Cynthia McGregor "Kui suureks kasvan, hakkan kirjanikuks"

Originaali pealkiri: "When I grow up, I want to be a writer".

1. Ärata lugeja huvi. Püüa toimetaja tähelepanu.
Klassikaline viis ajalehe artiklit alustada: vastamine viiele suurele küsimusele.
Kes? Mis? Kus? Millal? Miks?
AGA - see on vanamoodne. Kui sul on piiratud ruum ja kui sa pead mahutama võimalikult palju fakte võimalikult vähestesse sõnadesse, siis on raporteeriv lähenemine vast kõige parem. Kuid LUGEJA TÄHELEPANU võitmiseks on vaja maalida pilt.
Ajakirja või ajalehe jaoks peab arvestama maksimaalse lehekülgede või sõnade arvuga (kas 3000 või 750 sõna).
Suur osa lugejatest loevad artiklit, mille alguses on juttu KONKREETSEST ISIKUST.
Alusta oma juttu või raamatutu SÜNDMUSEGA.

"Avasõna"
Kui lugejat ei köida sinu avalõik, paneb ta ajakirja ilmselt kõrvale või vähemalt keerab ette lehekülje järgmise jutu või artikliga.

ÜLESANNE: kitj. 5 head ilukirjanduslikku ja 5 head teatmekirjanduslikku avalõiku.

VÕIMAS LÕPP
Sinu jutu lõpp peaks lugejale mõju avaldama olenemata sellest, kirjutad sa ilu- või teatmekirjanduslikku teksti.

LÕPETUSTEST
Kas lahendasid kõik jutustuses või raamatus püstitatud küsimused v.a. muidugi need, mis tahtlikult lahendamata jäid?
Tegemist on muidu HOOLETU KIRJUTAMISEGA kui jäävad lahendamata probleemid-müsteeriumid.

Tõmba otsad kokku.
Paki lõpp kokku ühte lausesse või lõiku (kui tegemist on raamatuga, siis MÕNESSE LÕIKU).
Ära lase sel venida. Teatmekirjandusliku teksti lõpetamisel võib sobida avalõigu v. - lause teema kordamine.
Mõnikord töötab ka MÕJUKA FAKTI esitamine hea lõpuna.

Veel üks mõjukas lõpetus artiklike või esseele on esitada LUGEJALE KÜSIMUS VÕI VÄLJAKUTSE.
Olenemata kas kirjutad ilukirjanduslikke või teatmekirjanduslikku teksti, VÄLDI ÜLEKASUTATUD LÕPPE.

Üks halvemaid lõppe: "... aga see on juba teine lugu".
Hea käibetõde: kui lõpetus kõlab kuidagi TUTTAVLIKULT, siis on seda juba palju kasutatud ja sellest peaks loobuma.

Sa ei ole oma jutustuse, essee või artikli lõpetamise kallal piisavalt vaeva näinud, kui sa kogemata jätad oma lugejad pead murdma järgmiste asjade üle.
KAS SEE ONGI LÕPP? VÕI ON VEEL MIDAGI?
Isegi kui jutustusel on TAHTLIKULT AVATUD LÕPP, peab see olema sõnastatud selliselt, et lugeja saab aru, et see ongi jutustuse lõpp - hoolimata sellest, et teda jäid vaevama üks või mitu lahendamata küsimust või probleemi.