Bruno Lukk (1909-1991)Tänapäeva eesti pianismi on raske ette kujutada ilma Bruno Luki koolkonnata.Bruno Lukk oli täielikult pühendunud muusikale ning oma õpilastele, keda kokku lugedes tuleks umbkaudu 80. Legendaarse muusikapedagoogi ja pianisti sünnist möödus 30. juunil 2009. aastal 100 aastat.
„Pedagoogika on minu elu kirg, sisu ja mõte. Mul on olnud palju huvitavaid õpilasi. Siiski, iga inimene on omaette maailm. Igaühele tuleb rääkida erinevaid asju ja ka erineval viisil. Kõige tähtsam õpetajatöös on teadlikkus. Tuleb täpselt teada, mida tahad õpilaselt saavutada“, räägib pikaaegne pedagoog.
Bruno Lukile oli iseloomulik suur nõudlikkus oma õpilaste suhtes, autoriteksti austus. „Kunagi ei tohtinud viia midagi noodist, kohe esimeseks tunniks pidi kõik olema peas, see oli endastmõistetav“, meenutab oma õpinguid Bruno Luki tolleaegne õpilane Toivo Nahkur. Heliredelite harjutamise suhtes on õpilastele jäänud vastakad arvamused - kas nende harjutamine on ikka vajalik või mitte. Professor vastab (Toivo Nahkuri raamatus „Vestlusi Bruno Lukiga“) ise nii: "Heliredeleid tuleks aga harjutada küll".
"Võtame selle Platte"Iganädalaselt toimusid harivad muusikakuulamise õhtud professori juures kodus. Plaate, mida tol ajal polnud Eestist (ja kogu Nõukogude Liidust) saada, tõi professor Saksamaalt. Lisaks klaveriteostele kuulati veel kammer- ja ooperimuusikat. Bruno Luki sagedane soovitus oma õpilastele oli: „Kuulake keelpille, puhkpille ja eriti lauljaid, häid lauljaid!“ Professori lemmikuteks olid lauljatest Maria Callas ja Elisabeth Schwarzkopf, lemmikpianistideks aga Artur Schnabel, Claudio Arrau, Alfred Brendel, Alicia de Larrocha. Mõnedesse pianistidesse suhtus Bruno Lukk kõrge kriitikameelega nende seas oli ka näiteks Vladimir Horowitz.
Millise teose võtaksite kaasa üksikule saarele?
Sellele küsimusele vastaks professor Bruno Lukk: „Schuberti Suure sonaadi B-duur 126“.
Schubert oligi tema üks lemmikheliooja, veel kuulusid nende hulka Wolfgang Amadeus Mozart ja Paul Hindemith. Aga Skrjabini ja Rahmaninovi muusikat ta repertuaari hulgas ei soosinud.Tartu-Riia-Berliin
Bruno Lukk alustab klaveriõpinguid õe Gerda Luki juhendamisel, jätkab Martha Bäthge erastuudios ning sama õpetaja juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. „Martha Bäthge oli kohalik sakslane, õppinud Moskva Konservatooriumis, aga seda mitte lõpetanud. Tal oli ma erastuudio“. "Riia Konservatooriumisse sattusin 1927. aastal pärast keskkooli lõpetamist Tartus, muusikakooli ma ei lõpetanud". Õpetaja Martha Bäthge kolib Riiga-see on üks põhjus, miks Bruno Lukk sinna õppima asub. Ka ei ole tal soovi õppejõudu vahetada, et Tallinnas näiteks edasi õppida. Teiseks on soov lõpetada kaugõppes (ehk eksternina). 1928. aastal, mil Bruno Lukk lõpetab Riia Konservatooriumi ja läheb ta ennast mõneks aastaks täiendama Berliini. „Täiendasin ennast Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, Musik-Hochschule's, sinna sattusid inimesed, kes olid juba lõpetanud mõne tolleaegse konservatooriumi. Ühele kohale tuli kolm kuni neli soovijat-konkurents oli võrdlemisi tihe". Bruno Luki muusikateooria õppejõuks Berliinis saab helilooja Paul Hindemith, kelle "teadmised olid entsüklopeedilised".
1939. aastal asub Lukk pedagoogina tööle Tartu Kõrgemasse Muusikakooli ja 1940. aastast kuni surmani töötab ta klaveriõppejõuna Tallinna Konservatooriumis. Bruno Luki enda ja tema rajatud koolkonna puhul tuleks esile tõsta kõrget kõlakultuuri, intellektuaalset lähenemist teosele, selgelt väljatöötatud faktuuri ja peent pedaliseerimiskunsti.
Nõutud solist, ansamblist ja pedagoog
Bruno Lukk debüteeris solistina 1931. aastal Riia Konservatooriumi saalis, samal aastal esines ta esmakordselt ka Eestis. Eriti kõrgelt oli Lukk hinnatud eesti muusika esitajana (Mart Saar, Heino Eller, Arvo Pärt jpt).
Lisaks solistitegevusele on tähelepanuväärne Bruno Luki tegevus ansamblistina, millest kaalukaim on üle 40 aasta kestnud koostöö pianist Anna Klasiga. Duo esines esmakordselt 1943. aastal Moskva Konservatooriumi Väikses saalis. Igal hooajal anti kaheksa kuni kaksteist kontserti, duo repertuaari kuulus nii klassikaline kui ka kaasaegne muusika. Kahjuks ei saanud duo kordagi esineda väljaspool Nõukogude Liidu piire, mis aga oleks saanud kindlasti tohutu menu osaliseks. Mis oli Bruno Luki ja Anna Klasi duo puhul erakordne-nad esitasid alati teoseid peast. „Leivanumbriks“ kujunes Schuberti Fantaasia f-moll Op. 103.
Lisaks kuulusid Bruno Luki ansamblipartnerite hulka Jüri Gerretz, Peeter Paemurru, Mari Tampere, Ludmilla Dombrovska-Keis, Jaan Reinaste jt.
Raamatus on kronoloogilises järjestuses professori (mõnede) õpilaste meenutused oma õpetajast. Mälestusi jagavad Erna Saar, Leelo Kõlar, Evi Ross, Arbo Valdma, Toivo Nahkur, Kalle Randalu, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana, Mati Mikalai ja mitmed teised. Veel kirjeldavad oma koostöökogemusi mitmed ansambli- jalavapartnerid nagu viiuldaja Mari Tampere-Bezrodnõi, laulja Ludmilla Dombrovska-Keis ja samuti pikaaegne kolleeg Tallinna Konservatooriumist pianist Ada Kuuseoks ja Anna Klasi poeg Eri Klas. Mälestusi-meenutusi lugedes avaneb nii humoorikaid kui ka traagilisi pilte viljakast pedagoogist. Raamatu lõpus on toodud Bruno Luki esinemised, diskograafia, ansamblipartnerid ja TRK lõpetanud õpilaste nimed.
Veel raamatuid Bruno Lukist, mida saab laenutada Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnast:Heino Rannap. Tee muusikasse : [raamat nimekatest muusikutest]. 1984
Toivo Nahkur. Vestlusi Bruno Lukiga : [mälestusi]. 1989
Heliülesvõtted Bruno Luki mängust Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas:
http://ester.nlib.ee/search*est/X?SEARCH=a:(lukk%20bruno)+and+not+a:(klas%20anna)&searchscope=8
Duo Anna Klasiga: http://ester.nlib.ee/search~S8*est?/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D&SUBKEY=a%3A(lukk%20bruno)%20and%20a%3A(klas%20anna)/1%2C3%2C3%2CB/browse
Klassikaraadio arhiivist saab kuulata Bruno Luki vestlust Helju Taugiga aastast 1977. Põhjalikus arutelus räägivad nad maailmakuulsatest pianistidest, klaverimängu tehnikast ja interpretatsioonist: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=947253Professor Bruno Lukk oli külaliseks ka Lembit Lauri saates "Kirjutamata memuaare", mis toimus 6. märtsil 1983: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=945593
„Pedagoogika on minu elu kirg, sisu ja mõte. Mul on olnud palju huvitavaid õpilasi. Siiski, iga inimene on omaette maailm. Igaühele tuleb rääkida erinevaid asju ja ka erineval viisil. Kõige tähtsam õpetajatöös on teadlikkus. Tuleb täpselt teada, mida tahad õpilaselt saavutada“, räägib pikaaegne pedagoog.
Bruno Lukile oli iseloomulik suur nõudlikkus oma õpilaste suhtes, autoriteksti austus. „Kunagi ei tohtinud viia midagi noodist, kohe esimeseks tunniks pidi kõik olema peas, see oli endastmõistetav“, meenutab oma õpinguid Bruno Luki tolleaegne õpilane Toivo Nahkur. Heliredelite harjutamise suhtes on õpilastele jäänud vastakad arvamused - kas nende harjutamine on ikka vajalik või mitte. Professor vastab (Toivo Nahkuri raamatus „Vestlusi Bruno Lukiga“) ise nii: "Heliredeleid tuleks aga harjutada küll".
"Võtame selle Platte"Iganädalaselt toimusid harivad muusikakuulamise õhtud professori juures kodus. Plaate, mida tol ajal polnud Eestist (ja kogu Nõukogude Liidust) saada, tõi professor Saksamaalt. Lisaks klaveriteostele kuulati veel kammer- ja ooperimuusikat. Bruno Luki sagedane soovitus oma õpilastele oli: „Kuulake keelpille, puhkpille ja eriti lauljaid, häid lauljaid!“ Professori lemmikuteks olid lauljatest Maria Callas ja Elisabeth Schwarzkopf, lemmikpianistideks aga Artur Schnabel, Claudio Arrau, Alfred Brendel, Alicia de Larrocha. Mõnedesse pianistidesse suhtus Bruno Lukk kõrge kriitikameelega nende seas oli ka näiteks Vladimir Horowitz.
Millise teose võtaksite kaasa üksikule saarele?
Sellele küsimusele vastaks professor Bruno Lukk: „Schuberti Suure sonaadi B-duur 126“.
Schubert oligi tema üks lemmikheliooja, veel kuulusid nende hulka Wolfgang Amadeus Mozart ja Paul Hindemith. Aga Skrjabini ja Rahmaninovi muusikat ta repertuaari hulgas ei soosinud.Tartu-Riia-Berliin
Bruno Lukk alustab klaveriõpinguid õe Gerda Luki juhendamisel, jätkab Martha Bäthge erastuudios ning sama õpetaja juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. „Martha Bäthge oli kohalik sakslane, õppinud Moskva Konservatooriumis, aga seda mitte lõpetanud. Tal oli ma erastuudio“. "Riia Konservatooriumisse sattusin 1927. aastal pärast keskkooli lõpetamist Tartus, muusikakooli ma ei lõpetanud". Õpetaja Martha Bäthge kolib Riiga-see on üks põhjus, miks Bruno Lukk sinna õppima asub. Ka ei ole tal soovi õppejõudu vahetada, et Tallinnas näiteks edasi õppida. Teiseks on soov lõpetada kaugõppes (ehk eksternina). 1928. aastal, mil Bruno Lukk lõpetab Riia Konservatooriumi ja läheb ta ennast mõneks aastaks täiendama Berliini. „Täiendasin ennast Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, Musik-Hochschule's, sinna sattusid inimesed, kes olid juba lõpetanud mõne tolleaegse konservatooriumi. Ühele kohale tuli kolm kuni neli soovijat-konkurents oli võrdlemisi tihe". Bruno Luki muusikateooria õppejõuks Berliinis saab helilooja Paul Hindemith, kelle "teadmised olid entsüklopeedilised".
1939. aastal asub Lukk pedagoogina tööle Tartu Kõrgemasse Muusikakooli ja 1940. aastast kuni surmani töötab ta klaveriõppejõuna Tallinna Konservatooriumis. Bruno Luki enda ja tema rajatud koolkonna puhul tuleks esile tõsta kõrget kõlakultuuri, intellektuaalset lähenemist teosele, selgelt väljatöötatud faktuuri ja peent pedaliseerimiskunsti.
Nõutud solist, ansamblist ja pedagoog
Bruno Lukk debüteeris solistina 1931. aastal Riia Konservatooriumi saalis, samal aastal esines ta esmakordselt ka Eestis. Eriti kõrgelt oli Lukk hinnatud eesti muusika esitajana (Mart Saar, Heino Eller, Arvo Pärt jpt).
Lisaks solistitegevusele on tähelepanuväärne Bruno Luki tegevus ansamblistina, millest kaalukaim on üle 40 aasta kestnud koostöö pianist Anna Klasiga. Duo esines esmakordselt 1943. aastal Moskva Konservatooriumi Väikses saalis. Igal hooajal anti kaheksa kuni kaksteist kontserti, duo repertuaari kuulus nii klassikaline kui ka kaasaegne muusika. Kahjuks ei saanud duo kordagi esineda väljaspool Nõukogude Liidu piire, mis aga oleks saanud kindlasti tohutu menu osaliseks. Mis oli Bruno Luki ja Anna Klasi duo puhul erakordne-nad esitasid alati teoseid peast. „Leivanumbriks“ kujunes Schuberti Fantaasia f-moll Op. 103.
Lisaks kuulusid Bruno Luki ansamblipartnerite hulka Jüri Gerretz, Peeter Paemurru, Mari Tampere, Ludmilla Dombrovska-Keis, Jaan Reinaste jt.
Raamatus on kronoloogilises järjestuses professori (mõnede) õpilaste meenutused oma õpetajast. Mälestusi jagavad Erna Saar, Leelo Kõlar, Evi Ross, Arbo Valdma, Toivo Nahkur, Kalle Randalu, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana, Mati Mikalai ja mitmed teised. Veel kirjeldavad oma koostöökogemusi mitmed ansambli- jalavapartnerid nagu viiuldaja Mari Tampere-Bezrodnõi, laulja Ludmilla Dombrovska-Keis ja samuti pikaaegne kolleeg Tallinna Konservatooriumist pianist Ada Kuuseoks ja Anna Klasi poeg Eri Klas. Mälestusi-meenutusi lugedes avaneb nii humoorikaid kui ka traagilisi pilte viljakast pedagoogist. Raamatu lõpus on toodud Bruno Luki esinemised, diskograafia, ansamblipartnerid ja TRK lõpetanud õpilaste nimed.
Veel raamatuid Bruno Lukist, mida saab laenutada Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnast:Heino Rannap. Tee muusikasse : [raamat nimekatest muusikutest]. 1984
Toivo Nahkur. Vestlusi Bruno Lukiga : [mälestusi]. 1989
Heliülesvõtted Bruno Luki mängust Tallinna Keskraamatukogu muusikaosakonnas:
http://ester.nlib.ee/search*est/X?SEARCH=a:(lukk%20bruno)+and+not+a:(klas%20anna)&searchscope=8
Duo Anna Klasiga: http://ester.nlib.ee/search~S8*est?/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D/Xa:(lukk%20bruno)+and+a:(klas%20anna)&searchscope=8&SORT=D&SUBKEY=a%3A(lukk%20bruno)%20and%20a%3A(klas%20anna)/1%2C3%2C3%2CB/browse
Klassikaraadio arhiivist saab kuulata Bruno Luki vestlust Helju Taugiga aastast 1977. Põhjalikus arutelus räägivad nad maailmakuulsatest pianistidest, klaverimängu tehnikast ja interpretatsioonist: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=947253Professor Bruno Lukk oli külaliseks ka Lembit Lauri saates "Kirjutamata memuaare", mis toimus 6. märtsil 1983: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=945593
No comments:
Post a Comment