Marcus Aurelius elust ja surmast. Essee

Marcus Aurelius elust ja surmast. Essee

Hetkeks, ainult üheks ajahetkeks sünnid sina, inimene, maailma. Sul tuleb tegutseda koheselt, viivitusteta.

Seepärast:

Tao ja tee
tee mida suudad
anna mis anda
aita kus saad
ole kus oled
täna veel jõuad
homme on hilja

                  V. Adams

Sina, inimene, pead tegutsema nii, et su töö oleks ühiskondlikult kasulik, läbimõeldud.Tehes teistele head, tunne sisemist rahu ja rõõmu, sest andmisrüüm on suurem saamisrõõmust.

Sina, inimene, oled osa loodusest, toetu sellele ja sulle saab selgeks, kuidas pead tegutsema oma teel. Valu ja nauding, surm ja elu, kuulsus ja kuulsusetus - terviku looduses juhtuvad need võrdselt, vastavuses nende sündmuste ja kaasuvate sündmuste järgnevusega. Kes tunneb hirmu valu ja vaeva ees, hakkab kord hirmu tundma sellegi ees, mis maailmas edaspidi sünnib. Elamiskunst - tuleb olla valmis selleks, mis tuleb - see on nagu maadluskunst, mitte nagu tantsukunst, kus kõik on ette teada.

Nagu ütleb Artur Alliksaar:
Peab kandma rauda oma südames,
et aja kukkuvad kivikamakad ei kisuks teda tükkideks.

 Inimene saab olla edukas vaid enese puhastumise läbi. Mõtted tuleb korda seada, siis sünnivad ka head teod. Vaata otse sinna, kuhu sind loodus juhib. Ühiskonnatunne, järeleandmatus kehalistele elamustele, kaalutletus ja läbinägelikkus. Vaata sissepoole - seal on hüve läte. Nii nagu mõtegi väljendub näos, hoides seda aruka ja kaunipoolsena, nii tuleb tervelt kehaltki seda nõuda ilma sundimata. Kuri näoilme on loodusega suures vastuolu, see on märk, et inimene ei taju iseenda eksimist. Ole enda vastu tähelepanelik, nii et võimalikult vähe vajada arstiabi, ravimeid, väliseid vahedeid. Hoia oma keha puhas.

Õnnetu on see, kes ei saa aru iseendast, oma hingest. Vaata endasse. Hoia ennast puhtana kirgedest, rahulolematusest. Hoia oma sisemist mina - enda sisemaailma, tegutse sihipäraselt, ära ole valelik ja silmakirjalik. Harjuta ennast mõtlema selgelt, lihtsalt ja heatahtlikult. Õiglus, tõde, arukus, mehisus - need on parimad asjad.

 Tähtis on olla oma sisehäälega kooskõlas. Inimene saavutab mõtteselguse looduses ja üksinduses.

Kõigile asjadele tuleb vaadata nagu mees, nagu inimene, nagu kodanik. Hingevaevad tekivad üksnes meie sisimast arvamusesst. Elu on karm, kuid õiglane. Tegeleda tuleb sellega, mis on hädavajalik. Kui midagi ebaõnnestub, pöördu armastusega tagasi, tee uuesti.

Oma teel kohtad sa erinevaid inimesi. Kui keegi teeb halba, siis ainult - iseendale. Parim viis kätte maksta - mitte muutuda samasuguseks, mitte sarnastuda halbadega.

 Kõik teostub looduse järgi. Üksteise vastu tegutsemine on loodusevastane. Igaühele on antud üks elu.

 Et kõik muutub - see on loodusega kooskõlas. Surma ei pea häbenema, see on nagu sündiminegi - mõlemad kuuluvad loodusesse. Iga lill õitseb lõpuks ära ja igal sügisel langevad lehed. Ja see on loomulik ja paratamatu.

 Elamine toimub olevikus, ülejäänu on kas juba läbi elatud - möödunud või tulevikus, mis pole veel selge. Möödunud asju kahetseda pole mõtet, sest antud hetkel on ikka tehtud enese jaoks parim valik. Pärast tagasi vaadates on näiteks teistel kerge süüdistada, et miks sa nii või naa ei teinud - tagantjärgi on tarku alati palju. Enesesüüdistamine ei muuda möödunus midagi, takistab vaid kogu elamist. Ja elamine peab toimuma olevikus. Elust läbi minnes olgu kaks vankumatut suunda - mis kohane pole, seda mitte teha. Ja mis pole tõsi, seda mitte rääkida.