Johnny Cash. American. VI, ain't no grave. 2010

"Hello, I'm Johnny Cash!" Oma esinemisi alustas Johnny Cash just selle lausega.

Johnny Cashi peetakse Ameerika Ühendriikide üheks 20. sajandi mõjukaimaks muusikuks. Peamiselt tuntud kantrilauljana, on tema muusikas ka mitmete teiste žanrite jooni nagu näiteks rock'n'roll (eriti karjääri alguses) ja blues, samuti leiab folgi ja gospeli mõjutusi.

Sügav bass-bariton on kuulajate mällu jäänud oma tumeda esinemisriietusega ja saanud selle järgi ka hüüdnime "Mees mustas." Oma samanimelises laulus ("Man in black") kinnitab Cash: „…seni kuni maailm pole paremaks muutunud, ma vikerkaarevärvilisi rõivaid ei kanna.“ Laulu meloodia on ka paljudele eestlastele teada - seda on kasutanud Joel Steinfeldt oma tuntukssaanud laulus "Mägra maja."

Mitmekülgne Johnny Cash proovis kätt televisioonis, juhtides omanimelist muusikasaadet "The Johnny Cash Show" (aastatel 1969-1971), kus saatekülalisteks olid kuulsad muusikud. Saate muusikalise sissejuhatuse tegi alati Johnny Cash ise.

Kui Johnny Cash oli 12-aastane, suri tema vanem vend - tema eeskuju - Jack õnnetuses. See tragöödia avaldas mõju kogu Cashi loomingule ja hiljem on ta nimetanud oma melanhoolia võimalikuks põhjuseks just oma venna surma.

7-lapselise perest pärit Johnnyle on tuntud kantrilauljaks saanud veel noorem vend Tommy.

Johnny Cashi saateansambliks oli üle 40 aasta The Tennesse Two (hiljem kui liitus trummar W. S. Holland, sai ansambli nimeks The Tennessee Three). Pingeline aeg, kus esinemisi oli ligi 300 aastas, pani Cashi tarbima narkootikume, alatasa tuli ette ka alkoholiga liialdamist. Vastuse küsimusele, mis oli see, mis vabastas lõplikult sõltuvusainetest, annab Cash raamatus "Ring of fire": "Jumal. Jumal oli see, kelle kohalolekut ma enda madalhetkedel tundsin. Jumal ütles: "Ma olen ikkagi siin, Cash, aitamas sind millal iganes."" Religiooni teema läbib kogu Cashi loomingut. Ja kuigi oma mitmekülgsuses oli ta ka andekas näitleja, ei saanud temast vesternistaari just usuliste vaadete pärast.

Cashi eluloo põhjal on vändatud film „Walk the line“ ("Nagu noateral") (2005). Filmisõprade poolt on linateos hääletatud 21. sajandi parimaks muusikafilmiks. Enne surma kiitis Cash heaks Joaquin Phoenixi kandidatuuri filmi peaosatäitjaks. June Carteri rolli eest hinnati Reese Whitherspoon Oscari vääriliseks.

Käesolev CD on nii Ameerika Ühendriikides kui ka paljudes teistes maade muusikaedetabelites esikümne hulgas. Kriitikutelt on plaat suures osas saanud positiivse tagasiside osaliseks. Plaadil oleva 10 laulu läbivaks sõnumiks on eneseotsing, hingeline kõrb, sõjavastasus, jällenägemisrõõm, kahetsus, inimese tõeline rikkus. Esitatavad laulud on loodud terve sajandi vältel – kõige vanem 1877. aastast ja värskem 1990-ndatest. Sümboolselt ja lõplikult mõjub ka plaadikujundus - esikaanel on naeratav Johnny Cash lapsena, taga aga hüvastijätu pilguga "Mees mustas" vaatamas läbi akna. Sellel plaadi muusika on salvestatud 2003. aastal, maist septembrini. 2003. aasta 12. septembril Johnny Cash suri.

Johnny Cash elas pika ja viljaka muusikuelu - ligi 50 aastase karjääri jooksul kirjutas ta üle 1000 laulu ja müüs üle 90 miljoni albumi.

Evelin Pang "..."

Pealkirja "..." (ehk kolm punkti) võiks tõlgendada järelemõtlemisena, et
et endasse süüvida ja teha pisike seisak keset pidevalt kiirenevat elu.

Paus, et mõelda, kui kaduv kunst on kõik, mida luuakse. Nii on hetkelised kunstid teater ja muusika -kuulad ja vaatad ja sellesse hetke kõik jääbki. See on sobiv plaat kui on soovi lõõgastuda, eemalduda argipäevast, võtta aeg maha, mõelda armsatele asjadele ja inimestele, unistada. Evelin Pang on lisanud iga laulu juurde oma mõtted, eraldusmärkideks pealkirjast pärit kolm punkti.

Ta ise räägib oma plaadist nii: "Ma arvan, et see on päikeseline plaat,
mis külmal ja pimedal ajal pakub sooja ja helget muusikat. Lugude valikul
oli minu jaoks kõige olulisem, et need mulle endale meeldiksid ja et ma
tahaksin neid laulda. Kuid sama tähtis oli ka, et need laulud tekitaksid
kuulajates meeldivaid emotsioone. Õiged inimesed otsisid mind üles, kes
ütlesid: "Evelin, Evelin, teeme plaati!" ja tuleb välja, et mind ei olnud
väga keeruline ümber rääkida," meenutas Pang plaadi sündi. Kõik albumi
laulud on estikeelsed. Ma ütleks, et kõige magusam vihje on see, et mul
oli väga südame peal, et kuigi teater on väga kaduv kunst, siis saaks
sinna plaadile viimaseks looks lavastusest "Latern" pärinenud laul.

Plaadi repertuaar pärineb suuremas osas 60-ndatest aastatest. Kõik 11
laulu on eestikeelsed, kolm nendest tõlgitud tekstidega. Sonny Bono loodud
laul "Tants kestab veel" ("The best goes on") oli paar nädalat tagasi
Evelin Pange esituses raadio Elmari TOP10-s 10. kohal. Näitlejanna ise
lausub laulu kohta nii: "See on laul, mida ma olen päris kaua laulnud
erinevates kooslustes, kui on olnud pidu ja see hetk, kui inimesed
hakkavad lavale kolima, siis ma tavaliselt ronin lavale, ütlen
pillimeestele helistiku ja seda saab lõpmatult teha. Mulle hullult
meeldib. Väga hea tantsulugu, minu meelest."
Veel leiab plaadilt laule eesti ühelt vokaalisõbralikumalt heliloojalt
Arne Oidilt, samuti ansamblite Mahavok, Rock Hotel ja Ultima Thule
repertuaarist. Eurovisiooni 1965. aasta võidulaul "Laulev vahanukk"
("Pupee de Cire"), mille autoriks Serge Gainsbourg, tuntukslaulnud France
Gall ja Eestis Tiiu Varik. Kaasajast on pärit näitleja Aivar Tomminga
loodud "Öine takso" Linnar Priimäe sõnadele, mis on ka ilmselt laulu
esimene salvestus.

Lauljaks Evelin Pang ennast siiski ei pea. "Inimene, kes kirjutada oskab,
ei ole veel kirjanik. Inimene, kes üle lava jalutab, ei ole veel näitleja.
Inimene, kes plaadi välja annab, ei ole veel laulja. Aga ma usun, et
leidub ka neid inimesi, kes tahavad üht näitlejat laulmas kuulda",
kommenteerib Pang. Laulud on lihtsalt esitatud, pooleldi rääkivas stiilis,
saateansambliks eesti paremikku kuuluvad pillimängijad. Noor aga
kogemustega arran˛eerija Jürmo Eespere on teinud seaded, milledes
mängijate improvisatsioonid igati teretulnud.

Plaadi avaldamine on julge samm elukutselise näitleja poolt, et esitada
tuntuks lauldud repertuaari ja ehk oli sooviks ka pakkuda kuulajale pisut
äraolevat meeleolu. Kas ka tulevikus võib plaadile oodata järge, näitab
aeg.

Plaadi on väljaandnud MFM Records, kujundaja ja fotode autor Atko Januson,
produtsent ja salvestaja Ivar Must.

Anna oma hääl plaadi "..." kohta Evelin Pangi kodulehel:http://evelin-pang.weebly.com/. Samas saab tutvuda ka näitleja teiste
tegemistega.

Kuula ja laenuta koju ka teisi Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas
olevaid helisalvestisi, kus Evelin Pang on kaastegev:

Eesti teatri laulud : muusikalavastuse CD/DVD. 2007
Olav Ehala : 47 parimat laulu. 2007
Venno Loosaar. Mürakarud : lastelaulud. 2006
Jim Jacobs. Grease : muusikal kahes vaatuses. 2004
Olav Ehala. Kaotajad : Tallinna Linnateatri muusikalavastus. 2003
Kõige suuremad sõbrad : lemmiklaulud ETV lastesaadetest. [200?]

Meeleolukat kuulamist!

Eelrand, Helen. Michael Jackson : popikuningas. Tallinn : Fookus Meedia, 2009 (Tartu : Greif)

Nagu raamatu sissejuhatuses seisab, on tegu muusikageeniuse looga 107 fotol ja seega on

piltide maht raamatu kirjaliku osaga võrreldes suurem.

Saame lugeda popikuninga Jacko türanniseerimist täis lapsepõlvest, mis siiski hiljem

inspiratsiooniallikaks kujunes.

Palju valusaid hetki täis tormiline elu, kus olid korduvad, vastuseta jäänud abiellumispalved

mitmele armastatud naisele. Paar kooselu ja hiljem ainuisikuliselt kasvatatud lapsed pakkusid

Jacksonile siiski elurõõmu.

Suur luksusearmastus saatis Jackot läbi elu ja laostas teda päev-päevalt. Skandaalseks

muutus laste ajaviitekoht „Neverland“, kus toimus (või ei toimunud) poisslaste „ahistamine“.

(Vale)süüdistused ja nende katteks raha maksmine kurnasid küll popikuningat, kuid sellele

vaatamata Jacko lapselik elurõõm säilis.

Kas arvutute näooperatsioonide põhjuseks oli iseenda päritolu häbenemine või soov

vabaneda lämmatavast lapsepõlvest? Halvenev tervis nõudis pidevat arstide järelvalvet,

kirjutati aina kangemaid ravimeid ja tekkisid söömishäired.

Traagilise lõpuga tormiline, luksust, edu ja valu täis noore inimese lühike elu paneb sügavuti

mõtlema, loova suurvaimu ja maailma kitsarinnalisuse konflikti üle juurdlema.

Huvitavaid fakte ja põnevaid pilte pakkuv sujuva kirjaviisiga raamatu autor on ajakirjanik

Helen Eelrand, kujundajaks Siim Saidla.

Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007

Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007.

Eric Clapton jutustab väga kaasahaaravalt oma elusündmustest, mis teda
vapustasid ja samas aitasid muusikuna tippu jõuda. Armumine George
Harrisoni abikaasasse oli kinnisidee, mis tõukas ta narkootikume
tarbima.Võõrutusravist abi saades järgnes kooselu (tolleks ajaks juba
lahutatud) toosama eluarmastuse Pattie Boydiga. Pikka aega vaevanud
alkoholismisõltuvus tuli tagasi, kuigi Clapton koos sõprade abiga sellega
pidevalt võitles. Palju armusuhteid, millest mitmed temast isa tegid, ei
kestnud kaua. 5-aastase poja Conori traagilisest surmast ülesaamist aitas
muusika, mis Eric Claptoni sõnul „on minu tervendaja“.
Detailsed kirjeldused tormilistest elusündmustest panevad sageli ka
muhelema ja tekitavad sooja tunde autori suhtes. Üksindushetki, pettumusi
ja nõrkusi avav mahukas teos on kirjutatud lihtsalt, avameelselt,
jõuliselt ja üksikasju toonitades.

Raamatu tõlkis Siiri Sau, kujundaja on Tiina Sildre.

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

„Ma siis terve öö kütsin seda ahju. Öö saatsime kuidagi mööda. Hommikul olin näost nõgine. Arvati siis, et see on Vanemuise uus kütja...“

Helend Peepu võib pidada näitlejaks, kellele teater oli tõesti teine kodu.

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (1910-2007) oli Eesti teatris fenomen - kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ja laval esineda suudavad vaid vähesed. Oma mitmekülguses oli Helend Peep tegev nii näitleja kui lauljana, ka lavastajana proovis ta mitmel korral edukalt oma kätt. Sarnaselt näitlejate Endel Pärna, Ants Eskola ja Kaarel Karmiga ei olnud ka Helend Peebul teatrikooli haridust. Helend Peebu Vanemuise-aegse kolleegi Ago-Endrik Kerge sõnul toimus enda koolitamine toimus vähehaaval teiste pealt õppides. Helend Peep: „Teatris on ühtpidi hea töötada, aga teistpidi sa ei saa olla vaba, ei saa mängida nii nagu tahaks mängida. Näitleja peab end kogu aeg kõrvalt jälgima, muidu ei saa mängida. Aga see jälgimine on pooleldi alateadlik. Rolli ettevalmistamine läheb ikka vaevaliselt. Mulle meeldivad tõsised rollid. Aga ka koomilisi tuleb vahel mängida. Kui oled mõne traagilise rolli mõju all, siis koomiline teeb sellest vabaks ja annab lavalise vabaduse.“

Helend Peebu jaoks olid olulised tõde ja õiglus nii elus kui kunstis: „Tõetunnetus peitub sinus endas. Tõde on kui õunapuu, mis on antud sinu hoolde juba su sündimisest peale. Kui sind on õpetatud juba maast-madalast selle tõeõunapuu eest hoolt kandma, siis sa jätkad seda samas vaimus. Tõde laiemas mõttes on suur ja lai mõiste. Ja tõde on sageli suhteline: mis ühele on suur tõde, on teisele suur vale. Või ainult poolik tõde. Tõel on sageli ka oma aeg.“

Mahuka raamatu autor on teatriteadlane Eike Värk, kelle sulest kahasse Lea Armega on ilmunud varem raamat Salme Reegist. Eike Värk alustas Helend Peebu mälestuste kirjutamist 1998. aastal. Fotodega illustreeritud raamatus avaneb lugeja ees Helend Peebu lapsepõlv, kooli- ja näitlejatee. Põhjalikult on käsitletud erinevates teatrites töötamise perioode. Tõsisemate elukeerdkäikude vahelt leiab raamatust ka lõbusaid seiku.

Raamatuga on kaasas CD, millel laulud Helend Peebu esituses.

Head lugemist ja muusikanautimist!

"Võluri õpipoiss"

„Kui sa oled juba sisenenud, pole enam tagasiteed. Ma olen otsinud sind tuhat aastat....“ on võlur Balthazar Blake’i sõnad.

„Võluri õpipoiss“ („The sorcerer's apprentice“) on fantaasia-seiklusfilm, mida võiks kõrvutada Harry Potteri filmidega. Eriefekte täis linateoses ei tule üllatustest puudust ja põnevust jätkub filmi viimase hetkeni. Tänapäevases Manhattanis elav meisterlik võlur Balthazar Blake püüab linna kaitsta oma põlise vihavaenlase Maxim Horvathi eest. Balthazar ei suuda seda teha üksinda, seepärast võtab ta appi Dave Stutleri, pealtnäha tavalise ja pisut häbeliku noormehe, kelles näib peituvat varjatud andeid. Võlur annab enda õpilasele nõiakunsti kiirkursuse ja koos peavad nad peatama pimeduse jõud. Võluri õpipoiss Dave peab võtma kokku kogu oma vapruse, et teha läbi kurnav väljaõpe, päästa linn ja võita unistuste tüdruku Becky süda. Kogenud võlur Balthazar Blake aga peab võitlema oma elu armastuse Veronica tagasivõitmise nimel, mis annab tema tegudsele jõu ja suure tähenduse. ”Võluri õpilane” on hoogne seiklusfilm, milles reaalse ja fantaasiamaailma piirid kipuvad kaduma. „Võluri õpipoiss“ on 2010. aastal valminud film. Balthazar Blake’i osas on võrratu Nicholas Cage, kelle näitlejatööd on saanud mitmeid auhindu (sh Oscareid). Veronica osa etendab mõjuvalt Monica Bellucci. Filmi režissöör on John Turteltaub, kes on teinud koostööd Nicholas Cage’iga ka varemgi, näiteks filmis „Rahvuslik aare“ („National treasure“). Noor Kanadast pärit näitleja Jay Baruchel teeb filmis samuti meeldejääva rolli Dave’i osatäitmises. Dave’i kallimat Beckyt kehastab Austraalia näitleja Teresa Palmer.

Riine Pajusaar. "Armsale sõbrale. Laulud väikestele ja suurtele"

„Kiirustades kastan armsaid unistusi, valusatel mälestustel paitan pead…“

Pole vist palju selliseid lalulude autoreid, kes oma lauludele on ise sõnad kirjutanud. Riine Pajusaar igatahes nende hulka kuulub.

Noore helilooja on Riine Pajusaare laulud on jõudnud kõlada juba ka laulu- ja tantsupidudel. Ja kes ei teaks tema Eesti Eurolaulu finaali jõudnud laulu „Ice-Cold-Story“ Iirise esituses?

Noodis „Armsale sõbrale“ on avaldatud autori sõnul tema jaoks „kõige magusamad laulud“ aastatest 2007-2010. Laule on noodis 16. Noodis on kirjas laulude meloodiad akordimärkidega. Leidub valsilikke lugusid, aga enamus lauludest on 4/4 ja paar lugu ka 6/8 taktimõõdus. Valikus on nii soolo-, dueti- kui ansamblilaule, nii algajale kui ka kogenumale lauljale. Laulude teemadeks on teiste hulgas loodus, kodu, sünnipäev ja unistused.

Noodiga on kaasas CD, kus on üheksa laulu instrumentaalpõhjad. Instrumentaalpõhjades on kaunid saksofonisoolod, kitarri mõtlikud meloodiad rahustavad hinge, õrnad flöödihelid loovad heleda värvingu ja klaver mõjub hinge puhastavalt.

Noodi illustratsioonid on teinud Katrin Ehrlich.

Ilmunud on ka samanimeline CD, kus kõik laulud esitusele tulevad. Saatepartiid mängivad Riine ja Tarmo Pajusaar, Leena Laas ja teised. Mõnede laulude taustad on miksinud Elmu Värk ja Tarmo Pajusaar. Esitajateks Meero laulustuudio lapsed, Iiris, Madis Arro, Kaisa Lõhmus, Merit Männiste, Elizabeth Heinmäe ja mitmed teised.

Rõõmsat muusikanautimist!

Roxette "Charm school"

Viis aastat pausi plaadi ilmumisest on läbi ja 2011. aasta veebruaris ilmus Roxette’il uus CD „Charm school“. Plaadiümbrisest leiab koguni kaks plaati - ühel stuudios salvestatud uued laulud ja teisel live-esitused Venemaal, Rootsis ja Norras toimunud kontsertidest. Ballaadilikud laulud („No one makes it on her own“, „Speak to me“, „Sitting on the top of the world“, „I’m glad you called“) leiavad tee hinge ja Roxette hiilgab oma pop-rokilikus jõulisuses lauludes „Way out“, „Only when I drem“, „“She’s got nothing on (but the radio)“, „After all“.

Roxette sai alguse aastal 1984. Rootsist pärit duo laulab inglise keeles. Põhiliikmeteks on lauljad Per Gessle ja Marie Fredriksson. Mõlematel lauljatel on ilmunud ka sooloplaate, seda nii inglise kui rootsi keeles. Enamus laulude helilooja ja sõnade autor on Per Gessle. Laulud „The look“, „Dressed for success“, „Sleeping in my car“, „Wish I could fly“, „Things will never be the same“, „How do you do!“, „Dangerous“, „Joyride“ ja „Listen to your heart“ on tuttavad nii mõnelegi. Mitu aastakümmet tegutsenud edukal ansamblil on olnud ka raskeid aegu. Aasta 2002 avastati Marie Fredrikssonil peaajuvähk, mis katkestas Roxette’i kavas olnud tuuri ja lükkus edasi teadmata ajaks laulmise üldse. Operatsioon oli edukas - Marie andis pool aastat hiljem välja sooloplaadi „Change“.

Roxette’i praegustel ja tulevastel fännidel on aga lähitulevikus põhjust rõõmustamiseks – märtsis ärajäänud Tallinna kontsert toimub kõigi eelduste kohaselt 18. juulil 2011 Saku Suurhallis. Kui andunud fänn juba teab, siis tulevasele olgu siinkohal ära toodud Roxette’i ingliskeelne veebilehekülg: http://www.roxette.se.