Rahvariided on ikka suur varandus küll. Laulupeol oli väga ilusaid ja "uusi" rahvariideid, mida ma polnud varem näinud.
Mul on Mustjala rahvariided: vest ja seelik. Pluusi tegi ema linasest riidest ja pani krae äärde valge puuvillase pitsi ka. Fotot praegu pole, aga tahan kindlasti teha.
Laulu-ja tantsupeol "Üheshingamine", mis äsja läbi sai, panin ka kahel päeval rahvariided selga. Oli ikka pidulik tunne küll! Selline ilus tunne ja hea oli olla. Sain aru, et mul on midagi tõeliselt väärtuslikku.
3-ndal päeval ma kahjuks rahvariideid ei pannud, sest uued mustad kingad olid laupäeval mu jalad ikka päris villi ajanud ja olin nagu väike Buratino, kes peaaegu puujalgadega ringi kõnnib ja ei saa jalgu põlvest kõverdada. Aga... ka see läheb mööda. (Täna veel pisut jalad valusad küll).
