Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007

Eric Clapton. „Clapton : autobiograafia“. Kirjastus OliOn, 2007.

Eric Clapton jutustab väga kaasahaaravalt oma elusündmustest, mis teda
vapustasid ja samas aitasid muusikuna tippu jõuda. Armumine George
Harrisoni abikaasasse oli kinnisidee, mis tõukas ta narkootikume
tarbima.Võõrutusravist abi saades järgnes kooselu (tolleks ajaks juba
lahutatud) toosama eluarmastuse Pattie Boydiga. Pikka aega vaevanud
alkoholismisõltuvus tuli tagasi, kuigi Clapton koos sõprade abiga sellega
pidevalt võitles. Palju armusuhteid, millest mitmed temast isa tegid, ei
kestnud kaua. 5-aastase poja Conori traagilisest surmast ülesaamist aitas
muusika, mis Eric Claptoni sõnul „on minu tervendaja“.
Detailsed kirjeldused tormilistest elusündmustest panevad sageli ka
muhelema ja tekitavad sooja tunde autori suhtes. Üksindushetki, pettumusi
ja nõrkusi avav mahukas teos on kirjutatud lihtsalt, avameelselt,
jõuliselt ja üksikasju toonitades.

Raamatu tõlkis Siiri Sau, kujundaja on Tiina Sildre.

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. 2011

„Ma siis terve öö kütsin seda ahju. Öö saatsime kuidagi mööda. Hommikul olin näost nõgine. Arvati siis, et see on Vanemuise uus kütja...“

Helend Peepu võib pidada näitlejaks, kellele teater oli tõesti teine kodu.

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (1910-2007) oli Eesti teatris fenomen - kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ja laval esineda suudavad vaid vähesed. Oma mitmekülguses oli Helend Peep tegev nii näitleja kui lauljana, ka lavastajana proovis ta mitmel korral edukalt oma kätt. Sarnaselt näitlejate Endel Pärna, Ants Eskola ja Kaarel Karmiga ei olnud ka Helend Peebul teatrikooli haridust. Helend Peebu Vanemuise-aegse kolleegi Ago-Endrik Kerge sõnul toimus enda koolitamine toimus vähehaaval teiste pealt õppides. Helend Peep: „Teatris on ühtpidi hea töötada, aga teistpidi sa ei saa olla vaba, ei saa mängida nii nagu tahaks mängida. Näitleja peab end kogu aeg kõrvalt jälgima, muidu ei saa mängida. Aga see jälgimine on pooleldi alateadlik. Rolli ettevalmistamine läheb ikka vaevaliselt. Mulle meeldivad tõsised rollid. Aga ka koomilisi tuleb vahel mängida. Kui oled mõne traagilise rolli mõju all, siis koomiline teeb sellest vabaks ja annab lavalise vabaduse.“

Helend Peebu jaoks olid olulised tõde ja õiglus nii elus kui kunstis: „Tõetunnetus peitub sinus endas. Tõde on kui õunapuu, mis on antud sinu hoolde juba su sündimisest peale. Kui sind on õpetatud juba maast-madalast selle tõeõunapuu eest hoolt kandma, siis sa jätkad seda samas vaimus. Tõde laiemas mõttes on suur ja lai mõiste. Ja tõde on sageli suhteline: mis ühele on suur tõde, on teisele suur vale. Või ainult poolik tõde. Tõel on sageli ka oma aeg.“

Mahuka raamatu autor on teatriteadlane Eike Värk, kelle sulest kahasse Lea Armega on ilmunud varem raamat Salme Reegist. Eike Värk alustas Helend Peebu mälestuste kirjutamist 1998. aastal. Fotodega illustreeritud raamatus avaneb lugeja ees Helend Peebu lapsepõlv, kooli- ja näitlejatee. Põhjalikult on käsitletud erinevates teatrites töötamise perioode. Tõsisemate elukeerdkäikude vahelt leiab raamatust ka lõbusaid seiku.

Raamatuga on kaasas CD, millel laulud Helend Peebu esituses.

Head lugemist ja muusikanautimist!

"Võluri õpipoiss"

„Kui sa oled juba sisenenud, pole enam tagasiteed. Ma olen otsinud sind tuhat aastat....“ on võlur Balthazar Blake’i sõnad.

„Võluri õpipoiss“ („The sorcerer's apprentice“) on fantaasia-seiklusfilm, mida võiks kõrvutada Harry Potteri filmidega. Eriefekte täis linateoses ei tule üllatustest puudust ja põnevust jätkub filmi viimase hetkeni. Tänapäevases Manhattanis elav meisterlik võlur Balthazar Blake püüab linna kaitsta oma põlise vihavaenlase Maxim Horvathi eest. Balthazar ei suuda seda teha üksinda, seepärast võtab ta appi Dave Stutleri, pealtnäha tavalise ja pisut häbeliku noormehe, kelles näib peituvat varjatud andeid. Võlur annab enda õpilasele nõiakunsti kiirkursuse ja koos peavad nad peatama pimeduse jõud. Võluri õpipoiss Dave peab võtma kokku kogu oma vapruse, et teha läbi kurnav väljaõpe, päästa linn ja võita unistuste tüdruku Becky süda. Kogenud võlur Balthazar Blake aga peab võitlema oma elu armastuse Veronica tagasivõitmise nimel, mis annab tema tegudsele jõu ja suure tähenduse. ”Võluri õpilane” on hoogne seiklusfilm, milles reaalse ja fantaasiamaailma piirid kipuvad kaduma. „Võluri õpipoiss“ on 2010. aastal valminud film. Balthazar Blake’i osas on võrratu Nicholas Cage, kelle näitlejatööd on saanud mitmeid auhindu (sh Oscareid). Veronica osa etendab mõjuvalt Monica Bellucci. Filmi režissöör on John Turteltaub, kes on teinud koostööd Nicholas Cage’iga ka varemgi, näiteks filmis „Rahvuslik aare“ („National treasure“). Noor Kanadast pärit näitleja Jay Baruchel teeb filmis samuti meeldejääva rolli Dave’i osatäitmises. Dave’i kallimat Beckyt kehastab Austraalia näitleja Teresa Palmer.

Riine Pajusaar. "Armsale sõbrale. Laulud väikestele ja suurtele"

„Kiirustades kastan armsaid unistusi, valusatel mälestustel paitan pead…“

Pole vist palju selliseid lalulude autoreid, kes oma lauludele on ise sõnad kirjutanud. Riine Pajusaar igatahes nende hulka kuulub.

Noore helilooja on Riine Pajusaare laulud on jõudnud kõlada juba ka laulu- ja tantsupidudel. Ja kes ei teaks tema Eesti Eurolaulu finaali jõudnud laulu „Ice-Cold-Story“ Iirise esituses?

Noodis „Armsale sõbrale“ on avaldatud autori sõnul tema jaoks „kõige magusamad laulud“ aastatest 2007-2010. Laule on noodis 16. Noodis on kirjas laulude meloodiad akordimärkidega. Leidub valsilikke lugusid, aga enamus lauludest on 4/4 ja paar lugu ka 6/8 taktimõõdus. Valikus on nii soolo-, dueti- kui ansamblilaule, nii algajale kui ka kogenumale lauljale. Laulude teemadeks on teiste hulgas loodus, kodu, sünnipäev ja unistused.

Noodiga on kaasas CD, kus on üheksa laulu instrumentaalpõhjad. Instrumentaalpõhjades on kaunid saksofonisoolod, kitarri mõtlikud meloodiad rahustavad hinge, õrnad flöödihelid loovad heleda värvingu ja klaver mõjub hinge puhastavalt.

Noodi illustratsioonid on teinud Katrin Ehrlich.

Ilmunud on ka samanimeline CD, kus kõik laulud esitusele tulevad. Saatepartiid mängivad Riine ja Tarmo Pajusaar, Leena Laas ja teised. Mõnede laulude taustad on miksinud Elmu Värk ja Tarmo Pajusaar. Esitajateks Meero laulustuudio lapsed, Iiris, Madis Arro, Kaisa Lõhmus, Merit Männiste, Elizabeth Heinmäe ja mitmed teised.

Rõõmsat muusikanautimist!

Roxette "Charm school"

Viis aastat pausi plaadi ilmumisest on läbi ja 2011. aasta veebruaris ilmus Roxette’il uus CD „Charm school“. Plaadiümbrisest leiab koguni kaks plaati - ühel stuudios salvestatud uued laulud ja teisel live-esitused Venemaal, Rootsis ja Norras toimunud kontsertidest. Ballaadilikud laulud („No one makes it on her own“, „Speak to me“, „Sitting on the top of the world“, „I’m glad you called“) leiavad tee hinge ja Roxette hiilgab oma pop-rokilikus jõulisuses lauludes „Way out“, „Only when I drem“, „“She’s got nothing on (but the radio)“, „After all“.

Roxette sai alguse aastal 1984. Rootsist pärit duo laulab inglise keeles. Põhiliikmeteks on lauljad Per Gessle ja Marie Fredriksson. Mõlematel lauljatel on ilmunud ka sooloplaate, seda nii inglise kui rootsi keeles. Enamus laulude helilooja ja sõnade autor on Per Gessle. Laulud „The look“, „Dressed for success“, „Sleeping in my car“, „Wish I could fly“, „Things will never be the same“, „How do you do!“, „Dangerous“, „Joyride“ ja „Listen to your heart“ on tuttavad nii mõnelegi. Mitu aastakümmet tegutsenud edukal ansamblil on olnud ka raskeid aegu. Aasta 2002 avastati Marie Fredrikssonil peaajuvähk, mis katkestas Roxette’i kavas olnud tuuri ja lükkus edasi teadmata ajaks laulmise üldse. Operatsioon oli edukas - Marie andis pool aastat hiljem välja sooloplaadi „Change“.

Roxette’i praegustel ja tulevastel fännidel on aga lähitulevikus põhjust rõõmustamiseks – märtsis ärajäänud Tallinna kontsert toimub kõigi eelduste kohaselt 18. juulil 2011 Saku Suurhallis. Kui andunud fänn juba teab, siis tulevasele olgu siinkohal ära toodud Roxette’i ingliskeelne veebilehekülg: http://www.roxette.se.

Olavi Noronen "Pingest vabaks". Tõlkinud Tõnu Ülemaantee. Tallinn, Varrak, 2005. "Jännittäjän kirja"

Raamatu kaas

Olavi Noronen (foto internetist: http://essence-euro.org/evenements/suicide2001/programme.html)

Põhjalikult analüüsib autor pabistamise inimtüüpe ja väljendumist erinevates elusituatsioonides.

9. punkt: Pabistamisest vabaks.

OLUKORD / SÜNDMUS >

> KAS TOHIB PROHMAKAT TEHA?

> A: EI TOHI! : <> HIRM EBAÕNNESTUMISE EES = PABISTAMINE >SÜMPTOMID >HIRM SÜMPTOMI EES >LISANDUNUD PABISTAMINE >LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE

A2: EI TOHI: EBAÕNNESTUMINE :HIRM UUE EBAÕNNESTUMISE EES : UUS EBAÕNNESTUMINE+LISANDUNUD PABISTAMINE+LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE /UUS EBAÕNNESTUMINE+SUUR HÄBI JA MASENDUS+LISANDUNUD VÄLTIMINE JA PÕGENEMINE .

B:

TOHIB!+KOHTAMINE+TUNDUB ROHKEM VÕI VÄHEM RASKE+KOHATU MÕISTMINE+MÕISTETU INTEGREERIMINE OMA ELLU+ISEENDA AKTSEPTEERIMINE+LISANDUNUD TASAKAAL JA ELURÕÕM

Esimesed sammud: ise pead otsustama, kas soovid vahetada põgenemise kohtamise vastu ja kas soovid tõesti lubada endale niisuguseid asju, mida sa seni lubanud ei ole. Selle otsuse teed (ikkagi ainult) sina ise.

(Kuldne lause): IGASUGUSE KARTMISE JA PABISTAMISE TAGA ON HIRM KANNATUSE EES.

Sodaja =soul builder= NAERATA AINULT SIIS, kui tunned sisemuses heaolu tunnet. Nuta siis kui miski nutma ajab. TUNDEVÄLJENDUSTES OLE SIIRAS JA AVAMEELNE.

=PEENETUNDELINE huumorimeel. Ei tunne vajadust teistele meeldida.

=väliselt ärgas ja elujõuline. Aistingud toimivad hästi. Suurepärane võime lõdvestuda ja pehmelt tegutseda.

=suhtumine ellu ja loodusesse on positiivne. Käitub loovalt ja spontaanselt.

=Saab rahuldust iseendast ja oma tegudest, tunneb üksi olles mõnusamalt kui inimesed tavaliselt.

=s. on suuteline suhtuma ebaõnnestumistesse ja kannatustesse tunduvalt vähem agressiivselt kui meie ülejäänud. Ta ei hakka kurjale kurjaga vastu.

=s. armastab iseennast. See pole enesearmastus, vaid mõistev iseenda tundmine ja aktsepteerimine. Ta suudab ka teisi armastada.

=s. on rohkem kokkupuutes praeguse hetke kui mineviku või tulevikuga.

=s. puudub vajadus teisi inimesi enda sarnaseks muuta.

=s. on võime teise inimese tunnetesse ja ellu sisse elada. Talle on peaaegu loomuomane soov ennast arendada ja asju uuest vaatenurgast näha. Nõnda suudab ta sõlmida rikkaid, olulisi ja püsivaid inimsuhteid. Ta on võimeline loobuma siis, kui on loobumise aeg.

Hea põhjalik raamat-mitmeid soovitusi ja tarkusi Soome terapeudilt, Turus tegutsevalt Olavi Noronenilt.

Zoltan Rina, M.D. "Vaktsineerimise alternatiivid" Natural alternatives to vaccination.

Raamatus on toodud immuunsust tugevdavad retseptid.

Vaktsineerimisel ma pole siiani "osalenud". Õnneks on mul olnud sõbrannasid, meditsiinharidusega, kellelt saan asjakohast nõu küsida ja kelle jutt mind on "päästnud"!!!! :)

Sellest raamatust saan mõtetele veelgi kinnitust.

Ja-peaksin tutvuma jällegi (ammu tutvutud ja unustatud) homöopaatiaga!!!

"PÄÄSTERÕNGAD":

-Orgaaniliselt kasvatatud aedviljade söömine

-Rohke vee joomine

-Värske aedviljamahla joomine

-Tervislike rasvade söömine (omega3-6 ja 9). KANEPISEEMNEÕLI!!!! 1 spl päevas.

Või: LINASEEMNEõli.

-Suhkru vältimine.

-Transrasvhapete vältimine st hüdrogeenitud taimsed rasvad. (Lugeda toidukaupade koostist, mida teen pidevalt.... ja kahjuks peab seda ikka edasi tegema kui lähed n tavapoodi).

-Pastöriseeritud piim polegi meie sõber vaid VAENLANE.

-Puuviljamahla VÄLTIDA-sisaldab (üllatus ÜLLATUS) suhkruid ja (VEEL SUUREM ÜLLATUS) - hallitust. ((( JA: suhkur ja hallitus pärsivad immuunsüsteemi!!!!!

-Vältida sealiha.

-Vältida töödeldud liha - soolatud kuivatataud liha, eriti peekon, vorst, salaami, sink ,hot dog, konservliha. Hakklihatoodetes võivad olla saastavad bakterid.

-Kohalike puuviljade söömine. Rosinaid mitte süüa (ÜSNA kurvastav avastus). Põhjus: KÕRGE SUHKRUsisaldus. Mida kõrgem suhkru, seda kõrgem ka hallitusesisaldus. :(((

-Karploomi vältida. homaar, krabi, krevett on raisasööjad, sageli saastatud bakterite ja viirustega, mis võivad immuunsust pärssida.

-Kasutage meresoola.

-Vältige mikrolaineahju.

IMmuunsusttõstavad toiduisandid:

A_VITAMIIN.

TERNESPIIM.

PROBIOOTIKUMID.

ARABINOGALAKTAAN (taimedes, porgand rõigas aeduba pirn nisu tomat, lehisepuu, päevakübar).

Lisaks on veel raamatu lõpus mitmeid retsepte. )))