Jälle on käes see aeg aastast, mil loodus emake oma lapsi rikkaliku toidulauaga kostitab. Linnas maiustavad puude latvades sajad siidisabad. Paraku ei taju pisikesed linnud hoonete suuri vastu peegeldavaid aknaklaase ja kokkupõrke tagajärjel saavad nad põrutada, vigastada või koguni surma.
Täna lendas tohutu pauguga esimene siidisaba vastu minu koduakent. Ehmatus oli suur, nagu oleks keegi lumepalliga vastu akent visanud. Aknast välja uudistades nägin maas siputavat abitut lindu - ja nii juhtub kahjuks igal aastal ja üsna tihti. Jooksin kiiresti õue, et linnukest aidata. Õnneks oli ta suutnud juba ise paugust toibuda ja lendas omal jõul ja tiivul minema. Paraku, igakord need kokkupõrked nii hästi lõpe.
Eesti Ornitoloogiaühing on kutsunud üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Suureks abiks oleks seegi, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.
Vastu hoonete klaaspindu lendamist juhtub lindude rändeperioodil kahjuks väga sageli. Eelkõige on see probleem kõrgematel korrustel ja nurgapealsetel või läbi ruumi paistvatel akendel. Sagedamini toimuvad kokkupõrked klaaspindadega lindude aktiivsel rändeteel, massiliste toitumiskohtade juures (näiteks pihlakad, õunapuud jt puud) ning ka lindude talvise toidumaja juures. Heal juhul lõppeb see linnule põrutusega ning ta toibub, halvemal juhul järgnevad tõsised vigastused või silmapilkne hukkumine.
Siidisabad ehk viristajad pesitsevad meist põhja- ja kirdepool ning Eestis on nad iga-aastased läbirändajad ja talvitujad. Tänavu on neil kenadel suletutiga lindudel aga invasiooniaasta, mis tähendab, et neid on saabunud Eestisse tavapärasest kümneid kordi rohkem.
No comments:
Post a Comment