Paar päeva tagasi sain selgust, et Venemaal on Vene kirjanikke väga vähe või siis peaaegu üldse mitte. Detailsemalt ei hakka sellel praegu peatuma.
Lugesin läbi ühe sõbra soovitusel Lev Tolstoi jutustuse "Kreutzeri sonaat". Lisaks soovitusele huvitas mind, miks on teosel selline pealkiri. Teadupärast on "Kreutzeri sonaat" Beethoveni viiulisonaadi pealkiri, ja Kreutzer oli Beethoveni aja kuulus viiuldaja.
Paar katket, mis jäid teosest silma: "Linnas on õnnetutel inimestel parem elada. Linnas võib inimene sada aastat ära elada, märkamata, et ta on ammu surnud ja kõdunenud. Pole kunagi mahti enda kallal juurelda, alati oled tegevuses. Asjaajamised, seltskondlik läbikäimine, tervis, kunstid, laste tervis, nende kasvatamine. Kord tarvis neid või teisi asju võtta, neid või teisi külastada; teinekord tarvis seda näitlejannat vaadata, seda mees- või naiskunstnikku kuulata. Eks ole ju linnas igal ajal oma kuulsus, vahel aga korraga kaks või kolm kuulsust, keda ei või kuidagi vaatamata jätta. Kord on tarvis ennast arstida, kord mõnda teist, kord on tegemist õpetajatega, repetiitoritega, guvernantidega - aga elu on tühjem kui tühi."
