TOIDUAINED, mis aitavad kiresti uinuda. Portaal limon.ee kirjutab, et nendeks on kaer (kaerajook näiteks 1%lise piimaga), kirsimahl (täiskasvanud doos on 2 klaasi päevas), täisteraleib (tarvitada pool tundi enne uinumist), taimetee meega.
SUVEMAJA TORUD korda. DELFI rubriik Moodne kodu kirjutab:
Suvemaja torud olgu isoleeritud
Enne, kui lubad suvemaja talvepuhkusele, vaata kindlasti üle torustikud, sh majja tulevad veesisendid, ja ümbritse need vajaduse korral välise lisaisolatsiooniga. Võimaluse korral kasuta suvekodus eelisoleeritud torusid.
Väline torude soojusisolatsioon vähendab kõikide torude külmumisriski. (Pahatihti paigaldatakse veetorud välisseina, kus nende külmumisoht on kõige suurem. Kui torud peavad tingimata välisseinas asuma, tuleb need eriti korralikult isoleerida.
Suure hoolega tuleb ehitada ja soojustada ka majja tuleva veetoru sisend, sest sageli külmub vesi just sokli kõrvalt üles pöörduvates torudes. Täielikult aitab torude lõhkikülmumist vältida vaid nende õige asukoht ehk see, kui torud paiknevad ruumis, kus temperatuur ei lange alla 0 °C, või kui torud on paigutatud maapinna külmumispiirist sügavamale.
Uponor pakub nii külma kui ka sooja tarbevee ja samuti küttevee jaoks eelisoleeritud torusid: sooja tarbevee torud kannavad Aqua, kütteveetorud Thermo ja külmumisvastase kaabliga külma tarbevee torud Supra nime.
Valikus on nii ühe- (Single) kui ka kahetoruline (Twin) lahendus. Sooja vett võimaldab kõige paremini transportida Quattro lahendus, kus soojustuse ja väliskesta sees on peidus neli toru: kütteveetoru, sooja tarbevee toru ja ning kaks ringlusvoolutoru. Sellisesse lahendusse üldjuhul külma vett ei lasta, sest juua tahab inimene ikka jahedat ja värsket vett. Peale selle jahutaks külm joogivesi ühises kestas ka küttevee.
Eelisoleeritud torude soojustusmaterjalina kasutatakse eristatud mullidega PEX-vahtu. See materjal ei vanane ja seega pole soojakao suurenemist karta.
Uponori eelisoleeritud toru on painduv ja seda saab paigaldada ühes tükis, ilma et oleks tarvis teha maa-aluseid ühendusi: liitmikud asuvad hoones sees ja neid saab alati kontrollida. Säärase toru võimalikud külmakahjustused on välditavad, sest elastne isolatsioonikiht lubab torul vajaduse korral paisuda. Pole karta ka isolatsiooni kahjustumist või murdumist painutamisel: kui koormus kaob, võtab elastne materjal oma esialgse kuju.
DR: LEVIN JAGAB TOITUMISENÕU. DELFI naisteka rubriigis on katkendid dr. Levini raamatust "Dr. Levini tervisenõuanded. Tervisest ja toitumisest kogu perele".
Põhieesmärk on see, et meie seedesüsteemis saaksid kõik toiduained lõpposakesteks laguneda. Kui seda ei juhtu, tekib väiksemal või suuremal määral tõrkeid kogu seedesüsteemi töös ja hiljem inimese tervises. Lahustoitumise alus on see, et valgud ja süsivesikud — ning viimastel aastatel räägitakse ja kirjutatakse sellest üha rohkem — et ka valgud ja rasvad ei sobi omavahel kokku.
Piimatooted on omaette toit
Kui võrdleme kitse- ja lehmapiima, siis kvantitatiivselt on nendes süsivesikuid sama palju, kuid kitsepiima valgu kvaliteet on inimorganismile palju kergemini seeditav. Võime piimatooteid süüa juur- ja puuviljadega, mis ei sisalda tärklist ehk teiste sõnadega süsivesikuid.
Seega — kui tahame süüa juustu, siis võime seda süüa koos kurgi, sibula, peterselli, paprika, selleri, oliivide, sidruni või greibiga, sest need ei sisalda tärklist. Kindlasti aga ei tohiks süüa juustu koos leivaga, mis ometigi on nii tavaline söömisviis. Traditsioonilised võileivad on seega täiesti vale toitumine!
Piima kui jooki peaks suhtuma kui eraldi sööki. Näiteks ei tohiks leiva peale üldse piima juua! Miks? Aga sellepärast, et piim katab leiva osakesed kilena ja meie seedetrakti fermendid ei pääse neile ligi, et alustada korralikku seedimisprotsessi.
Liha- ja kalatooted
Liha- ja kalatooteid oleks soovitatav mitte ühel ajal süüa. See on raskesti seeditav toit, mis koos süües n-ö akumuleerub. Kui mõelda sellele, mida pakutakse vastuvõttudel ja pidusöökidel, siis teame, et eelroaks pakutakse näiteks kala ja põhiroaks liha, ja see on õige toitumise mõistes väga vale asi.
Liha — nii linnu-, looma- kui ka metsloomaliha — ja kala võib süüa nii juur- kui ka puuviljadega, mis ei sisalda tärklist ehk siis kurgi, sibula, lehtsalatiga jms.
Mitte mingil juhul ei tohiks süüa liha või kala kartuli, kapsa ega leivaga või mistahes teiste leivatoodetega. Samuti ei sobi liha ega kala koos süüa riisi, maisi, rukki, tatra või hirsiga.
Muna
Munatooted sobivad samuti kokku puu- ja juurviljadega, mis ei sisalda tärklist. Kartul näiteks seetõttu munaga üldse kokku ei sobi, küll aga sobib munaga roheline salat.
Juurviljad
Kõiki juurvilju võib süüa omavahel koos ning seente, kartuli, leivaga. Samuti sobivad juurviljade juurde riis, mais, rukis, tatar, hirss.
Pähklid, puuviljad ja marjad
Pähkleid, puuvilju ja marju tuleks süüa teistest toidugruppidest eraldi, aga omavahel koos sobivad nad hästi.
Melon ja arbuus
Melonit ja arbuusi tuleb süüa teistest toidukordadest eraldi, need on omaette toidud. Diabeetikud peavad aga nende viljadega hoo- piski piiri pidama.
Mida süüa ja mida mitte süüa?
Kiivi
Kiivi on üks väga hea puuvili. Temas on palju C-vitamiini ja temas sisalduvast triptofaanist moodustub serotoniin.
Šokolaadid, tee ja kohv, alkohol
Kes tahab süüa magusat, siis oleks hea süüa tumedat šokolaadi. Miks on tume šokolaad hea? Aga sellepärast, et selles šokolaadis on vähe rasva ja selles sisalduvast triptofaanist moodustub serotoniin, mis on oma olemuselt heaoluhormoon.
Kohvi kohta on palju erinevat infot, aga tähtis on teada, kas konkreetsele inimesele kohv sobib või mitte. Üks on aga kindel — kohv ja piim kokku ei sobi! Kohvi ei tohiks juua enne sööki, kui kõht on tühi.
Alkoholi teemast on huvitav, et see, kellele sobib must tee, sellele inimesele sobib ka konjak. Kellele on lubatud valged viinamarjad, siis talle sobib ka valge vein, kellele sobivad punased viinamarjad, sobib punane vein.
Sageli öeldakse, et prantslased on terve rahvas, sest nad joovad iga toidukorra kõrvale punast veini. See võib nii olla, aga me ei tohi unustada, et nemad on teinud seda aastasadu, nende organism on sellega kohanenud.
Piparmünt
Piparmünt on hea, sest temas on palju foolhapet ja see aitab võidelda depressiooniga. Seal on ka palju B9-vitamiini.
Kui sööme päevas 50 g tumedat šokolaadi, ööpäevas ühe kiivi ja 70 g piparmünti, siis pole toidulisandeid vajagi!
Õlid
Kui tahame kasutada õlisid, siis tuleks kindlasti eelistada külmpressõlisid, extra virgin-õlisid.
Sool
Rääkides soolast, siis kõige parem on kasutada meresoola, mitte kunstsoola.
Suhkur
Rafineeritud valge suhkur ei sobi kellelegi. Kõige parem on rafineerimata ehk pruun suhkur või toorroosuhkur. NB! Tuleb tähele panna, et mitte osta rafineerimata suhkru pähe kogemata tavalist pruuni suhkurt, mis on tegelikult pruuniks värvitud valge suhkur!
Puljongid
Ettevaatlikult peab suhtuma puljongitesse. Puljongil on omadus mao limaskesta ärritada. Poepuljong on kontsentraat ja sisaldab enamasti palju sünteetilisi lisaaineid. Kui me ei taha ärritada seedetrakti ja mao limaskesta ning me tahaks kaasa aidata, et meie fermentsüsteem töötaks optimaalselt, siis peaks taolist kontsent- raati igal juhul vältima.
Äädikas
Ei soovitata süüa äädikat ja seda sisaldavaid marinaade. Õunaäädikas on teine asi — osadele see sobib, aga osadele inimestele siiski mitte.
Värvi-, lõhna- ja magusained, krõpsud, närimiskummid, muu keemia ei sobi ühelegi inimesele.
Majonees ei sobi peaaegu kellelegi.
Margariinid
Kunagi kui NSVL-i ajal Soomes või Saksamaal käisin, nägin, et kõik ostavad margariini. Ostsin ka. Küll oli maitsev tol hetkel see asi! Mäletan, et sel ajal kiideti veel takka, et margariin alandab kolesterooli…, mis on üks suurim vale üldse! See on lausa häbiväärne, kuidas meid kui heauskseid kliente lollitatakse!
Konservid, pakendimahlad
Konserve ja pakendimahlu ei soovitaks süüa kellelgi. Konservid on mõeldud kosmonautidele, neid võiks kasutada nii vähe kui võimalik. Kindlasti ei ole konservide koht laste toidulaual.
Pakendimahlad on kõik keemia. Mulle tundub, et osas tomatimahlades ehk polegi tomateid! Naturaalsemad mahlad on sageli klaaspurkides, aga kõige õigem on mahlu ise teha, mitte poest osta.
Gaseeritud joogid
Ei soovita juua ühtegi gaseeritud jooki, eriti halvad on pepsid, koolad, limonaadid — lastele on see täiesti keelatud!
Vahet ei ole, kas tegemist on suhkrul või suhkruasendajatel põhinevate jookidega — mõlemad on halvad.
Diabeet on otseselt seotud suhkruasendajatega — näiteks aspartaam ei ole midagi muud kui odav suhkruasendaja. Organism seda ei omasta. Kui suhkruasendaja suhu pista, siis hakkab pankreas tootma insuliini. Insuliin nõristub, aga glükoosi ei tule — organismis tekib omamoodi segadus. Ilmselt just suhkruasendajad ongi üks mitmest põhjusest, miks on hakanud inimeste seas viimastel aegadel nii palju suhkruhaigust levima.
Toidu valmistamine
Toiduks ei tohiks kasutada suitsetatud ja praetud toitusid. Suitsetatud toitude puhul peab olema eriti tähelepanelik, sest see tehnoloogia, mida praegu kasutatakse, on kõigile täiesti vastunäidustatud.
Hoopis iseasi on siis, kui suitsutatud on lepapuusuitsus, vana kombe kohaselt, sel juhul säilitavad tooted oma naturaalsuse.
Hea ei ole ka toidu praadimine, sest näiteks võiga praadides tekib toidus palju kantserogeene, samuti mõjub see pärssivalt meeste seksuaalsusele.
Samuti ei soovitata liha, kala, linnuliha hautada. Hautada võib vaid juurvilju.
Kuidas toitu valmistada?
Kõige parem toidu valmistamise viis on grillimine, ennekõike õhkgrill, praeahjugrill, barbeque. Parim on mangaalgrill.
Järgmisena võiks sobida toitude aurutamine ja vokkimine. Seejärel küpsetamine praeahjus, siis soolamine (kõrg-vererõhutõvega inimesed peaksid ka soolatud toitu tarbima ettevaatlikult), seejärel on paremuselt järgmine külmkuivatus ehk vinnutamine, siis järgneb keetmine ja viimasel kohal toore kala ja liha söömine. Toorest lihast aga võime juhul, kui see pole kvaliteetne, saada hoopis igasuguseid haigusi. Kui toorest liha üldse süüa, siis kindlasti mitte rohkem kui üks kord nädalas.
Väga hea valik igaks söögikorraks on kõikvõimalikud köögiviljad, mida võiks võimalikult vähe töödelda.
KÕIK TAIMETOIDUMESSILE. Mess on tasuta! Mess toimub 1. novembril 2014 kell 11-18 Mustika keskuses. (Lisainfo: http://www.taimetoidumess.ee/index.php?lang=et)
10 ORGANISMI NÕRGENDAJAT. Õhtuleht loetleb need üles:
1. Saastunud õhk -raskendab organismis immunsüsteemiks vajalike rakkude teket ja põhjustab põletikukoldeid. Linnas elades võiks investeerida õhupuhastajasse.
2. Istuv eluviis - aeglustab ainevahetust ja omakorda toitainete imendumist. Seetõttu võiks iga tunni järel võimalusel käia õues või ringi, kas või vett joomas. Need liigutused aitavad organismi taas ellu äratada.
3. Valed ilutooted − jumestuskreem, huulepulk ja muud kosmeetikatooted jõuavad läbi naha ka organismi. Paljud ilutooted sisaldavad toksilisi aineid ning kuna organism pole harjunud neid lagundama, võivad need nõrgendada ka immuunsüsteemi.
4. Sööd rämpstoitu − kiirtoit ja jahupõhised maiused on küll head, ent liigne kogus halbu süsivesikuid ei mõju hästi sinu organismile. Süüa tuleks võimalikult kiudainerikkaid toite ja valida pigem täisteratooted. Veel parem variant on loobuda valgest jahust ja viljatoodetest.
5. Unepuudus − kui sinu keha ei suuda toota piisaval määral melatoniini, ei suuda immuunsüsteem toota valgeid vereliblesid, mis ravivad keha ja tõrjuvad baktereid. Igal öösel tuleks magada seitse kuni kaheksa tundi, et tagada maksimaalselt hea kaitse kehale.
6. Liiga palju proteiini − proteiini üleliigne tarbimine, eriti loomalihast saadud proteiin, põhjustab teatud hormooni ületootmist, mille tagajärjel kiireneb organismis vananemisprotsess ja immuunsüsteem nõrgeneb. Päevasest annusest peaks proteiin moodustama kuni kümme protsenti. Kui ka see ei aita, tuleks vähendada tarbimist viie protsendini.
7. Veedad enamiku päevast üksi − üksikud inimesed on vastuvõtlikumad stressile, nii et ühtlasi kannatab ka nende immuunsüsteem. Veeda aega koos sõprade, töökaaslaste või isegi naabritega. Mida sotsiaalsem oled, seda paremini suudad ka nakkustele vastu panna.
8. Stress − kuigi võid arvata, et teed pinge all paremini tööd, tõstab stress kortisoolide taset, mis omakorda vähendab nt testosterooni ja östrogeeni taset. Kui hormoonid pole tasakaalus, ei vasta ka immuunsüsteem välistele ärritajatele nii kiiresti. Kui oled pidevalt pinges või stressis, tuleb sul lihtsalt ära õppida, kuidas end vabaks lasta ning mõelda järele, kas annaks stressiallikaid vähendada.
9. Liiga vähe kasulikke rasvu − küllastunud rasvu tuleks vältida, ent heal rasval, mida saab nt kalast, avokaadost ja pähklitest, on põletikuvastane toime, mis aitab reguleerida immuunsüsteemi. Lisa oma menüüsse rohkem kala, mandleid ja sellerit, vähenda valmistoidu ning loomaliha osakaalu.
10. Jooga ei kuulu trennirutiini − kuigi igasugune füüsiline aktiivsus aitab turgutada immuunsüsteemi, stimuleerib jooga nii vereringet, seedetrakti ja närvisüsteemi. Kui sa ei taha proovida joogat spordiklubis, võid proovida harjutusi teha ka kodus.
RAUAPUUDUS TEKITAB VÄSIMUST JA MÄLUHÄIREID: http://buduaar.ee/Article/article/rauapuudus-tekitab-vasimust-ja-maluhaireid-vaata-mida-suua-2
Raud on vajalik kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapniku transportiva aine hemoglobiini tootmiseks, aju arenguks ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka teistes kudedes. Rauapuuduse tagajärjel vere punaliblede hapnikukandmisvõime väheneb ning võivad tekkida hapnikupuuduse nähud. Lastel avaldub rauavaegusaneemia tavaliselt tähelepanu ja mäluhäiretena ning suureneb risk haigestuda sagedamini hingamisteede viirusinfektsioonidesse.
Mida teha, kui sa tunned ennast väsinult? Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus! Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda - seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.
Rauavaeguse tundemärgid:
-Nahk ja limaskest on kahvatud
-Oled väsinud ja kõigest tüdinenud.
-Kannatad alatihti peavalu.
-Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja.
-Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama.
-Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu.
-Raske on millelegi keskenduda.
-Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama.
-Lõhed tulevad suunurkadesse.
Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel - hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.
Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks.
Rauda vajame närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja arenemiseks. Kui lootel või kasvaval lapsel on rauavaegus, siis võib see häirida kesknärvisüsteemi arengut. Lihastes hapnikku akumuleeriva proteiini moodustamiseks on vaja rauda. Rauavaegus nõrgendab muu hulgas ka lihasjõudu.
Toidus sisalduvast rauast imendub ainult 10 - 15 protsenti. Organismi kasinate rauavarude puhul raua imendumine tõhustub. Näiteks raseduse ja imetamise ajal peaks raua imendumine isegi neljakordistuma.
Loomsetes toodetes sisalduv raud imendub paremini kui taimede oma. Imendumist soodustavad C-vitamiin ja ka teised orgaanilised happed.
Söögi kõrvale võib juua apelsinimahla, et raud paremini imenduks. Salatit ja muud värsket kraami on samuti kasulik igale söögikorrale lisada, nii omastatakse rauda paremini.
Kuigi palju kaltsiumit sisaldav toit üldiselt nõrgendab raua imendumist, sobib piim hästi toidulauale, sest ei ole tõestatud, et piim häiriks raua omastamist. Veinide rauasisaldus on väike, rauasaamise allikateks need ei kõlba, kuigi on ka vastupidist nõu antud.
Raua imendumine organismis on täpselt reguleeritud. Kui rauavarud on küllaldased, siis ei imendu rauda üldse. Iga päev rikkalikult liha süües võib aga siiski rauavarusid liigselt suurendada.
Päriliku haiguse või kroonilise maksahaiguse tõttu võib raua imendumist reguleeriv mehhanism vigastatud saada. Siis koguneb rauda organismi liiga palju ja tagajärjeks on diabeet, maksatsirroos või naha hüperpigmenteerumine.
Rauatablette ei tohiks võtta liiga palju, kõige suurem lubatud päevane annus on 50 milligrammi. Ülemäärane raud on mürk. Vanuritel võib suur annus põhjustada maoverejooksu.
Mida süüa tasuks?
Parimad toidud rauaallikatena on veri ja maks, hea on ka punane liha. Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast.
Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda.
Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba, ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt.
Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele.
Mida teha, kui sa tunned ennast väsinult? Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus! Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda - seepärast tekib neil rauavaegus kergemini.
Rauavaeguse tundemärgid:
-Nahk ja limaskest on kahvatud
-Oled väsinud ja kõigest tüdinenud.
-Kannatad alatihti peavalu.
-Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja.
-Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama.
-Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu.
-Raske on millelegi keskenduda.
-Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama.
-Lõhed tulevad suunurkadesse.
Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel - hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis.
Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks.
Rauda vajame närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja arenemiseks. Kui lootel või kasvaval lapsel on rauavaegus, siis võib see häirida kesknärvisüsteemi arengut. Lihastes hapnikku akumuleeriva proteiini moodustamiseks on vaja rauda. Rauavaegus nõrgendab muu hulgas ka lihasjõudu.
Toidus sisalduvast rauast imendub ainult 10 - 15 protsenti. Organismi kasinate rauavarude puhul raua imendumine tõhustub. Näiteks raseduse ja imetamise ajal peaks raua imendumine isegi neljakordistuma.
Loomsetes toodetes sisalduv raud imendub paremini kui taimede oma. Imendumist soodustavad C-vitamiin ja ka teised orgaanilised happed.
Söögi kõrvale võib juua apelsinimahla, et raud paremini imenduks. Salatit ja muud värsket kraami on samuti kasulik igale söögikorrale lisada, nii omastatakse rauda paremini.
Kuigi palju kaltsiumit sisaldav toit üldiselt nõrgendab raua imendumist, sobib piim hästi toidulauale, sest ei ole tõestatud, et piim häiriks raua omastamist. Veinide rauasisaldus on väike, rauasaamise allikateks need ei kõlba, kuigi on ka vastupidist nõu antud.
Raua imendumine organismis on täpselt reguleeritud. Kui rauavarud on küllaldased, siis ei imendu rauda üldse. Iga päev rikkalikult liha süües võib aga siiski rauavarusid liigselt suurendada.
Päriliku haiguse või kroonilise maksahaiguse tõttu võib raua imendumist reguleeriv mehhanism vigastatud saada. Siis koguneb rauda organismi liiga palju ja tagajärjeks on diabeet, maksatsirroos või naha hüperpigmenteerumine.
Rauatablette ei tohiks võtta liiga palju, kõige suurem lubatud päevane annus on 50 milligrammi. Ülemäärane raud on mürk. Vanuritel võib suur annus põhjustada maoverejooksu.
Mida süüa tasuks?
Parimad toidud rauaallikatena on veri ja maks, hea on ka punane liha. Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast.
Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda.
Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba, ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt.
Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele.
LIITIUMIGA KRAANIVESI - hea psüühikale: Psüühikahäired ja suitsiidid on tõsine rahvatervise probleem kõikjal maailmas, juba aastaid pakuvad teadlased järjepidevalt, et üks töötav strateegia oleks liitiumisisalduse suurendamine joogivees. Eestis pole terviseamet vastavat ainet kraanivees uurinud.
Paljud riigid on võtnud eesmärgiks töötada välja ennetusprogramme, et vähendada suitsiidide arvu, kirjutas USA Riikliku Tervishoiu Instituudi andmebaas PMC. Enesetappude vähendamiseks on võetud kasutusele mitmesuguseid meetmeid nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil, sh farmakoloogilisi.
Ent märkimisväärne arv uuringuid näitab, et just liitium vähendab oluliselt patsientide suremust meeleoluhäirete tõttu. Seepärast on ka viimased teadusuuringud Ameerikas otsinud seoseid liitiumisisalduse ning suitsiidi suremuskordaja vahel üldpopulatsioonis. Kõik need tööd on näidanud, et kõrgem liitiumisisaldus joogivees võib olla seotud madalama suitsiidiriskiga ühiskonnas.
Liitium on looduslikult esinev element, mitte molekul nagu enamik ravimeid ja Ameerikas sõltub selle esinemine paljuski geograafilisest asukohast. Liitiumi tase erineb piirkonniti suuresti, alates tuvastamatust ehk nulltasemest kuni 0,170 milligrammini liitris. See kogus on tegelikult vähem kui tuhandik sellest, milline on minimaalne päevane ravimiannus neile bipolaarsete häirete ja depressiooni käes vaevlevatele patsientidele, keda antidepressandid ei aita.
Kuigi see tundub imelik, et nii mikroskoopilisel kogusel liitiumil, mida põhjaveest leitakse, võiks olla mingi oluline meditsiiniline toime, leiavad teadlased üha rohkem uurides aina enam tõendeid kasuliku mõju kohta, kirjutas The New York Times.
Teadustööde tulemused viitavad, et ka suhteliselt väiksel kogusel liitiumil võib olla kasulik mõju. Liitium näib vähendavat enesetappude arvu märgatavalt ja võib isegi soodustada aju tervist ning meeleolu. Paraku ei ole ka USAs The New York Timesi sõnul paljud kogukonnad selle kasudest teadlikud – hoolimata teadusartiklitest ei pane üldsus neid leide justkui tähele.
Liitiumi kasulike toimete kohta tuli algselt infot juba teadustöödest 1970ndatel, kui loomkatsete tulemusena leiti, et nende loomade hulgas, kes tarbisid vähem liitiumi, oli kõrgem suremus, samuti oli neil kõrvalekaldeid paljunemises ja vaimses tervises.
1990. aastal järeldas Texases läbiviidud teadusuuring, et inimeste seas, kes tarbisid vähem liitiumi, oli ka märgatavalt rohkem enesetappe, mõrvu ja vägistamist. Sellel grupil, kelle joogivesi kõige enam liitiumi sisaldas, esines suitsiide pea 40 protsenti vähem kui kõige väiksema liitiumi tarbimisega rühmal. Sarnastele tulemustele jõudsid jaapanlased pea kaks kümnendit hiljem, seejärel kreeklased, austerlased.
Eestis olid enesetapud 2012. aastal surmapõhjustest 8. kohal, viies meie seast 237 inimest.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Tarbija24-le, et paraku puuduvad ametil andmed liitiumisisalduse kohta Eesti joogivees, kuna Eestis rutiinse joogivee seire puhul liitiumisisaldust ei uurita. Samas tunnistas ta, et selline teadmine liitiumi kohta on olnud juba mõnda aega.
