Friday, February 19, 2010

Ave Maria : sacred arias and choruses


Plaadil on 16 pala vaimulikust muusikast. Tuntud teosed pärinevad 11 erinevalt autorilt barokist romantismini, on aariaid, koorinumbreid ja vaimulikke laule.

Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Maria oli Jeesuse ema. Kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja. Ave Maria ladinakeelsele tekstile on palju kordi muusikat loodud. Üks kõige tuntumaid seadeid, mida ka siin plaadil saame kuulata, pärineb Charles Gounod'lt aastast 1859, mis lisas Johann Sebastian Bachi esimesele eelmängule prelüüdile) "Hästitempereeritud klaviirist" sõnad ja meloodia. Charles Gounod on seadnud seda teost erinevatele koosseisudele, siin saame kuulata sopranit koos orkestriga.

Baroki ühelt suurkujult Johann Sebastian Bachilt saame kuulata koraali "Jesu bleibet meine Freude" (e.k. "Jeesus jääb mu rõõmuks"). Teos on pärit kantaadist "Herz und Mut und Tat und Leben" (e.k. "Süda ja suu ja teod ja elu"), aaria on tuntud ka ingliskeelse pealkirja "Jesu, joy of man's desiring" järgi.

J. S. Bachi aaria "Bist du bei mir" (e.k. "Ole minuga") päritolus on kaheldud, mõnikord on autoriks märgitud ka Bachi kaasaegne, saksa
helilooja Gottfried Heinrich Stölzel.

Kolm pala on ka inglise heliloojalt Georg Friedrich Händelilt: tuntud aaria "Lascia ch'io pianga" (e.k. "Las ma nutan") on pärit varasel perioodil kirjutatud ooperist "Rinaldo". Hilisemast ooperist "Serse" (ehk Xerxes) saame kuulda tenori aariat "Ombra mai fu" (e.k. "Kunagi pole seal olnud varju"). Samuti on võimalik kuulata oratooriumi "Messiase" kuulsat Hallelujah-koori.

Wolfgang Amadeus Mozartilt on plaadil kolm ladinakeelset teost.
"Laudate Dominum" (e.k. "Kiitke Jumalat") on viies number teosest
"Vesperae solennes de confessore". Muusika on kirjutatud vespriks ehk õhtuse jumalateenistuse jaoks.
Moteti "Ave verum corpuse" (e.k."Ole tervitatud, tõeline Keha") tekst põhineb 14. saj. Lõuna-Saksamaa Reichenau kloostrist pärit poeemil ja on püsinud muutumatuna siiani. Sarnaselt Ave Maria tekstiga on seda
viisistanud paljud heliloojad. Nii ka W. A. Mozart aastal 1791.
Moteti "Exsultate, jubilate" (e.k. "Rõõmusta, ole rõõmus") kirjutas Mozart itaalia kastraatlauljale Venanzio Rauzzinile, kes tema ooperites oli esitajana tegev. Praegusel ajal on teose esitajateks peamiselt sopranid.

Kuulsa armastuslaulu "Caro mio ben" (e.k. "Sina oled kõik mu õndsus") autorluses kaheldakse, kas teos on pärit Tommaso Giordani või Giuseppe Giordani sulest. Peamiselt on kirjas heliloojana siiski Tommaso Giordani nimi.

Romantismi esindaja Schuberti "Ave Mariat" teavad paljud. Originaali nimega siiski "Ellens dritter Gesang" ("Ellens Gesang III") pärineb aastast 1825, kui Schubert oli 28-aastane. Teksti aluseks on inglise poeedi Sir Walter Scotti poeem "The lady of the lake" (e.k. "Järve naine"), saksakeelse tõlke autor on Adam Storck. Elleni laule on kolm. Antud laul, tuntuks saanud ka pealkirja "Ave Maria" nime all, on Elleni kolmest laulust viimane, kus poeemi tegelane Ellen Douglas palvetab Neitsi Maarja poole. Originaalis on teos häälele ja klaverile, siin kuuleme hääle (soprani) ja orkestri varianti.

George Bizet on tuntuks saanud eelkõige oma ooperiga "Carmen". Vaimulik teos "Agnus Dei" (e.k."Issanda Tall") põhineb Bizet teise orkestrisüidi "L'arlésienne" osal Intermezzo. Teist orkestrisüiti Bizet ise ei kirjutanud, see sai valmis peale tema surma, autoriks lähedane sõber Ernest Guiraud. Guiraud lisas ladinakeelse teksti ja andis teose välja Bizet nime all.

Itaalia ooperihelilooja Gaetano Donizetti vaimulik teos "Ave Maria" on aastast 1842. Originaalkoosseisuks on sopran, segakoor ja orkester, mida kuuleme ka siin.

Cesar Franckil on "Panis angelicusest" (e.k. "Inglite leib" või ka "Inglite elatis") kaks koosseisu. Esimene on sopranile, tenorile, bassile ja orkestrile. Teises soleerib tenor ja saadavad orel, klavessiin, tshello ja kontrabass. Siin plaadil on tehtud omakorda seade - tenorile ja orelile on kõrvutatud segakoor ja orkester.

Fauré "Reekviemist" ("Requiem") on plaadil võimalik kuulata osa "Pie Jesu". Kuigi "Pie Jesu"-nimelisi teoseid on mitmeid, on Fauré "Pie Jesu" kohta on prantsuse helilooja Saint-Saëns öelnud: "Mozarti "Ave verum corpus" on üks ja ainus, nii on ka Fauré "Pie Jesu"."

Ludwig van Beethoven "Die Ehre Gottes aus der Natur" on kuuelaululise tsükli neljas laul 1801. aastast. Sõnade autor saksa poeet Christian Fürchtegott Gellert. Eestikeelse pealkirja all "Kõik taevad laulvad" on teos olnud mitmeid kordi ka meie laulupidude kavas. Algselt loodud koosseisule hääl ja klaver, on siin klaveri asemel orkester.

Plaadil on suurem osa esitajatest Ungari muusikud. Rikka häälevarjundiga sopran Ingrid Kertesi, kes töötab põhiliselt Budapesti Riigiooperi koosseisus, esitab siin plaadil viit teost. Sopranite valikust saab kuulata veel Anna di Mauro, Priti Coles ja Lisa Beckley esitust.
Meeshäältest on esindatud tenor Joszef Mukk. Kooridest laulavad Ungari Raadio koor, Scholars Baroque Ensemble, Kosice Õpetajate koor, Ungari Riigiooperi koor. Lisaks on hea võimalus nautida plaadilt Inglismaa juhtiva kontsertorganisti Colm Carey mängu. Dirigentideks on ungarlased Matyas Antal ja Laszlo Kovacs, Austriast Johannes Wildner, Suurbritanniat esindab Jeremy Summerly.

Käes on talv, ammuoodatud kohev lumi on maha sadanud ja lisa tuleb iga päevaga - talvemeeleolu aina tõuseb. Aina kiiremas tempos liigub ka kogu elu meie ümber. Kuulates käesolevat plaati, on hea võimalus aeg maha võtta, pidada iseendaga väike sisemonoloog ja koguda kaminatule või küünlatule paistel mõned rahutoovad mõtted. Hingeavardava mõjuga muusika kestab kokku pisut rohkem kui üks tund.
Head muusikanautimist!

No comments:

Post a Comment