Thursday, March 18, 2010

Rhonda Byrne Saladus The secret. Pilgrim, 2008


"Ma ei taha koledat soengut" = Ma tahan alati koledaid soenguid.


Ma ei taha hilineda. = Ma tahan alati hilineda.


Ma ei taha, et need kingad hõõruksid" = Ma tahan et kõik kingad hõõruksid.


... Jah, tegelikult nii ongi - negatiivsed käsud-keelud pidurdavad ja lõpuks kukub kõik välja nii nagu ma ei taha.


"...ainus põhjus, miks inimestel pole seda, mis na d tahavad, on selles, et nad mõtlevad rohkem sellele, mida nad ei taha, kui sellele mida nad tahavad.


...kui sa ei tunne end hästi, siis on see seetõttu, et mõtled mõtteid, mis loovad halva enesetunde...


...Universumis ei ole armastusest suuremat jõudu. Armastustunne on kõrgeim sagedus, mida saad välja saata. Kui sa vaid suudaksid iga mõtte armastusse mähkida, kui sa suudaksid kõike ja kõiki armastada, siis muutuks su elu täielikult...


...et kaotada kilosid, ära keskendu "kaalu kaotamisele". Keskendu selle asemel hoopiski ideaalkaalule. Tunne tõeliselt, justkui oleksid juba oma ideaalkaalus, ja see kutsubki selle esile...


...väikeste asjade alustamine nagu näiteks tass kohvi või vaba parkimiskoht, on hea moodus kogeda külgetõmbeseadust töötamas.


...Tänulikkus on võimas toiming, mille abil saad liigutada oma energiat ja tuua oma ellu rohkem seda, mida soovid. Ole tänulik selle eest, mis sul juba on, ja sa tõmbad ligi üha enam häid asju.


...Et raha ellu juurde saada, anna seda ka ära. Kui sa oled helde ja tunned end seda jagades hästi, siis ütled sellega: "Mul on piisavalt".


...Kohtle end armastuse ja lugupidamisega ning sa tõmbad ligi inimesi, kes suhtuvad sinussegi armastuse ja lugupidamisega.


...Ainus asi mida sa teadma pead, on tunda ennast hästi kohe praegu.






Thursday, March 11, 2010

Arthur Rubinstein. Mazurkas, nocturnes & preludes / Chopin
















Aasta 2010 on Chopini-aasta ja seda põhjusega - Poola helilooja Fryderyk Chopini sünnist möödub 200 aastat.

Plaadil saab kuulata valiku Chopini masurkadest, kust leiab ka Chopini kõige viimasena loodud teose – igatsevalt kurva Masurka op. 68 nr. 4 f-moll. Prelüüdidest op. 28 on plaadile valitud neli: nr. 8, nr. 15, nr. 23 ja nr. 24. Veel kõlavad Berceuse op. 57 Des-duur ja Polonees op. 40 A-duur ning nukker-unistav-mõtlik Nokturn c-moll op. 48 nr. 1. Artur Rubinsteini peenetundeline ja kõrge tehnilise tasemega mäng ning samas jõuline ja sisutihe esitus avab Chopini suursugususe ja detailse peensuse. Kõlavärvide otsimist on pianist teinud palju - see kajastub rikkalikus paletis, millega ta maalib helikanga kauniks ja mitmekesiseks.

Poola-Ameerika pianist Artur Rubinstein (1887-1982) on eelkõige tuntuks saanud Chopini teoste esitajana. Poolas juudi perekonnas sündinud Rubinstein oli seitsmest lapsest noorim. Esimese avaliku kontserdi andis ta 5-aastaselt. Artur Rubinstein õppis klaverit Varssavis, seejärel Berliinis Berliner Hochschule’s. Esimene ülesastumine orkestri ees toimus 12-aastaselt. Ta esines pidevalt, tehes pikki kontsertturneesid nii Euroopas, Ameerikas kui Venemaal. Poolas, oma sünnilinnas Lodzis esinemiste kohta on ta kommenteerinud: „Lodz on linn, mis nõuab minult artistlikus mõttes suurimat jõupingutust. See on linn, kus ma olen sündinud, siin on mu inimesed ja ma võlgnen neile midagi. Sellepärast tunnen ma Lodzis suurimat ärevust enne lavale minekut. Ma tajun vastutusekoormat ja ei taha publiku ootusi petta…“ Artur Rubinsteini abikaasa Aniela Mlynarska saatis teda pea igal kontsertturneel. Nende abielu sõlmiti 1932. aastal ja nende kooselust sündis 4 last.

Artur Rubinstein kontserteeris veel kõrges eas – viimane avalik esinemine toimus 1977. a, kui ta oli 90-aastane. Artur Rubinstein sai oma pianistlike teenete eest mitmeid kõrgeid auhindu. 1960 Grammy-auhind Beethoveni sonaatide esituse eest, 1971. aastal anti talle Taani kõrgeim muusikaline auhind Léonie Sonning Music Prize, mis antakse välja iga-aastaselt muusikule või heliloojale. 1975 ja 1976 Grammy Award for Best Chamber Music Performance Schuberti triode esitamise eest (koos oma ansamblipartneritega).1976. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide presidendilt Gerald Fordilt Presidential Medal of Freedom’i, mis on Ameerika Ühendriikide kõrgeim tsiviilisikutele antav autasu. Aastal 1994 anti Artur Rubinsteinile, kuigi postuumselt, elutöö auhind (Grammy Lifetime Achievement Award).

Artur Rubinsteini sulest on ilmunud ka kaks autobiograafilist raamatut: „My young years“ (1973) ja „My many years“ (1979).

Artur Rubinsteini mälestuseks korraldatakse alates 1993. aastast Poolas, Bydgoszcz’i linnas noorte pianistide konkurssi „Arthur Rubinstein in memoriam“. Konkursi korraldamise idee tuli Artur Rubinsteinilt endalt, kui ta ütles, esinedes 1960. aastal äsja ehitatud Pomooria Filharmoonia saalis (poola keeles - Filharmonia Pomorska im. Ignacego Jana Paderewskiego w Bydgoszczy): „Teil on suurepärane kontserdisaal, siin peaksite korraldama rahvusvahelisi kontserte.“ Konkursil esitatavad teosed pärinevad kõik Artur Rubinsteini repertuaarist. Sellest konkursist on osa võtnud ka Eesti pianist Age Juurikas. 2002. aastal saavutas samal konkursil teise koha Poola pianist Rafal Blechacz, kes tuli 2005. aasta Chopini-nim. konkursi võitjaks.
Vaata ka alljärgnevaid videoid, kus Artur Rubinstein esitab Fryderyk Chopini teoseid:
Chopin Polonees op. 53 As-duur: http://www.youtube.com/watch?v=nsl7XDTBaJo&feature=related
Chopin Klaverikontsert nr. 2 f-moll op. 21 I osa: http://www.youtube.com/watch?v=E2zAHVi0kyg&feature=related
Chopin Valss op. 64 nr. 2 cis-moll: http://www.youtube.com/watch?v=2WpDH5zbhIk
Chopin Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur: http://www.youtube.com/watch?v=D007Tefs_yc
Chopin Nokturn op. 27 nr. 2 Des-duur: http://www.youtube.com/watch?v=kmo0H3jxGCA&feature=related
Chopin Eksprompt Ges-duur op. 51: http://www.youtube.com/watch?v=Z5PZaTWXH5A&feature=related
Chopin Polonees fis-moll op. 44: http://www.youtube.com/watch?v=KK7kFsbq06w&feature=related

Wednesday, March 3, 2010

Eluaeg olen tahtnud õue : Juhan Viidingu laulud

Eluaeg olen tahtnud õue : Juhan Viidingu laulud. Esitavad Jaagup Kreem, Taavi Langi,Tiit KikasTerminaator Music, 2009
Plaadile mahub 16 laulu Juhan Viidingu sõnadele. Pärimusviiside kõrval on muusika autoriteks veel Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, Olav Ehala, Priit Pedajas jt. Akustilise kõlailmega plaat, kus lauljaks Terminaatori solist ja Juhan Viidingu õepoeg Jaagup Kreem. Saatepartii esitavad Tiit Kikas oma tavapillil viiulil. Mitmetel teistel eriliste nimedega pillidel ning kitarril saadab ka Taavi Langi. Oma onu Juhan Viidingu kirjutatud lauludega plaat oli Jaagup Kreemil plaanis välja anda juba ammu. Jaagup Kreem: «Ehk tuleb meil püüda läbi nende laulude uuesti jõuda nende inimesteni, kes tegelikult luulet ei loe? Need laulud on minu jaoks lood, mida olen lapsepõlvest peale kuulnud ja kaasa laulnud. See käis mul kõik koduse kasvatuse juurde. Neid ikka joriseti igal pool, kus vähegi sai,» naeratab ta. «Ikka onu laulis jah, aga põhiline laulja oli minu lapsepõlves vanaema Linda, kes viisijuppi otsast jorutama hakkas,» läheb rokimees mälestustes korraks tagasi lapsepõlve. Plaadil Juhani tekstide hulgas leidub muu hulgas ka tema ema ja Jaagupi vanaema Linda Viidingu tõlgitud ilus meremeeste armastuslugu «Truudusetu Julia», mida Jaagup siiani teda ennastki sügavalt puudutanud merelauluks peab.
Paljusid plaadil olevaid laule on laulnud Juhan Viiding ise, saatjaks Tõnis Rätsep klaveril. Osad käesoleval plaadil esitatavatest lauludest võib leida ka varem 2004. aastal ilmunud 5 CD kogumikust "Juhan Viiding", kus duo Viiding-Rätsep täies hiilguses esindatud. Jaagup Kreemi kinnitusel on käesoleval plaadil Viidingu-Rätsepa kunagiste salvestistega arvestatud palju, eriti meloodiate puhul, aga tekstideski. Anni Kreem, Jaagupi ema, oli plaati kuulates öelnud, et kohati kuuleb ta seal laulmas Jaagupit, aga kohati täpselt oma venda Juhanit. «Eks need rõhuasetused, kuidas onu ise neid lugusid laulis, on mul juba veres. Neid ei tohigi teistmoodi laulda,» märgib Jaagup Kreem. Andekas Kreem näitab plaadil võiduka rokihääle kõrval ka õrnemaid kõlavärvinguid. Igatahes olgu liialdamata öeldud, et laulud on lauldud kogu südamest.
Juhan Viiding, fanaatiline tõeotsija, koleerilise temperamendiga, mitmekülgselt andekas ja ennastteostav loominguinimene, otsustas elust lahkuda 21. veebruaril 1995. "Nii mina seisan siin enese kõrval, viibates oma eluloole."Juhan Viidingu loomingulisse teekonda kuuluvad näitlemine, luuletuste kirjutamine, laulmine. 1972. aastal tegutsenud kooslus Amor Trio, mille liikmed olid Lembit Ulfsak, Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, on samuti üks Viidingu loomingulisi väljundeid, kus esitati muuhulgas ennesõjaaegseid lööklaule.
Hingelähedaseim oli Juhan Viidingule luule kirjutamine. "Mis on see inimese osa laias ilmas?" on olnud Jüri Üdi alias Juhan Viidingu tuntuks saanud tsitaat. Viidingu mõtted on tihedad, luuleridu lugedes-kuulates peavad riimiootuses olijad tihti pettuma ja "tühjade kätega" jääma. Luuletajana oli Viidingul vastavad abivahendid alati käepärast. Kursusevend Lavakunstikateedrist Tõnis Rätsep: "Mäletan, et Juhanil olid alati taskud täis valgeid pabereid ja pliiats käepärast. Kas siis pastapliiats, sulepea, harilik pliiats. Need olid tal alati hästi korras ning see, mis käigus, laitmatu. Juhan pööras neile kohe erilist tähelepanu; välisreisidel otsis ta kirjatarvete kauplustest endale sobivaid kirjutusvahendeid".
Lavaka-ajast on Tõnis Rätsepal meeles esimene külaskäik Juhan Viidingu koju: "Juhani tuba oli lakooniline: kirjutuslaud, voodi ja raamatud. Juhan pani mind laua taha istuma ja läks kööki teed keetma. Mu pilk jäi peatuma laual lebavatel täiskirjutatud kaartidel. Kaartidel olid kirjas luuletused. Pean tunnistama, et ma polnud midagi nii head lugenud. Kui Juhan köögist tagasi tuli, küsisin: "Kust sa need said?" "Ma teen neid," vastas tema. "Kas sul on neid veel?" "On küll," vastas ta ja tõmbas oma voodi alt välja kollase Lutheri vabriku vineerkohvri ja tegi selle lahti. Kohver oli täidetud kaartidega. Siis algas luulelugemine, mis kestis hommikuni.
Ka plaadi kujunduses võib leida Juhan Viidingu luuletuste kaartide ideed või ehk ongi tegu „Juhani kaartidega“? Ka huumor pole olnud Viidingule võõras. Olgu näitena toodud üks väike lause temalt: "Austusega üksiküritaja Juhan Viiding. Sündinud 1948. Pikkus 169 sentimeetrit hommikul, 167,5 sentimeetrit õhtul.""Oo kui raske on meie kliimas, mis on umbusu udust hall..." Inimesena väärtustas Juhan Viiding üle kõige sisemist tõe- ja õiglustunnet, eetikat ning südamehäält; tema loojaelu jaoks tähendas see alati valikuid, sageli ränki loobumisi. Sotsiaalselt aktiivne, oli Viidingul palju tuttavaid. Viidingu kauaaegne sõber, kursuse- ja lavakaaslane Tõnis Rätsep on tunnistanud, et Juhaniga oli raske tänaval käia. Juhan tundis nii paljusid inimesi, et ükskord Tõnis koguni palus: ära tutvusta mind, nad ei jää mulle meelde ja pärast arvatakse, et Tõnis on ebaviisakas.

Friday, February 26, 2010

Tähepoisi laulud 1. 12 kuud.




Eestimaise koomiksi-tegelase Tähepoisi laulud on nüüd CDl.
Kokku on plaadil 12 lõbusat lastelaulu - iga kalendrikuu kohta üks.
Solist on ei keegi muu kui ikka Tähepoiss ise. Laule saad ka ise kaasa laulda - iga laulu kohta on karaoke-versioon jalaulude sõnad leiad CD tekstilisast. Üllatusena on plaadil ka mobiilihelinad, milleks on Tähepoisi lugudest tuntud vahvad ütlemised, tunnusmeloodiad ja toredad laulujupid, mida saab endale telefonisse laadida. CD "Tähepoisi laulud 1" on armas kingitus, mis valmistab rõõmu tervele perele! Laulude muusika tegi Kalev Tilk, sõnade autoriks ja esitajaks on populaarne muusik Marek Sadam.
Siit saad ka endale printida laulude sõnad:http://www.kurrunurru.ee/laul/index.html
Lõbusat kuulamist ja kaasalaulmist!






„Hei, pöialpoisid!“ on telelavastus seitsmest väikesest mehikesest, kes igaüks väga eriline ja vajalik.

Kui kuskil tuleb lepitada sõpru, kes on tõsiselt tülli läinud või on mõni teine tähtis ülesanne, on pöiapoisid ühel nõul valmis appi tõttama. Iga olukorra jaoks on väikestel mehikestel kindel plaan: vastused leiab Tarkuri retseptiraamatust ja siis on veel Kaugnägemise-masin, mis näitab, kus parasjagu probleeme.

Seitse pisikest meest on vaprad ja olgugi, et väikesed - koos tegutsedes ületavad kõik raskused. Abiks on Jõnnu tugevad lihased, uudised edastab Siipel, ka pesamuna Hellik oma tundlikkuse ja vabaduseihaga saab kasulik olla. Pöialpoiste juhiks on aktiivne Dilidon - tema positiivsus ja konkreetsus tekitab usalduse ja kindlusetunde. Lahendamatuid olukordi pole – uute ideede leidmiseks soovitab Dilidon ka mõnikord lihtsalt puhkama heita.

Sündmused juhatab sisse muusikasõber Vanaisa, kelle kodus on kontrabass ja mitmeid muid pille. Pöialpoiste kirjul teekonnal abistavad neid rõõmsad ja energilised laulud - näiteks pääsetakse lõksust ohtlike krabide käest. Nii et - muusikaga võib elus imesid teha!

Näitlejad on Hendrik Toompere seenior, Väino Luup, Maile Hiiet, Are Uder, Helle Laas, Malle Peedo, Mare Mander, Harri Gustavson ja Johannes Rebane.
Muusika on kirjutanud Ave Kumpas, Henn Rebane ja Jaak Jürisson. Etenduse autor on Eve Viilup, lavastaja Uno Leies ja kunstnik Gunta Randla.
„Hei, pöialpoisid“ on televisiooni jaoks seatud leedu kirjaniku Kazys Saja raamatu „Hei pugege peitu!“ järgi. Võib-olla oled Sa seda toredat raamatut juba lugenud?

Monday, February 22, 2010

Масино, Сьюзан. Let There Be Rock": История группы "AC/DC". 2008




1973. aastal loodud ansambli AC/DC kohta on paari viimase aasta jooksul kirjutatud üsna mitu raamatut. Legendaarsel Austraalia bändil on pikk ajalugu.
Selle raamatu (originaalpealkirjaga „Let there be rock: the story of AC/DC“) kirjutanud rock-ajakirjanik Susan Masino kohtus bändiga nende „varajastel aastatel“ ning on neid intervjueerinud palju kordi. Et lisada „sisemist vaatenurka“, küsitles autor ka paljusid bändi liikmete tuttavaid, sõpru ja ka teisi muusikuid. Fännidele pakub kindlasti naudingut see põhjalik AC/DC elu ja karjääri „uuring“: raamatust leiab bändi biograafilised andmed põimituna huvitavate lugude ja anekdootidega. Üles on loetletud ka ansambli diskograafia ja bibliograafia.
See on väärt raamat, mida lugeda - isegi kõige kirglikum AC/DC fänn saab teadlikumaks oma lemmikbändist tänu Masino üksikasjalikele „uuringutele“ ja intervjuudele.
Lähiajal on välja tulemas ansamblist AC/DC film: 24.-26. oktoobrini 2008. aastal Wilkes-Barre'is, Pennsylvanias, kus toimus bändi esimene šõu kaheksa kiirelt möödunud aasta järel, tegi bändist ülesvõtte dokumentaali autor Saul Levitz. AC/DC muusika andunud austajatel paluti rääkida oma mälestustest, korjata kokku erinevaid pilte ja videomaterjale ning avaldada arvamust, mida nad bändi uuest albumist "Black Ice" tegelikult mõtlevad. Film peaks lahti mõtestama AC/DC muusika mõju kuulajatele, nii meestele, naistele, vanuritele kui nooremale generatsioonile.
AC/DC-lt on ilmunud ka 2008. aastal CD „Black ice“. See plaat on 2008. aasta enimmüüdud albumite teisel kohal.

Üksteist peab hoidma : Kadri Hundi ja Mart Siimeri laule. Laulavad Raadio Laululapsed. Tallinn : Eesti Rahvusringhääling, 2008


„Üksteist peab hoidma“ on kokku 15 laulu. Muusika ja sõnade autorid on Kadri Hunt ja Mart Siimer. Plaadilt leiad nii laule sõprusest, loodusest ja jõuludest, söömisest, haldjatest ja muudest armsatest asjadest. Laule esitavad Eesti Raadio laululapsed, kellel õpetas laulud selgeks nende juhendaja Kadri Hunt ja paaril korral võib kuulda esinemas ka Marko Matveret. Fonogrammiseaded on teinud heliloojad Tauno Aints ja Tõnis Kõrvits. Muusika ja sõnad on lihtsad ja jäävad hästi meelde. Kui tahad laule ära õppida, võid alustuseks laulusõnu vaadata (või ka kohe välja printida) internetileheküljelt: http://vana.vikerraadio.err.ee/laululapsed/tekstid-yksteist.html Ja kui oled juba mitu korda kaasa laulnud ja juba pisut selgemaks saanud, võid oma oskused üle kontrollida – plaadil on kõikide laulude fonogrammid.
Harjutamine teeb meistriks!