1 f-moll). Rütmika on väga vaheldusrikas ja tihti tantsuvormidel põhinev. Harmoonia on rikas, omanäoline ja pidedest läbikantud. Teostest võib leida omanäolist, mitmekesist modulatsioonitehnikat, kus sageli tuleb ette ka enharmooniaid. Samuti leiab Chopini teostest julget, tulevikku suunavat kromaatilisust, mis mõjutab näiteks vene heliloojat Aleksandr Skjabinit. Vaba polüfooniat ja kontrapunktilisi struktuure esineb eriti hilisemas loomingus (Näiteks Nokturn H-duur Op.62 Nr.1, Masurka cis-moll Op.63 Nr.3).

3 sonaati
Kui meenutada sonaati tema algses vormis (esimest korda mainitud 1600. a paiku), kus ta oli instrumentaalseks palaks (vastukaaluks kantaadile) ja võrrelda seda Chopini sonaatidega, siis on nendes küll võimalik vähe ühist leida. Siiski sonaat-allegro osa on oma jooned säilitanud: on pea- ja kõrvalpartii, nende vaheline pinge, aga repriis ei ole ekspositsiooni kodus ja teemad näiteks on varieeritud. Iseloomulik: kuigi Chopin säilitab sonaadis erinevad osad (ei muutu üheosaliseks, nii nagu Liszt), on ometi – eriti 2. ja 3. sonaadis kõik osad üksteisega sisuliselt väga tihedalt seotud.
Sonaat Nr.1 c-moll Op.4 (1827/28)
Sonaat Nr.2 b-moll Op.35 (1837/39)
Sonaat Nr.3 h-moll Op.58 (1844)

4 ballaadi
Chopin toob esimesena klaverimuusikasse üle ballaadi eepilise vormi. Klaverile loodud ballaadide uus kuju tähistab ka uusi vormilisi ja sisulisi võimalusi: kontrastsed, jutustavad meloodiad ühendatakse muusikaliste seaduspärasuste järgi suuremate vormide tunnustega (isegi sonaadivormini välja). Ballaadide on mõjutusi ka Chopini kaasmaalaselt Adam Mickiewiczilt.
Ballaad Nr.1 g-moll Op.23 (1835)
Ballaad Nr.2 F-duur Op.38 (1839)
Ballaad Nr.3 As-duur Op.47 (1841)
Ballaad Nr.4 f-moll Op.52 (1842)

4 skertsot
Juba Mendelssohn vabastab skertso tsüklilise sonaadi osa seisundist, nii nagu see varem oli Beethoveni juures. Chopin jätkab seda ja arendab skertso suuremõõtmeliseks ja iseseisvaks teoseks, kus on kasutatud nii rondo kui ka lauluvormi, rikastades seda ka suurema vormi tunnustega.
Scherzo Nr.1 h-moll Op.20 (1831/32)
Scherzo Nr.2 b-moll [si-bemoll minoor] Op.31 (1837)
Scherzo Nr.3 cis-moll Op.39 (1839)
Scherzo Nr.4 E-duur Op.54 (1842)

4 impromptu’d (eksprompti)
Impromptu As-duur Op.29 (1837)
Impromptu Fis-duur Op.36 (1839)
Impromptu Ges-duur Op.51 (1842)
Fantaasia-impromptu (kasutatakse ka nimetust Fantaasia-eksprompt) cis-moll Op.66 (1834)

21 nokturni
Eelkäijateks samanimelised John Fieldi (1782-1837) klaveripalad.
Chopini nokturnid paistavad silma oma kõlaliste võimaluste rikkuse poolest; meloodiline täius ja klaveri kõlaliste võimaluste täiuslik ärakasutamine; varjunditerikas tunnete ja tundmuste skaala. Chopini noturne on loetud romantismi ajastu kõige täiuslikemateks lüürilisteks klaveripaladeks.

27 etüüdi
Klaverimuusika ajaloo seisukohast on Chopini etüüdide osa hindamatu. Üle aegade kehtivad tehniliste probleemide lahendused (nähtavasti osaliselt ka esmakordselt on Chopini poolt üles seatud) on kokku sulatatud poeetilise ideederikkuse ja kõrge virtuoossusega, see annab etüüdidele kordumatuse ja aegumatuse võlu.
12 etüüdi Op.10 pühendatud Franz Lisztile (1829-32)
12 etüüdi Op.25 pühendatud Marie d’Agoult’le (1835-37)
Trois nouvelles etudes f-moll, As-duur, Des-duur ilma oopusenumbrita (1839)

26 prelüüdi
24 prelüüdi Op.28 (1836-38). See prelüüdide tsükkel sisaldab kõik duur ja mollhelistikud kvart-kvint ringis.
Prelüüd cis-moll Op.45 (1841)
Prelüüd As-duur (pühendatud Pierre Wolffile) ilma oopusenumbrita (1834)
Prelüüd cis moll Op.45 (1841)

58 masurkat
See on poola rahvatants, mille juurde Chopin kogu oma loomingulise tegevuse jooksul ikka ja jälle tagasi pöördub. Siin on kasutatud väga mitmekülgselt ja väga omanäoliselt erinevaid helistikulisi laade ja seoseid modulatsioonilis-tehnilistes eripärasustes, pakkudes sellega järeltulijatele sajandivahetuseni impulsse ja eeskujusid.

4 variatsioonitsüklit
sealhulgas ainus 4-käe teos: Variatsioonid [Thomas] Moore'i teemale ilma oopusenumbrita (veneetsia laulu teemale, eesti keeles on laul tuntuks saanud kui "Mu mütsil on kolm nurka") (1826).

16 poloneesi, 18 valssi, 4 rondot

17 üksikut pala
Nt. Boolero, Tarantella, Berceuse, Barcarolle, Leinamarss, 3 Ecossaise'i, Cantabile B-duur jt.

Teosed klaverile ja orkestrile
Klaverikontsert Nr.1 e-moll Op.11 (1830)
Klaverikontsert Nr.2 f-moll Op.21 (1829)
Oma kahes klaverikontserdis leiutab ja arendab Chopin oma virtuoosset klaveristiili osa. Hummeli, Moschelesi, Riesi ja Fieldi või Kalkbrenneri eeskujul (enamuses virtuoossete klaverikontsertide) on ka Chopini klaverikontsertides orkester ainult allutatud rollis, sellepärast on need tegelikult kontserdid orkestri saatel.
Variatsioonid Mozarti Don Giovanni teemale „La ci darem la mano“ B-duur [Si-bemoll mažoor] Op. 2 (1827/28)
Fantaasia poola teemadele A-duur Op.13 (1828)
Rondo à la krakowiak F-duur Op.14 (1828)
Andante spianato et Grande polonaise Es-duur Op.22 (1830/31), mida kantakse ette tihtipeale soolopalana, pianist esitab seejuures ka orkestri Tutti sissejuhatava lõigu.

Chopini klaveriteoste interpreteerimise kohta tsiteerib tema õpilane Wilhelm von Lenz (1809-1883): "Vasak käsi on kapellmeister (dirigent), ta ei tohi kõhelda ega kaotada pinda, tehke parema käega, mida tahate ja suudate." „Methode des Methodes“ („Meetodite meetod“ eesti. k.) on ainus Chopini teoreetiline töö pianismi interpretatsiooniliste küsimuste lahendamisest. Chopin töötab selle kallal viimased aastad oma elust, kuid kahjuks lõpetada ta seda ei jõua.

Üheks mängitavamate heliloojate seas on Chopini looming pianistide lemmikuks ja oma nüanssidega samas ka väljakutseks. Traditsiooniks on saanud Chopini-nimeliste konkursside korraldamine. Poolas Varssavis iga viie aasta järel alates 1927 (koduleht: konkurs.chopin.pl) ja alates 1997 iga-aastaselt ka Eestis Narvas (koduleht: chopin.narva.ee).
Lühikese elu, 39 aasta jooksul, suudab Chopin olla pidevalt kontserteeriv pianist, klaveriõppejõud, ja eriti intensiivse tempoga helilooja -meieni on jõudnud temalt väiksemaid ja suuremaid teoseid üle 200 ja lisaks on suur osa teoseid läinud kaduma. Klaverimuusika ajaloolisele arengule tagasi vaadates alates C. Ph. E. Bachist üle Haydni, Beethoveni, Weberi, Hummeli, Moschelese ja Fieldi, on Chopini klaverilooming kindlalt üheks kõrgpunktiks. Liszt, Debussy, Ravel või Rahmaninov seda küll täiendavad ja arendavad, aga vaevalt ületavad.

"Punane elavhõbe"

2010-01-21T07:18:00.000-08:00

Novembris 2009 laenutasin ja siiani loen... Seda eelkõige sellepärast, et võimalust lugeda on harva. Kaasas ma teda ei kanna (liialt mahukas) ja pidevalt on tegevust, ringi käimist, sõprade juures jm. sellepärast ei jõuagi jutiga läbi lugeda. Lugemise võimalus on ehk 2x nädalas keskmiselt, a 15 minutit. Alla poole olen läbi saanud tänaseks.
ILMAST...kraadiklaas 3. korruse akna taga näitas täna hommikul kell 10.15 -20C. Kuigi KUKU raadio uudised väitsid, et Tallinnas on kraade -15C. Samas ehk 3. korrus mõjutab ja külma tuleb juurde. :)

PS nüüd sain raamatu läbi-viisin raamatu raamatukokku tagasi 23. veebruaril, no võttis aega mis võttis. Aga lõpp oli kõige toredam. Viimased laused...

Aga märtsis siis kohe-kohe peaks tulema kinodes siis Punane elavhõbe esilinastus ja film on kinodes alates 9. aprill 2010. Ootusärevus on suur.....

http://www.taska.ee/filmid/punane-elavhobe/01.html

http://www.taska.ee/filmid/punane-elavhobe/treiler/PEH_treiler_v2ike.mp4

RAAMAT, mida lugesin....

2010-01-18T05:42:00.000-08:00

Gundula Hirsch "Kõnele vabalt ja veenvalt. Kõne- ja retoorikaharjutusi" (orig pealkiri: "Überzeugend frei reden"). 1998
Mõned tähelepanekud:
ÕIGE HINGAMINE: kui esitan selle küsimuse iseendale, kui algajale: "Kas suudan seda kõne ajal jälgida?", siis mõtlema hakates tuleb vastuseks, et hing on kinni! :)
*LOOGE KUULAJATEGA KONTAKT...
*TÕSTA KUULAJATE TÄHELEPANELIKKUST.
*SISSEJUHATUSSE ASETADA JÕUDU JA ENERGIAT.

Dr Gillian McKeith "Sa oled see, mida sööd" = "You are what you eat"

2010-01-09T03:14:00.000-08:00

Väga põnevalt kirjutatud raamat, vähemalt sissejuhatus ;)
Tegelikult on vaja veel läbi töötada. Kui hakkasin seda raamatut lugema, tundsin foto pealt lõpuks ka autori ära-olin teda ka telekas näinud, toitumissaade, vist Kanal 11-s.
Raamat on huvitav, jagan autori arvamust, et kõik dieedid k.a. nt. Kaalujälgijad (Weight Watchers)= Rahaneelajad ;), praegu on siis uus nimi nendel-Figuursõbrad.
Hästi mõjuvad toidud:
.tõstavad mõtlemisvõimet
.tõstavad tuju
.vähendavad stressi
.annavad elujõudu

TÄHTSAMAD KEHAMÄRGID
Keel: aken organite juurde. Keele tipp korreleerub südamega, sellest pisut tagapool asuv osa näitab kopsude olukorda. Parem serv näitab, mida plaanib sapipõis ja vasak serv näitab maksa. Keele keskkoht näitab kõhu ja põrna olukord, keele tagakülg peegeldab neere, sisikonda, põit ja emakat.
Terve keel peab olema sile, paindlik ja pisut niiske. Värvilt peab ta olema kahvatupunane ja kaetud väga õhukese valkja kihiga. Kõige tavalisemad keele näitajad, mida mina vaatan, on vaod, lõhed, katt (nt kollane/karvane/paks/valge), jutid, tursed, punased laigud ja haavandid.
LÕHE KEELE KESKEL, mis keele tipuni ei ulatu näitab, et magu on nõrk ja seedimine pole korras. Kõige tõenäolisemalt on tegu toiduainete puudusega. Vean kihla, et sul on pärast sööki sageli puhitused ja võimalik, et kannatad keskpäevaste energiaaukude all, eriti pärast lõunasööki. Päris kindlasti ei ole sa nii energiline, kui võiksid olla. Kuid teisest küljest - enamikel inimestel pole aimugi, kui terved nad tegelikult võiksid olla.

Lahendused: .Õpi toite kombineerima -see tähendab, et hoiduda tuleb teatud toidugruppide söömisest ühel ja samal ajal.
.Võta söögi ajal sisse üks seedeensüüm - lisand, mis aitab lagundada toitu seedimise käigus.
.Söö suppe, hautisi ja segusid - toite, mis on kerged seedida. Hirsipuder on kasulik.
.Joo vähem gaseeritud jooke ning söögi ajal ära joo üldse. Vaata kõhtu kosutavate toitude nimekirja.
TOIDUD MIS KOSUTAVAD KÕHTU: artishokk, avokaado, porgand, hirsiidud, pastinaak, riis, kabatshokk, maguskartul, tofu, kaalikas, naeris, teed/ürdid, apteegitill, piparmünt, lagrits.
Teaduslik jutt: PÕRN on vereloomeorgan, millel on palju funktsioone. Ta töötab koos maoga, selleks, et söödud toidust toitained kätte saada ja vastutav täisväärtuslike punaste vererakkude vabanemise eest, töödeldes neid ümber rauaks, mis omakorda verd tugevdab. Ka neutraliseerib ta haiged bakterid. Kui põrn on tugev, aitab ta vältida külmetust ja grippi. Kui keele külgedel on hambajäljed, ei tööta põrn nii efektiivsel kui peaks.
Vürtsid ja maitsetaimed, mis kosutavad põrna: küüslauk (minu lemmik!), mnust pipar, ingver, paprika, punapipar, zhenshenn, kaneel, naeris, tilliseemned, pau dárco koor, astragaalus ehk hundihammas.
Hambajäljed keele külgedel: viitavad toitainete defitsiidile. Arvatavasti ka seedimine on häiritud

Head jätkuvat uut!

2010-01-09T03:07:00.001-08:00

Lund on ikka sellel aastal päris ohtralt. Suisa kamaluga. Viiakse kalluritega õhtuti salaja minema ja päeval saavad töötud tööd. Kahjuks pole mina veel suusatama jõudnud, just sai sõbrannaga sel teemal telefonis räägitud, et ikka peaks. Sõbrannal veel suuski pole ja see tegi teda pisut kurvaks, aga eks ikka on keegi, kes tahaks maha müüa ja mitte väga kallilt. Tallinna inimesed iga päev Nõmme metsas käivad st suusatavad. Ja kiidavad suusaradu. Vaatasin ka www.uisuplats.ee, uisutamise infot, näen uiske ka unes! Ehk peaks ikka ära käima. Üksi? Või kellegagi koos? Aga head päeva jätku! Täna, laupäeval, 9. jaanuaril 2010 on plaanis minna Kumusse, viimased 2 päeva veel avatud Normandia kunstnike näitus. Ja lisaks veel I love Malmö ja siis veel Harpo-Soome popkunstniku tööde väljapanek. Ja eks on ka muidki. Tuult õues pole, kraade -8C.

Teemad mis mind paeluvad ja mida ka elus vaja läheb....

2009-11-23T03:52:00.000-08:00

näiteks raamatust Birgitte Sally "Small talk" (tõlgitud taani keelest, originaali pealkiri "Smalltalk : dit vigtigste sociale redskab på job, i netværk og privat") sain teada hea nipi kuidas alustada vestlust võhivõõraga. Küsimused, mis tõesti panevad inimese rääkima, on: Mis? ja Kuidas? Siis vastaja hakkab kirjeldama...
Täna sain lõpuks laenutada Andres Anvelti "Punane elavhõbe". Huvitav, kaua ma seda loen? 275 lehekülge.

Tänasesse laenutusse mahuvad veel: Leigh, Maynard "Täiuslik esinemine" (tõlgitud ingl. keelest, orig. pealkiri: "The perfect presentation").

KREDIITKAARDID....

2009-10-29T09:33:00.000-07:00

...mitte midagi positiivset... kasutad=jääd võlgu (pangale)....
Mul on olnud (vist) 4 krediitkaati. See on taganemistee: "IGAKS JUHUKS ju PEAB olema mingi "võimalus" juhuks, kui raha on vaja"... enesepettus.... tagasi maksma peab ju võlgu oleva raha NAGUNII. +intress... pank saab muidu liiga rikkaks ka. Oleme kadedad ja ei lase neil rikkaks saada! Makseraskused=0 abipakkujat.

Judith Wills "Saledaks kogu eluks" = "Slim for life"

2009-10-25T01:03:00.001-07:00

2004, Odamees kirjastus, 439 lk., 15 cm.

I etapp: kõhnumisprotsessi motivatsioon.
TE SAATE SELLEGA HAKKAMA - KUI TE SEDA TÕEPOOLEST TAHATE!
Te ei vaja tahtejõudu, kuna te ei hakka enam mitte kunagi sedasorti dieeti pidama! Te ei pea enam oma kehakaaluga "võitlema".

II etapp: reaalsed põhjused, miks olete ülekaalus

III etapp: halbade toitumisharjumuste kontrolli alla saamine

IV etapp: kuidas toituda, et alla võtta

V etapp: lihaste vormis hoidmine ja kuidas lahti saada segavast inertsusest

VI etapp: kõikide omandatud teadmiste ühendamine ühtseks tervikuks.

Kõhklused, mida põhjustab sisemine ebakindlus:
- Võib-olla olen ma sündinud paksuna ja see on mul juba geenides?

- Ma olen ära proovinud terve hulga dieete ja alati ebaõnnestunult; kas seekord see mul tõesti õnnestub ja üksnes seetõttu, et ma seda tahan?

- Kuidas ma saan kõhnuda loobumata kõigist asjadest, mida ma ÜLE KÕIGE MAAILMAS ARMASTAN?

Kõhklused, mida põhjustab hirm:
- Ma vihkan näljatunnet ;
- Kardan, et sellest asjast ei tule ka seekord midai välja.

Kõhklused, mida põhjustavad praktilised etttekujutused:
- Kas ma suudan kaalust alla võtta oma sissetulekute juures?

- Kuidas ma saan dieeti pidada, kui kõik mu kodakondsed söövad nagu hobused?

Kõhklused, mida põhjustab ennastsalgavus:

- Kas mul tasub nii palju vaeva enda jaoks kulutada, kui mul on nii palju tegemata töid?

Esimene etapp: kokkuvõte

- Olen meelestatud pigem enesekindlalt kui lootusetult.
- Ma ei ole sündinud paksukeseks.
- Ma tahan olla enda suhtes objektiivne ja jõuda selgusele põhjustes, miks sul on kujunenud just niisugused toitumisharjumused.
- Ma tahan alatiseks saledaks jääda.
- Ma suudan oma normaalkaalu säilitada kogu eluks.

TEINE ETAPP
TEIE HEA FIGUURI VAENLASED
1. Toit, see isuäratav toit!
2. Asjaolud, mis "ei sõltu minust".
3. Asjast huvitatud isikud.
4. Range dieet.

KOLMAS ETAPP
JÄLGIGE OMA TOITUMIST
1. Uus vaade toidule.
"Ma olen shokohoolik".
- Pidage shokolaadi päevikut.
Põhjused: "Mul oli halb tuju/olin kurb".
"Mul oli kõht tühi".
"Mulle pakuti / see oli lihtsalt käepärast".
"Mul oli sünnipäev".
"Ma lihtsalt armastan shokolaadi".

SÖÖGI OSTMINE:
- Koostage menüü võimalikult pikema aja - kõige parem nädala peale ette.
Märkige üles kõik toidud, mida kavatsete valmistada, ja arvestage seejärel välja, kui palju ja milliseid toiduaineid vajate. Koostage nimekiri, grupeerides kõik sarnased ostud, nt kõik puuviljad, käägiviljad, piiamtooted jne. On väheusutav, et pärast seda poodi minnes annate veel järele tujule osta mõtlematult kokku kõikvõimalikke produkte.
- Kui teile meeldib päeva jooksul aeg-ajalt midagi suhu pista, asendage oma harjumuspärased kaloririkkad näksid mõnee analoogilise tootega, mis sisaldab vähem kaloreid.
- Enne poodi minekut korrake mitu korda mõttes lauset: "Jah, ma järgin oma ostunimekirja!"
- Minge poodi veidi aega pärast sööki. On teada, et tühja kõhtu tundes kaldub inimene rohkem ostma, eelistades just kaupa, mis tekitab kähku täiskõhutunde, nt shokolaadi või kooke. Võimaluse korral käige poes, kui teil on hea tuju.
- Püüdke harvem poes käia. Teie nimekiri peaks olema võimalikult täiuslik, et teil ei tuleks taas kauplusse lipata, kui olete midagi ostmata unustatud. Tänapäeval on ju võimalik kõiki toiduaineid kaua värskena säilitada, seetõttu tasub teil oma aega organiseerida nii, et käiksite poes vaid kord nädalas.
- Kas teid ahvatlevad toidukaubad, mille HINDA ON ALLA LASTUD? Proovige siis kõigepealt ette kujutada, kes ja kunas nied sääma hakkab. Kui teil ei ole just suur pere, vältige suurte pakendite ostmist. Tuletage endale meelde, et poest toit osta ei saa. Me sööme rohkem, kui vaja, sest ostame rohkem kui vaja.

KUIDAS VABANEDA pakutava toidu automaatsest ärasöömiskombest?
Keskenduge sellele, mida teete. (Ma kavatsen selle toidu ära süüa, kuna seda mulle pakutakse).
Jõudke otsusele, KAS MA IKKA VAJAN SEDA TOITU?
Väljenduge keeldumist teile kõige sobivamal viisil.

KUIDAS VABANEDA soovist mõtlematult kommi-, maapähkli- vms pakki toppida?
Keskenduge sellele, mida te teete - see nõuab küll harjumist, kuid peale õppima iga kord keskenduma toitu suhu toimetava käe liikumisele?
Jõudke otsusele.
Öelge "ei".
KUIDAS VABANEDA harjumusest alati pärast praadi magustoitu süüa?
Keskenduge. Jõudke otsusele. Öelge "Ei".

PIKKUSE JA KEHAKAALU SUHE NAISTEL
1,47cm-min45kg-max55kg
1,49cm-46kg-56kg
1,52cm-47kg-57kg
1,54cm-48kg-59kg
1,57cm-49kg-60kg
1,60cm-50kg-61kg
1,62cm-52kg-63kg
1,65cm-54kg-65kg
1,67cm-55kg-66kg
1,70cm-57kg-68kg
1,72cm-59kg-71kg
1,75cm-61kg-73kg
1,77cm-63kg-75kg
1,80cm-65kg-76kg
1,82cm-66kg-78kg

Pikkuse ja kehakaalu suhe meestel
1,57cm-55kg-66kg
1,60cm-56kg-68kg
1,62cm-58kg-68kg
1,65cm-59kg-71kg
1,67cm-61kg-72kg
1,70cm-63kg-74kg
1,72cm-65kg-76kg
1,75cm-66kg-79kg
1,77cm-68kg-81kg
1,80cm-70kg-83kg
1,82cm-72kg-85kg
1,85cm-74kg-88kg
1,87cm-76kg-90kg
1,90cm-78kg-92kg
1,93cm-80kg-95kg

-Pidage suu. ÄRGE RÄÄKIGE IGAÜHELE, ET TEIL ON PLAANIS KAALUS ALLA VÕTTA (VÄLJA ARVATUD INIMESED, KES TEILE SÜÜA VALMISTAVAD). Teie olete ome otsuse juba teinud ja mitte miski ei tohi teid enam peatada, nii et jätkegi see otsus enda teada.
-Ärge üritage kõiki muutusi korraga. Õigem on liikuda samas tempos muutustega, mis toimuvad teie figuuriga.
-Säilitage oma tavaline kuju. Kui inimene otsustab kõhnuda, suhtuvad tema lähedased sellesse tõrjuvalt-peamiselt sellepärast et dieedipidamine muudab inimese kergesti ärrituvaks ja õnnetuks. SÄILITAGE OMA HEA TUJU-siis pole lähedastel põhjust kaebusteks ega protestiks.

Viis võimalust öelda "Ei", tunnistamaks seejuures, et te plaanite kõhnuda:
-"Aitäh, aga ma just sõin"
-"Minu arst soovitas mul menüüst välja jätta".
-"Tänan, aga ma ei soovi praegu süüa".
-"Kõik on väga maitsev, aga mu kõht on tõesti juba täis".
-"Täna õhtul ma ei joo - olen autoga".

Põhiprintsiibid, mida järgides väldite nälgimis- ja õgimisaegade suletud ringi:
-Üritage kaalud maha võtta aegamööda.
-Sööge kõht täis.
-Sööge korrapäraselt.
-Ärge pange ühtki toitu keelu alla; jätke lihtsalt meelde, et peate piirama mõnede toiduainete (väga rasvarikaste, millest räägiti 1. osas) tarbmist mõistlikkuse piires.

-Kui tunnete end näljasena, sööge midagi toitvat.
-Jätke meelde, et on teatud perioode, mil tunnete end näljasemana kui muidu. Kui see näljatunne on tõeline, siis ärge tundke end süüdlasena, vaid sööge!

Neljas etapp
Sööge end saledaks

Mõelge järele, millal te päeva jooksul kõige tugevamat söömissoovi tunnete ja planeerige söögiajad sellele vastavalt.

VEEL MÕNED NÕUANDED:
-Kõige näljasemaks ajaks planeerige endale väikesi vaheeineid.
-Ärge närveerige, kui teie magu ütleb teilem et tahab süüa. Lihtsalt söögegi midagi.
-Ärge sööge kõhtu täis vahetult enne võimlemisharjutuste tegemist. Kui te siiski eelnevalt keha kinnitada tahate, sööge midagi kerget.
-Alustage oma kaalukaotusega järk-järgult. Planeerige endale mõned "vabad" päevad, proovimaks, kuidas teil planeerimine õnnestus. Siis korraldage endale mõned "kerged" või "rahulikud" päevad ja alles seejärel alustada "optimaalsete" päevade planeerimisega.

-Tarbetuid lisandeid ostke väikestes kogustes, et teil ei avaneks võimalust neist kõhtu täis pugida, niipea kui selline soov tekib.
-Püüdke oma menüü ETTE PLANEERIDA, toetudes nõuannetele, mida jagasime teile tegevuskava 3. etapis.
-Ärge kustutage oma nälga tarbetute lisanditega, kui need just mõne roa juurde ei kuulu. Hoidke neid magustoiduks.
- Kui teil tekib isu mõne ro av suupiste järele, mida meie nimekirjast ei leia, määrake selle kalorsus ise ja arvestage välja sellele roale vastav kolmnurkade hulk (50 kalorit=1 kolmnurk).
-Soovitan teil hankida endale KÖÖGIKAAL, millega on võimalik kaaluda 5 g täpsusega. Samuti läheb teil vaja mõõdulusikaid, -kanne, -klaase, nende abiga saate toimetada palju kiiremini.
-Üritage muuta oma igapäevane toidusedel võimalikult mitmekesiseks.

Frank Minirth, Paul Meier "Õnn on enda teha" = Happiness is a choice

2009-10-24T10:09:00.000-07:00

Armastus kasvatab üksnes armastust. Armastus vajab armastavat keskkonda - see põhitõde tuleb meelde jätta. Armastus kasvab ainult armastavas keskkonnas, ta vajab enda ümber samasuguseid energiavõnkeid. Kui ema armastab ja isa armastab - mitte üksnes last, vaid nad kohtlevad ka teineteist armastusega. Kui koduses õhkkonnas saab armastus vabalt voolata, siis hakkab laps käituma armastuse olendina ega esita kunagi küsimust: "Mis on armastus?"
Vaadake, kui te olete naine, võite te peaaegu identselt korrata oma ema käitumisviise. Te jäljendate oma ema või isa ja sellele tuleb lõpp teha. Üksnes siis saate teada, mis on armastus, vastasel juhul jääte rikutuks.
Armastus ei ole silmaga nähtav. Teda ei saa osadeks võtta ega analüüsida, vaid esmalt kogeda ja kogemuse kaudu saab teile selgeks, mis see on.
Esimese sammuna on vaja vabaneda vanemlikest häältest iseenda sees, teie programmist, helilintidest. Loobuge neist ja adute üllast tunnet, kuidas vanemate lahti raputamisega oma olemuse küljest kaasneb vabadus.
Arvatakse, et armastus saabub alles siis, kui leitakse täiuslik naine või mees. JABURUS! Täiuslikke naisi ja mehi pole olemas.
Suhtuge oma rõõmu hoolitsevalt. Suhtuge oma rõõmu äärmise tähelepanuga. Hoolige üksnes oma rõõmust. Kõik muu on ebaoluline. Armastamine - see on loomulik tegevus nagu hingamine. Kui armastate, siis ärge esitage nõudmisi, sest sel juhul hakkate kohe uksi sulgema. Ärge oodake midagi. Kui teile midagi osaks langeb, siis olge rõõmsad. Kui teile mitte midagi osaks ei lange, siis ei ole selleks vajadust, see pole oluline. Te ei saa seda eeldada.
Kui teie mees läheb tööle ja teenib raha, siis te ei täna teda. "Seda peabki mees tegema", mõtlete te. KUIDAS SAAB SIIS ARMASTUS KASVADA? Armastus vajab armastust, tänulikku keskkonda.
Selle asemel, et mõelda kuidas armastust saada, hakake seda ise ANDMA. Kui annate, siis saate. Muud võimalust ei ole.
Armastus pole äri, sellepärast lõpetage äritsemine.
Teil on vaja mittearmastamise viisid endast ära harjutada. Takistused tuleb kõrvaldada ja kammitsad purustada.
Keskendumine ühele inimesele toob paratamatult kaasa sõgeduse. Kergem ja mängulisema elu nimel tuleb olla paindlik. Te peate meelde jätma, et vabadus on ülim väärtus ja kui armastus ei anna teile vabadust, siis ta pole armastus. VABADUS on kriteerium. Kõik mis teeb vabaks on õige ja kõik võtab vabaduse on VALE. Armastus peab olema selge. Armastusega inimesi selles maailmas muserdatakse, kasutatakse ära ja rõhutakse. Selle maailma juhivad kavalad, südametud ja julmad.
Armastus ei tee kunagi kellelgi haiget.
Armastus ei küsi midagi vastutasuks, ei oota midagi, seega puudub võimalus haiget saada. Hirm ei ole kunagi armastus. Armastus ei karda kunagi. Armastusel pole midagi kaotada. Miks peaks armastus hirmu tundma?
Armastajad armastavad iga päev uuesti, värskelt, noorelt. Te vaatate oma meest ja ta näib teile tundmatu- te armute uuesti.
Kui te ei armasta, olete ÜKSILDANE. Üksildus on nukrus, üksindus ei ole nukrus.
Armastus tuleb üksnes siis, kui te teete midagi muud, kui te ei ole sellest teadlik.
Armastus ainult annab. Hirm on armastuse vastand. Hirm tähendab, et nüüd on kogu armastuse energia kadunud. Kartke oma ego, iha, ahnust, omandihimu ja armukadedust, kuid pole mingit põhjust karta armastust. Armastus on jumalik. Armastus on nagu valgus.
Kuidas saaks olla loov inimene elu ja armastuse vastane? See on võimatu, seda pole kunagi juhtunud.

Cynthia McGregor "Kui suureks kasvan, hakkan kirjanikuks"

2009-10-24T09:50:00.011-07:00

Originaali pealkiri: "When I grow up, I want to be a writer".

1. Ärata lugeja huvi. Püüa toimetaja tähelepanu.
Klassikaline viis ajalehe artiklit alustada: vastamine viiele suurele küsimusele.
Kes? Mis? Kus? Millal? Miks?
AGA - see on vanamoodne. Kui sul on piiratud ruum ja kui sa pead mahutama võimalikult palju fakte võimalikult vähestesse sõnadesse, siis on raporteeriv lähenemine vast kõige parem. Kuid LUGEJA TÄHELEPANU võitmiseks on vaja maalida pilt.
Ajakirja või ajalehe jaoks peab arvestama maksimaalse lehekülgede või sõnade arvuga (kas 3000 või 750 sõna).
Suur osa lugejatest loevad artiklit, mille alguses on juttu KONKREETSEST ISIKUST.
Alusta oma juttu või raamatutu SÜNDMUSEGA.

"Avasõna"
Kui lugejat ei köida sinu avalõik, paneb ta ajakirja ilmselt kõrvale või vähemalt keerab ette lehekülje järgmise jutu või artikliga.

ÜLESANNE: kitj. 5 head ilukirjanduslikku ja 5 head teatmekirjanduslikku avalõiku.

VÕIMAS LÕPP
Sinu jutu lõpp peaks lugejale mõju avaldama olenemata sellest, kirjutad sa ilu- või teatmekirjanduslikku teksti.

LÕPETUSTEST
Kas lahendasid kõik jutustuses või raamatus püstitatud küsimused v.a. muidugi need, mis tahtlikult lahendamata jäid?
Tegemist on muidu HOOLETU KIRJUTAMISEGA kui jäävad lahendamata probleemid-müsteeriumid.

Tõmba otsad kokku.
Paki lõpp kokku ühte lausesse või lõiku (kui tegemist on raamatuga, siis MÕNESSE LÕIKU).
Ära lase sel venida. Teatmekirjandusliku teksti lõpetamisel võib sobida avalõigu v. - lause teema kordamine.
Mõnikord töötab ka MÕJUKA FAKTI esitamine hea lõpuna.

Veel üks mõjukas lõpetus artiklike või esseele on esitada LUGEJALE KÜSIMUS VÕI VÄLJAKUTSE.
Olenemata kas kirjutad ilukirjanduslikke või teatmekirjanduslikku teksti, VÄLDI ÜLEKASUTATUD LÕPPE.

Üks halvemaid lõppe: "... aga see on juba teine lugu".
Hea käibetõde: kui lõpetus kõlab kuidagi TUTTAVLIKULT, siis on seda juba palju kasutatud ja sellest peaks loobuma.

Sa ei ole oma jutustuse, essee või artikli lõpetamise kallal piisavalt vaeva näinud, kui sa kogemata jätad oma lugejad pead murdma järgmiste asjade üle.
KAS SEE ONGI LÕPP? VÕI ON VEEL MIDAGI?
Isegi kui jutustusel on TAHTLIKULT AVATUD LÕPP, peab see olema sõnastatud selliselt, et lugeja saab aru, et see ongi jutustuse lõpp - hoolimata sellest, et teda jäid vaevama üks või mitu lahendamata küsimust või probleemi.

Mõned vanasõnad

2009-10-24T05:12:00.000-07:00

Mida inimene ei saa, seda ta ka ärgu igatsegu. Rootsi (Päriselt vist paika ei pea :-))
Need, kes on põrgus, arvavad et teavast ei olegi. Inglise

Võistle, aga ära kadesta. Araabia

Kel pole kannatlikkust, sellel pole üldse midagi. Itaalia

Kannatlikkus on kibe, aga selle vili on magus. Prantsuse

Küsi oma rahakotilt, mida sa ostma peaksid. Inglise

Kes ei lapi oma riideid, see ei saa uusi. Inglise

Hea naine on hea mehe vili. Hispaania

See, kes krahmab liiga palju, võib kõigest ilma jääda. Rootsi

Parem on olla punapea, kui ilma peata. Iiri

RAHVARIIDED

2009-07-06T02:28:00.001-07:00

Rahvariided on ikka suur varandus küll. Laulupeol oli väga ilusaid ja "uusi" rahvariideid, mida ma polnud varem näinud.
Mul on Mustjala rahvariided: vest ja seelik. Pluusi tegi ema linasest riidest ja pani krae äärde valge puuvillase pitsi ka. Fotot praegu pole, aga tahan kindlasti teha.
Laulu-ja tantsupeol "Üheshingamine", mis äsja läbi sai, panin ka kahel päeval rahvariided selga. Oli ikka pidulik tunne küll! Selline ilus tunne ja hea oli olla. Sain aru, et mul on midagi tõeliselt väärtuslikku.
3-ndal päeval ma kahjuks rahvariideid ei pannud, sest uued mustad kingad olid laupäeval mu jalad ikka päris villi ajanud ja olin nagu väike Buratino, kes peaaegu puujalgadega ringi kõnnib ja ei saa jalgu põlvest kõverdada. Aga... ka see läheb mööda. (Täna veel pisut jalad valusad küll).

Uued raamatud

2009-05-24T13:46:00.001-07:00

Leidsin mõned raamatud, mille teemad huvi pakkusid.
Aino Siimon "Ajajuhtimine" (2001).
Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" (Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo) 2008/18-20 "Looming".
David Allen "Jõudluse kunst: et asjad saaks tehtud" (Tõlkija Mario Pulver).

Eks jõudumööda hakkan lugema ka....

kevad hakkab tulema - spring is coming

2009-04-06T07:43:00.000-07:00

Step by step! Linnud laulavad nii valjult, et panin ööseks kõrvatropid kõrva - et saaks rahulikult magada. Rõdul käivad varblased, hüppavad ringi ja söövad põhiliselt sihvkasid. Kõva hääl on neil küll, kui võrrelda seda nende kehamassiga. Ja kui lihtsalt see neil välja tuleb, teeb oma väikese noka lahti ja meeletu "siuts!" lukustab kõrvad.
Päike ja täna hommikul oli ka. Ei saagi aru, kas on soe või külm. Müts peaks ikka peas olema, samas tahaks mantlihõlmad mingi hetk palavuse pärast kinni panemata jätta, aga paar hetke hiljem tunned, et "Ei! Ikkagi külm veel".

Joyce Yang in Estonia Concert Hall today at 7 p.m.

2009-02-26T23:59:00.000-08:00

Estonia kontserdisaalis. Täna, reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19.00.
http://www.erso.ee/article/concerts/event/266
Siit saab kuulata ka Joyce Yangiga tehtud intervjuud Kuku raadiole.
Meil siin Eestis on see ideaalne võimalus teda täna kuulda saada. Ja õnneks mahub Tallinn pianisti Joyce Yangi tihedasse graafikusse, tähele pannes fakti, et enamasti ta Euroopasse ei satugi. http://pianistjoyceyang.com/schedule
Tänases kontserdis on veel kavas:
Arvo Pärt „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“
Jean Sibelius Sümfoonia nr 2 D-duur
Eesti Riiklik Sümfooniaorkestrit dirigeerib Eri Klas

In Estonia Concert Hall, Tallinn, Estonia. On 27th of February, 7 P.M.
We here in Estonia are lucky to have the opportunity to listen Joyce Yang. And for our luck is Tallinn in her busy schedule, to pay attention to the fact that Joyce Yang is not performing very often even in whole Europe. http://pianistjoyceyang.com/schedule

Also in the program are:
Arvo Pärt "Cantus in memory of Benjamin Britten"
Jean Sibelius Symphony nr 2 D-Major

Estonian National Symphony Orchestra, conducted by Eri Klas (Estonia).

MÕTTED ELUST (ladina keelsed väljendid)

2009-02-01T10:21:00.001-08:00

*bene qui latuit, bene vixit - kes on hästi märkamatuks jäänud, on hästi elanud (Ovidius)

AMADEUS

2009-02-01T10:15:00.000-08:00

tähendab ladina keeles "SEE, KEDA JUMAL ARMASTAB". Mozarti (Leopoldi poja) üks paljudest eesnimedest. Supermehele supernimi!!! *** ...it means in latin "THOSE, WHO GOD LOVES". One from the several first names of Mozart, son of the Leopold.

AFORISME, MÕTTEID

2009-02-01T10:02:00.000-08:00

*MÕELGE SELLELE, ET TÄNAST PÄEVA EI TULE ENAM KUNAGI. (Dante)
*SEE, MIS JUHTUB, EI SAA MEILE TEHA NII PALJU HAIGET KUI SEE, MIDA ME SELLEST ISE ARVAME.
(Montaigne)
* Head mõtted tulevad pähe igal pool ja sinna nad ka jäävad (Ave Alavainu).
*Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem.
*Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha,
kuid rahaga ei saa osta aega.
*Kahest pahast vali see, mis on vähem paha!
*Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt!
*See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete!
*Sageli on lihtsam teha, kui teada, mida teeme.
*Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul!
*Ettenägelikud on need, kes näevad selgesti tänast...
*Kus on vähe mõtet, sinna valgub palju sõnu.
*Arvamus on momendiseis.

UUTEST RAAMATUTEST 2

2009-02-01T09:51:00.000-08:00

alustasin raamatute sirvimist. Eriti haarasid mind Pia Mellody "Kaassõltuvus" ja ka B. Jokineni "Kiusaja meie seas".

RAAMAT JUUGENDIST

2009-02-01T09:44:00.000-08:00

just ilmunud. Maksab 650 kr umbes. Palju fotosid. Aga ostma ma seda ei hakka, võtan raamatukogust. Ma pole väga raamatuid ostnud. KUIGI kui on oma raamatud, siis on selline veidike "vabaduse"-tunne.

ILMAD LÄKSID KÜLMAKS

2009-02-01T09:38:00.000-08:00

eile oli päeval -7 C, õhtul juba rohkem. Täna vist veel rohkem. Aga...... see ei häiri meid, sest külm ilm on ikka parem kui 0 C. Saaks kurguvalust lahti ja väsimusest ka. Ei tea, kas soojale maale sõites saaks veidi jõudu ja väsimus kaoks? Pole seda veel siiani proovinud. Usku sellesse pole ka (eriti tugevat). Mul on mitu tuttavat, kes on keset meie talve soojale maale sõitnud. Pole uurinud, ehk aitabki. (Usk sellesse tuleb ehk siis, kui juba seal korra ära käidud).

UUED RAAMATUD

2009-01-30T07:16:00.000-08:00

Tegin uued avastused raamatutest. Tegelikult hakkan alles tutvuma. 1. Hannu Lauerma "Usk, lootus ja ohtlik bluff"(2006). 2. Pia Mellody "Kaassõltuvus" (2007). 3. Brita Jokinen "Kiusaja meie seas" (2008). 4. Helen Fisher "Miks me armastame?" (2006).

TASUTA KONTSERT

2009-01-30T04:30:00.000-08:00

Järgmisel reedel, 6. veebruaril 2009, kell 18.00 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis, Estonia pst 8. Esinevad Tallinna Juudi Kooli õpilased ja õpetajad, juhendaja Inna Kandel.
Tutvustatakse juudi kombeid ja kõlab juudi rahvamuusika. Olge kohal!
*FREE CONCERT on Friday, 6 p.m., in Tallinn Central Library, Estonia pst. 8, from Tallinn Jewish School students and teachers, leader Inna Kandel. Will be performed jewish music (songs) and talk about jewish traditions. You are warmly welcome!